lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-21425/53

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 15.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-21425/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-21425

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2013, kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohtuasja number

2-12-21425

Kohtuasi

Swedbank AS avaldus A. N. pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine ning deposiidi tagastamine

Kohtuistungi toimumise aeg

08. juuli 2013

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Swedbank AS (RK xxx) Avaldaja esindaja: A.A. (volikirja alusel) Võlgnik: A. N. (IK xxx), elukoht xxx Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada A. N. (IK 34911182211) raugemise tõttu.

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata

2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Hillar Villers A. N. ülesannetest pärast määruse jõustumist.

pankrotimenetluses tema

3.Määrata ajutise halduri, Hillar Villersi tasu suuruseks kokku summas 945,00 eurot.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks A. N. (isikukood xxx) ajutise pankrotimenetluse kulud summas 67,00 eurot, millele lisandub käibemaks 10,00 eurot.
5.Välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto 221056739476 Swedbank) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud võlausaldaja AS Swedbank poolt pankrotimenetluse käigus kohtu deposiiti tasutud summast.
6.Menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda.

1(9)

2-12-21425

7.Tagastada võlausaldajale, AS Swedbank, tema poolt 06.06.2012 (maksekorraldus nr 15063) käigus kohtu deposiidijääk summas 575 eurot 79 senti.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse Ametlikud Teadaanded.

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

9.Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 06. juuni 2012 kohtumäärusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja 07.05.2013.a. kohtumäärusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Ajutine pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule 20.06.2103a. aruande.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku andmed: Nimi: Isikukood: Faktiline elukoht: Telefon: e-post: Haridus: Perekonnaseis: Ülalpeetavad: Töökoht: Staatus:

A. N.

xxx xxx xxx xxx teadmata abielus puuduvad (rahvastikuregistri andmetel) töötu pensionär

1.VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED 1.1.Võlgniku teadaolevad varad 2(9)

2-12-21425

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:

1.1.1.Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on käesoleva aruande koostamise seisuga võlgnikul järgnevad pangakontod: AS SEB Pank, konto nr. 10010780531015 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 20.05.2013.a. oli 0,00 EUR (konto arestitud 09.05.2013.a. ajutise halduri taotlusel, eelnevalt arestitud kohtutäituri Kristel Maalman`i arestimise akti alusel); Swedbank AS, konto nr. 221010584887 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 22.05.2013.a. oli 78,48 EUR (negatiivne) (konto arestitud 09.05.2013.a. ajutise halduri taotlusel,). Swedbank AS, konto nr. 99100342857 (väärtpaberikonto), mille seis on kajastatud käesoleva aruande punkti 4.1.3. all. Sularaha võlgnikul tema teatise kohaselt puudub. Kokku on võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid käesoleva aruande koostamise seisuga

0,00 EUR.

1.1.2.Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad.
1.1.3.Vara. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga ei ole võlgnikul vararegistrisse mittekandmisele kuuluvat vallasvara. Kinnistusameti andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. (Lisa 1).
1.1.4.Osalused juriidilistes isikutes Võlgniku omandis (eelduslikult ühisomand) on järgnevad osalused juriidilistes isikutes: Võlgnik omab registriandmetel liikmelisust xxx hooneühistus (xxx), Juhul kui see on omandatud abielu kestel (eelduslikult on koos abikaasaga O. N.), siis kuulub see ka abikaasade ühisvara koosseisu. Ajutine pankrotihaldur käesoleva aruande koostamise ajal arvestab nimetatud liikmelisust võlgniku vara koosseisus 50% ulatuses. Registriandmetel on liikmemaksumääraks 164/4928. Hooneühistu kapital registriandmete kohaselt on 2 556,47 EUR. Seega on liikmemaksumäära põhjal arvestatud osalusprotsent 3,32792 %. Käesolevas aruandes hindab ajutine pankrotihaldur liikmemaksumäärast ja selleks on 85,07:2= 42,53 EUR

