lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-33040/2

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-33040/2
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
12.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-33040

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2013. a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-33040

Tsiviilasi

Swedbank AS-i avaldus hagi tagamiseks hagiavaluse esitamist keelumärke seadmiseks

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: TK(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik II: TK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

enne

RESOLUTSIOON

1.Jäta hagi tagamise taotlus enne hagiavalduse esitamist rahuldamata.
2.Määrus saata hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD

Swedbank AS esitas 11.07.2013. a Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagiavaluse esitamist. Avalduse kohaselt 27.05.1997.a sõlmisid AS Eesti Hoiupank, TK(puudutatud isik I) ja TK(puudutatud isik II) laenulepingu nr XXX, mille alusel said puudutatud isikud laenu summas 162 500 Saksa marka. Lepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks seati pant ehitisele asukohaga XXX Tallinn, mis peaks avaldajale teadaolevalt olema puudutatud isikute ühisvara. 13.08.2002. a sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, mille punktis 2 kinnitasid pooled, et lisa jõustumise päeva seisuga on laenusaaja poolt tagastamata laenusumma 91 725,78 eurot. Lisa nr 2 punkti 7 kohaselt said puudutatud isikud täiendavat laenu summas 25 565 eurot. Kokku oli laenusumma 117 290,78 eurot, mille tagastamise tähtaeg vastavalt lisa nr 2 punktile 1.1 on 13.08.2022. Vastavalt lepingu p-le 2.2 kohustusid puudutatud isikud alates võimaluse tekkimise päevast vormistama koos avaldajaga lepingu punktis 2.1 nimetatud pandi ümber hüpoteegiks. Hüpoteegisumma, intressid ja kõrvalnõuded kokku peavad ületama 1,5 kordselt laenusaaja

2-13-33040 võlgnevust pangale. Käesolevaks ajaks, s.o juba 28.01.2011. a, on kõnealuse ehitise alune maa kinnistusraamatusse kantud, kuid siiani ei ole vastavalt lepingu p-le 2.2 ja ehitise pandilepingu p-le 9 panti kinnisasja koormavaks hüpoteegiks ümber vormistatud. Samas on poolte vahel sõlmitud laenuleping kehtiv ning seisuga 11.07.2013. a on laenu jääk 73 351,74 eurot. Seetõttu on avaldaja sunnitud esitama puudutatud isikute vastu hagi kohtusse hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks kui viimased enda kohustust vabatahtlikult kohtuväliselt ei täida. Avaldaja selgitab, et ei esita koheselt hagi puudutatud isikute vastu, kuivõrd peab esmalt vajalikuks ning põhjendatuks lahendada vaidlus võimalusel kohtuväliselt, mis aitaks vältida põhjendamatu aja- ning menetluskulude tekkimist. Siinkohal peab avaldaja vajalikuks märkida, et avaldaja pöördus juba 15.10.2012 e-kirjaga puudutatud isik I poole hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse, kuid nimetatud e-kirjale puudutatud isik I ei vastanud. Avaldaja peab vajalikuks enne hagi esitamist pöörduda veel kord puudutatud isikute poole olukorra selgitamiseks. Avaldaja peab selgitama puudutatud isikutele muu hulgas asjaolu, et juhul kui viimased ei anna vabatahtlikult nõusolekut hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse, on avaldaja sunnitud pöörduma nõusoleku saamiseks kohtusse ning sellega kaasnevad kulud tuleb kanda puudutatud isikutel. Avaldajale ei ole teada, kas puudutatud isikud on nimetatud asjaoludest teadlikud, mistõttu peab avaldaja vajalikuks kõike eelmärgitut selgitada, et oleks võimalik vaidluse lahendamine kohtuväliselt. Kuivõrd antud juhul ei ole välistatud, et pärast avaldajalt täiendavate selgituste saamist võivad puudutatud isikud kõnealuse vara võõrandada või seda kolmandate isikute kasuks koormata, siis on avaldaja hinnangul vajalik hagi tagamine, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus avaldaja ei saa üldse enam realiseerida oma õigust seada kinnisasjale hüpoteek või on hüpoteegi seadmine võimalik, kuid seda halvematel tingimustel kui käesoleval hetkel, kus kõnealune kinnisasi ei ole koormatud (lisa 5) ning see võib tekitada avaldajale olulist kahju. Hagi tagamiseks palub avaldaja seada keelumärge kinnisasjale registriosa numbriga 25653401 asukohaga XXX, Tallinn.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Swedbank AS-i avaldus hagi tagamiseks enne hagiavaluse esitamist tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 kohaselt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt hagi tagamise abinõud on kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Vastavalt TsMS § 381 lg-le 2 tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Avaldaja põhistab hagi tagamise vajadust enne hagi esitamist sellega, et kuna puudutatud isikud on seni hoidunud tahtlikult kõrvale hüpoteegi seadmisest, siis pärast avaldajalt täiendavate selgituste saamist võivad puudutatud isikud kõnealuse vara võõrandada või seda kolmandate isikute kasuks koormata.

2-13-33040 Kohus märgib, et hagi eeltagamise võimalus ei ole seaduse mõtte kohaselt surveabinõu, vaid kohtuotsuse täitmise võimalikkuse kindlustamise vahend olukorras, kus on vaja kiiret reageerimist ning hagi koostamine ja esitamine on objektiivsetel asjaoludel takistatud. Antud juhul ei nähtu avalduses esitatud asjaoludest hagi eeltagamise kiireloomulisus. Avaldaja pole kohtule usutavaks teinud, mis asjaoludel ei ole võimalik hagiavaldust koostada. Kohus möönab, et iseenesest on mõistlik vaidlusaluses küsimuses leida kohtuvälist lahendit, kuid esitatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et puudutatud isikud võivad kõnealust vara võõrandada või seda kolmandate isikute kasuks koormata. Avaldaja sellekohased väited on oletuslikud. Seoses hagi tagamise taotlusega märgib kohus, et asjaolu, et puudutatud isikud avaldaja nõuet vabatahtlikult ei täida, ei anna ainuüksi hagi tagamiseks alust. Ennekõike peab olema usutav, et kohtu ette toodud asjaolude pinnalt võib järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohtu hinnangul on kohtu ette toodud asjaolud oletuslikud. Hagi tagamise avalduses toodud asjaolud ei anna piisavalt alust arvamaks, et puudutatud isikute eesmärgiks võiks olla kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidmine vara võõrandamise või kolmandate isikute kasuks koormamise teel. Lähtudes eeltoodust ei saa hagi tagamise avaldust enne hagi tagamist ja hagi tagamise eeldusi põhjendatuks ja täidetuks lugeda, mistõttu kohus jätab hagi tagamata. Kuivõrd kohus jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata taotletava hagi tagamise abinõu kohasust. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.