Kohtulahend

kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused Harju Maakohus 26.04.2013.a otsusega rahuldas Aktiva Finants OÜ hagi VV vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 41,44% ulatuses VV kanda ja 58,56% ulatuses Aktiva Finants OÜ kanda. Kohtulahend on jõustunud 28.05.2013.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. VV esindajad esitasid 04.06.2013.a Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Kostja menetluskulud on järgmised: kohtuvälised kulud õigusabi eest on kokku summas 720 €, mida tõendavad 30.05.2013.a ALOÜ konto väljavõte, kust on näha kostja poolt tasutud summad õigusabi eest (LISA 2), samuti IUSTUS õigusbüroo (ALOÜ) poolt kostjale esitatud arved, milledel on kirjeldatud, milliste õigusabi teenuste eest arved on esitatud (LISAD 3 ja 4). Kostja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-13-38874 ja kostja ei ole käibemaksukohuslane, seega ta õigusabi eest tasutud käibemaksu tagasi ei saa. Avaldusega kinnitatakse, et kokku on kostja seoses kohtumenetlusega kandnud menetluskulusid summas 720 €, millest kõik on lepingulise esindaja kulu ehk õigusabi saamiseks tasutud kohtuvälised kulud (sh menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu, kuivõrd kostja vajas selle koostamiseks samuti õigusabi). Kostja taotleb tsiviilasjas nr 2-12-38874 enda poolt õigusabi saamiseks tasutud kohtuvälised kulud välja mõista hageja Aktiva Finants OÜ-lt kostja kasuks. Hageja Aktiva Finants OÜ saab kostja menetluskulud kanda kostja VVSEB Pank AS arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX.

Aktiva Finants OÜ esindajad esitasid 05.06.2013.a Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulude nimekiri on alljärgnev:

Kohtu põhjendused ja selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on tähtaegsed. Poolte taotletavad lepingulise esindaja kulud ei ole tsiviilasja hinda arvestades suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest.

Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldused vastastikku hagejale ja kostjale oma 26.06.2013 määrusega. Pooled kinnitasid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kohtumääruse kättesaamist 27.06.2013, kuid menetluskulude kindlaksmääramiste avaldustele tähtaegseid vastuväiteid ei esitatud. Kohus käsitleb esmalt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust ja seejärel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust. I Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas kokku 100 eurot ja õigusabikulust kokku summas 198.13 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku kuluga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude kohta ning kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole selgelt põhjendamatu, tuleb hageja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku on hageja menetluskulude suurus 398.13 eurot (sh riigilõiv 100 eurot), millest vastavalt Harju Maakohus 26.04.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotuse proportsioonile kuulub kostja poolt hüvitamisele 41,44% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 164.98 eurot (41,44% 398.13 eurost). II Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 5 töötunni eest kokku summas 720 eurot. Kuigi hageja ei ole kostja lepingulise esindaja kulude osas vastuväidet esitanud, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja kulud on osaliselt selgelt põhjendamatud. Kohus peab põhjendamatuks arves nr XXX näidatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu summas 144 eurot (tl 85). Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Kohus ei pea põhjendatuks ka arves nr XXX näidatud ajakulu vastuse koostamiseks hagile mahus 4 tundi (tl 86). Kohus leiab, et antud vastuse koostamiseks, mis on sisult 2 lk pikk (tl 38-41), ei peaks kvalifitseeeritud ja kõrge tunnitasuga esindajal mõistlikult kuluma üle 2,75 tunni isegi arvestades vajadust hagiga tutvumiseks.

Seega kohus loeb kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks kokku 2,75 tunni ulatuses, mis vastab 396 eurole (summa käibemaksuga, arvestades asjaolu, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane). Vastavalt Harju Maakohtu 26.04.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotuse proportsioonile kuulub hageja poolt hüvitamisele 58,56% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 231.90 eurot (58,56% 396 eurost). Kostja avaldus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 189,73 eurot (58,56% 324 eurost). Kuna kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on digiallkirjastanud ka MW, keda kohus põhimenetluses aktsepteeris kostja esindajana, ei pea kohus vajalikuks käsitleda küsimust JK vastavust lepingulisele esindajale ettenähtud nõuetele TsMS § 218 kohaselt. III TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 66.92 eurot (231.90 - 164.98). Seoses kostja palvega kanda menetluskulud konkreetsele pangaarvele, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele pangaarvele. Samal seisukohal on kohus ka hageja vastava palve suhtes, kuid kuna tasaarvestuse tulemusel peab hageja ise kostjale raha tasuma, siis ei tõusetu küsimust menetluskulude kandmisest Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Samuti ei saa kohus rahuldada hageja taotlust viivise osas vastavalt TsMS § 177 lg 2, kuna tasaarvestuse tulemusena ei ole kostjal menetluskulude võlgnevust hageja ees. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud summa (sh arvestades tasaarvestatavaid nõudeid) ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav. Käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale ei saa esitada määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktides 1 ja 4 nimetatud summa jääb alla 200 euro.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.