liikmelisuse

maksumust

lähtudes

Võlgnik on Printex AN OÜ (RK 11697381, osakapital 2 556 eur) ainuosanik. Osa nimiväärtus on 2 556 eur. Osaühingu majanduslik seis ei ole teada, kuid osaühingul on maksuvõlg summas 5 715 eurot. Ajutine pankrotihaldur käesoleva aruande koostamise ajal arvestab nimetatud osalust osa nimiväärtuse järgi ja võlgniku vara koosseisus 50% ulatuses. Käesolevas aruandes hindab ajutine pankrotihaldur osa maksumuseks 2 556:2= 1 278,00 EUR Võlgnik on BridgeMount Technologies OÜ (RK 11973846, osakapital 40 000 krooni, so 2 556 eur) osanik ja juhatuse liige. Osa nimiväärtus on 639 eur. Osaühingu majanduslik seis ei ole teada, samas osaühingul ei ole ka maksuvõlgu Ajutine pankrotihaldur käesoleva aruande koostamise ajal arvestab nimetatud osalust osa nimiväärtuse järgi ja võlgniku vara koosseisus 50% ulatuses. Käesolevas aruandes hindab ajutine pankrotihaldur osa maksumuseks 639:2= 319,50 EUR 3(9)

2-12-21425 Võlgnik on AS-i AREAL AN (RK 10186833, aktsiakapital 1 089 500,00 krooni, so 69 631 eur) ainuaktsionär. Aktsiaseltsi suhtes on registriandmetel 22.12.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-10627 lõpetatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata. Käesolevas aruandes hindab ajutine pankrotihaldur aktsiate maksumuseks 0,00 EUR Samas märgib ajutine haldur, et liikmelisuse ja osa võõrandamise maksumus selgub alles vara võimalikul müügil ja see võib olla veel väiksem (või olematu) käesolevas aruandes toodust.

1.1.5.Vara võõrandamine enne ajutise halduri nimetamist Võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud (sh kinkinud) ühisvara koosseisus olevad 2 kinnistut oma tütrele O. N.`le (isikukood xxx): 18.05.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga (koostatud ja tõestatud Sillamäe notar I. K.poolt, notari ametitegevuse raamatus registreerimise nr 961,) on kingitud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3433908 all kantud kinnistu asukohaga xxx. Kinnistule on käesoleval ajal seatud hagi tagamiseks keelumärga kinnistu võõrandamise keelamiseks AS-i Sillamäe SEJ kasuks. Võlgniku ja ta abikaasa ühisomandis on olnud ka xxx asuv korter, kuid kinnistusraamatu kande kohaselt on selle omand 26.02.2008.a. üle läinud. Võlgnik omandi üleandmise lepingut ajutisele haldurile esitanud ei ole.
1.1.6.Muu vara Võlgnik on teatanud, et ta on pensionär ja töötu. Võlgniku sissetulekuks on 307,82 eurot kuus, millest 50% on peetakse kinni täiteasjas 095/2012/82. Võlgniku tervis ei ole hea ja ta viibib Kanadas ravil.
1.1.KOKKUVÕTE: Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab A. N. vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks 1 640,03 EUR. Vara reaalne väärtus selguks selle müügil ja see võib olla oluliselt väiksem.

1.2.Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused.

1.2.1.Laenud, nende käendused Võlgnikul teadaolevalt laenukohustusi ei ole.
1.2.2.Võlgniku vastu on esitanud käenduskohustusest tulenevad nõuded: Swedbank AS käendusleping nr 07-094776-KT (põhivõlgnik on AS Areal AN, registrikood 10186833. Põhivõlgniku suhtes on 22.11.2011.a. lõpetatud pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata). Panga nõue põhivõlgniku vastu on 95 257,41 EUR. Nõue käendaja vastu on piiratud ja maksimaalselt on kohustus 29 782,83 EUR Swedbank AS käendusleping nr 09-018134-JK (põhivõlgnik on AS Areal AN, registrikood 10186833. Põhivõlgniku suhtes on 22.11.2011.a. lõpetatud pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata). Panga nõue põhivõlgniku vastu on 46 995,31 EUR. Nõue käendaja vastu on piiratud ja maksimaalselt on kohustus 25 480,36 EUR
1.2.3.Maksuvõlad 4(9)

2-12-21425 21.05.2013.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul riiklike maksude osas maksuvõlga.

1.2.4.Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so mitte lõpetamata) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): Kohtutäitur Kristel Maalman`i menetluses täitemenetlus 095/2012/82 AS-i Sillamäe SEJ nõudes summas 5 514,43 EUR (Lisa 4). AS Sillamäe SEJ raamatupidamisõiendi kohaselt on seisuga 18.06.2013.a. nõude suuruseks 2 707,78 eurot,
1.2.5.Muud kohustused Kogutud andmete kohaselt on tal lisaks eelnimetatud kohustustele veel alljärgnevad kohustused: Swedbank AS 108,78 eurot (negatiivne arve, viivis sellelt) Kokku 108,78 eurot.
1.2.6.Pooleliolevad kohtuvaidlused Võlgniku ja ka võlausaldaja AS-i Sillamäe SEJ poolt edastatud info kohaselt on AS Sillamäe SEJ esitanud Viru Maakohtusse hagi O.N.ja A. N. vastu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks (tagasivõitmine, tsiviilasi 2-12-11338, istung on 23.07.2013.a.)

1.2 KOKKUVÕTE:

Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 58 079,75 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, täituritasude, intressinõuete, vms. arvelt. 1.3.Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt summas 56 439,72 EUR võrra.

2.HINNANG VÕLGNIKU MAKSEVÕIMELISUSELE Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
3.VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUSEST Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik ei ole esitanud PankrS § 170 lg 1 sätestatud avaldust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 5(9)

2-12-21425

4.AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE

PÕHJUSTE KOHTA

Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on oma äritegevuses võtnud äriühingutele laene ja taganud seda isikliku käendusega. Kuna krediidiasutus on pööranud nõuded käendaja vastu, siis arvestades võlgniku vara koosseisu ja sissetulekuid, ei ole võlgnik suuteline täitma oma rahalisi kohustusi Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku suutmatus vara ja sissetulekute puudumise tõttu täita oma rahalisi kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlausaldaja pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ligikaudseks ajaks jaanuar 2010.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

5.MUUD TÄHELEPANEKUD ja ETTEPANEKUD Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud ühe vara tagasivõitmise võimaluse tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine haldur ei välista teiste selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. 18.05.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga (koostatud ja tõestatud Sillamäe notar I. K. poolt, notari ametitegevuse raamatus registreerimise nr 961, leping on) on kingitud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3433908 all kantud kinnistu asukohaga xxx. Kinnistule on käesoleval ajal seatud hagi tagamiseks keelumärga kinnistu võõrandamise keelamiseks AS-i Sillamäe SEJ kasuks. PankrS § 111 lg 1 p. 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne PankrS § 111 lg 1 p 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. O. N.(kingisaaja) on võlgniku tütar ja seega PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt võlgniku lähikondne. Tulenevalt võlausaldaja pankrotiavaldusele lisatud materjalides, esitati käenduskohustusest tulenev nõue võlgnikule juba 3.11.2009.a. Samuti oli võlgnik AS-i AREAL AN ainuaktsionär ja seega ka teadlik laenulepingute ülesütlemisest ja võimalikust nõude esitamisest füüsilise isiku vastu. Seega oli kinkelepingu sõlmimise ajal võlgnik maksejõuetu. Samas tuleb tähelepanu pöörata tagasivõitmisel sellele, et kinnistu oli ühisomandis (omanik ka võlgniku abikaasa) ja tagasivõitmise tulemusena peaks algatama ka ühisvara jagamise menetluse. 6(9)

2-12-21425 Kinnistu maksumus on teadmata, kuid Vaivara vallas asuvas aiandusühistus on kinnistu maksumuseks nt 7 000 eurot (Lisa 13). Kokkuvõttes võib tagasivõitmisest saadav summa, milline oleks pankrotivara koosseisus, olla olematu. Seega tuleb võimaliku tagasivõitmise korral kaaluda ka selle majanduslikku otstarbekust.

6.KOKKUVÕTE Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikul sissetulekud puuduvad ja olemasolev vara ei kata kohustusi. Käesoleva aruande koostamise ajaks ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik võlgadest vabastamise kohustustest vabastamise avaldust esitanud. Arvestades, et võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja 2 paluba ajutine haldus kohtul lõpetada A. N. (isikukood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Samuti on haldur esitanud alternatiivse taotluse: Juhul, kui võlgnik esitab PankrS sätestatud ajal ja korras kohustustest vabastamise avalduse, siis juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja 2, § 171 (11) kuulutada välja A. N. (isikukood xxx) pankrot; määrata A. N. (isikukood xxx) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

IV VÕLGNIKU VASTUVÄITED

Võlgniku esindaja esitas kohtule 16.11.2012.a. vastuväite, mille kohaselt on nõue pandiga täielikult tagatud ning vaidlus lahendatakse väljaspool pankrotimenetlust.

KOHTUISTUNG

12.02.2013.a teatas võlgnik kohtule, et poolte vahel on 14.12.2012.a algatatud vaidlus tsiviilasjas nr 2-12-53599 avaldaja nõude osas. 14.05.2013 on Viru Maakohus keeldunud tsiviilasja nr 2-12-53599 menetlusse võtmisest ning määrus on jõustunud. Kohtuistungil, 08.juulil 2013 jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja Swedbank AS ei olnud nõus katma pankrotimenetluse kulusid ning soovis, et pankrot lõppeks enne väljakuulutamist raugemisega. Avaldaja oli seisukohal, et kuigi esinevad võimalused vara tagasivõitmiseks, ei oleks saadav tulu proportsionaalne tekkida võivate kulutustega ning võlasumma rahuldamine tagasivõitmise teel, arvestades võla suurust, ei ole märkimisväärne. Seega leidis avaldaja, et pankrot tuleb lõpetada raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Samuti avaldas avaldaja arvamust halduri tasu ja kulude suuruse ja väljamõistmise kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7(9)

2-12-21425 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, ja tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud vastuväidetega leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused üleavad võlgniku varasid vähemalt 56 439,72 EUR võrra. Seega on ajutise halduri aruandega leidnud tõendamist, et võlgnikul on olemas mingi vara ning teoreetiline võimalus vara tagasivõitmiseks, kuid selle väärtus ei kata võlgniku kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Samuti kohustused iga päevaga suurenevad, sissetulekuid aga ei ole. Seega leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kellel oleks huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu ning kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Avaldaja on kinnitatud, et ei ole huvitatud menetluse jätkamisest ega soovi maksta raha deposiiti. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku varad ei kata tema kohustusi ja võlgniku kohustused suurenevad. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas 189,00 eurot. Avaldaja on kohtuistungil leidnud, et halduri tasu 90 eurot tund peaks arvestuslikult sisaldama ka käibemaksu. Haldur avaldajale vastu ei vaielnud. 8(9)

2-12-21425 Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks 954 eurot (arvestusega, et tunnitasu on 90 eurot ning see sisaldab käibemaksu). Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 67 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tehtud vajalikud kulutused suuruses 67 eurot on põhjendatud täies ulatuses, ning kuludele lisandub käibemaks 10 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 945 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 67 eurot, millele lisandub käibemaks 10,00 eurot. Avaldaja, Swedbank AS on 06.06.2012.a. tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude (ajutise halduri kulud ja töötasu) katteks kokku 1597 eurot 97 senti (tl 100). Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kogusummas 945+77=1022 eurot, tuleb välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto 221056739476 Swedbank) võlausaldaja, AS Swedbank, poolt pankrotimenetluse käigus kohtu deposiiti tasutud summast, mis on 1597,79 eurot. Tulenevalt PankrS § 150 lg 4 kuulub ülejäänud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha kogusummas 575 eurot 79 senti tagastamisele avaldajale, lähtudes PankrS § 30 lg 4; 146 lg1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja