Kohtulahend

menetluskulu suuruseks kokku 3537,63 eurot. Hageja vastuväited Hageja vaidleb osaliselt vastu kostja menetluskulude suurusele, paludes määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 319,68 eurot. Arve nr XXXosas märgib hageja, et nimetatud arvest nähtuvalt on kostja kasutanud kaht advokaadist esindajat. Hagi läbivaatamata jätmise, menetlusabi andmise tühistamise ja menetluskulude tagatise taotluse koostamine ei ole sedavõrd keerukad õiguslikud küsimused, mis õigustaksid kahe advokaadi rakendamist. Kostja koostatud hagi läbivaatamata jätmise taotlus oli kantud asjaolust, et hagiavalduse päisesse oli hagejaks märgitud pankrotivõlgnik ning mitte viimase haldur. Tulenevalt PankrS § 118 lg-st 1 esitab tagasivõitmise nõude haldur. Seega tarvitses kostjal analüüsida üksnes hagi päist ning PankrS § 118 lg-t 1 ning TsMS hagi läbivaatamata jätmise sätet. Taotluse koostamisele ei saanud kuluda enam kui 30 minutit. Kohane menetluskulu hüvitis oleks seega 56,08 eurot. Kostja koostatud menetlusabi andmise tühistamise taotlus oli eos perspektiivitu, kuna kostjal puudus õigus taotleda hagejale antud menetlusabi tühistamist. Kostja möönis seda 17.09.2012 menetlusdokumendi punktis 3.1. Menetluskulude katteks tagatise andmise taotluses nõudis kostja oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatist maksimaalses määrusega nr 137 lubatud ulatuse ning põhjendas seda üldsõnaliste viidetega tsiviilvaidluse väidetavale äärmisele keerukusele, ekspertidelt ning asjatundjatelt finantsanalüüside tellimise vajadusele ja välismaalt tunnistaja kutsumise tarvidusele. Taotlus koosnes valdavas osas menetlusseadustiku normidest ning advokaatidele üldteadaolevaist Riigikohtu seisukohtadest ega eeldanud seetõttu aeganõudvat ega põhjalikku juriidilist analüüsi. Taotluse koostamisele ei saanud kuluda enam aega kui 45 minutit. Kohane menetluskulu hüvitis oleks seega 84,13 eurot. Arvestades, et kostja taotles enne hagile vastuse koostamist tagatist menetluskulude katteks, jääb selgusetuks millest tulenevalt peeti vajalikuks hagi analüüsi. Vastavalt ülaltoodule piisas läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks hagi päise analüüsist ja põgusast hagi tekstiga tutvumisest. Heas usus toimiv menetlusosaline (ja ka menetlusosalise esindaja) ei oleks asunud tekitama asjatuid kulusid hagi ja lisade analüüsiks, kui ta möönnuks võimalust, et hagi võib jääda läbivaatamata. Kuivõrd spetsifikatsioonilt ei nähtu kui palju aega kulus kohtumisteks kliendiga, materjalide analüüsiks (ei selgu ka milliseid materjale analüüsiti ja miks), analüüsiks, suhtlusele kliendiga ja kohtumisele kliendiga. Seega ei ole võimalik anda spetsifikatsiooni eeltoodud elementidele hinnangut nende põhjendatuse ja vajalikkuse kontekstis. Arvelt ega spetsifikatsioonilt ei selgu, milliseid äriregistripäringuid on tehtud. Seega ei ole võimalik otsustada nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Kostja ei ole tsiviilasjas 2-12-29609 mistahes äriregistri väljavõtteid esitanud. Ülaltoodut arvestades on arvest nr XXX põhjendatud ja vajalikud kulud 140,21eurot. Arve nr 20120498 osas jääb hageja juba eelnevalt avaldatud seisukoha juurde, et antud vaidluses tõusetunud õiguslikud küsimused ei olnud sedavõrd keerukad, et oleks põhjendatud mitme lepingulise esindaja kasutamine. Tutvumine hageja seisukohtadega kostja taotlustele – hageja 04.10.2012 seisukohtade (kostja 17.09.2012 taotlustele) sisulise osa pikkus on 3,5 lehekülge. 3,5 lehekülje lugemisele ei kulu enam kui 10 minutit. Põhjendatud ja vajalik kulu seega 11,22 eurot. Seisukohtade koostamine, analüüs, seisukohtade täiendamine ja kohtule esitamine – kostja 09.04.2012 seisukohtade sisuline osa moodustas ca 4 lehekülge ega sisaldanud detailset ega aeganõudvat juriidilist analüüsi. Sisuliselt oli tegemist kostja 17.09.2012 taotluses esitatud seisukohtade taasesitamisega arvestades hageja 04.10.2012 seisukohti, mis ei olnud samuti õiguslikult keerukad. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse elementaarsete küsimustega, mille lahendamiseks ning esitamiseks ei ole põhjendatud enam kui 1h ajakulu. Analüüsi puhul on selgusetu, mida ja miks analüüsiti ning kui palju kulus analüüsile aega, mistõttu ei ole võimalik hinnata analüüsi põhjendatust ja vajalikkust. Põhjendatud ja vajalik kulu seoses 09.04.2012 seisukohtadega seega 112,17 eurot. Seisukohad hageja 12.10.2012 arvamusele – kostja 12.10.2012 seisukohad (hageja 12.10.2012 arvamusele) koosnevad sisuliselt üksnes punktis 2.2 esitatud tabeleist, milliste loomisele ning täitmisele ei saanud nende sisu arvestades kuluda enam kui 30 minutit. Kostja on püüdnud

prognoosida oma eeldatavaid menetluskulusid loetledes kohtumenetluses tarvilikke tegevusi ja menetlustoiminguid. Kostja 12.10.2012 seisukohad ei sisalda mistahes õiguslikku analüüsi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik kulu seoses 09.04.2012 seisukohtadega 56,08 eurot. Ülaltoodut arvestades on arvest nr 20120498 põhjendatud ja vajalikud kulud 179,47 eurot. Arve nr 20121103 osas märgib hageja, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu ei ole käsitatav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Spetsifikatsioonist ei nähtu, kui palju aega kulus suhtlusele kohtuga ja määrusega tutvumisele. Seega ei ole nende kulude põhjendatusele ega vajalikkusele võimalik hinnangut anda. Kostja vastus hageja vastusele Kostja menetluskulud käesolevas asjas tekkisid just sellises ulatuses nagu kostja poolt esitatud avalduses on kirjeldatud seetõttu, et hageja esitas kostja vastu hagi, milles hageja ei saanud hagejaks olla. Sellest tulenevalt jättis Harju Maakohus 09.01.2013 määrusega käesolevas tsiviilasjas hagi läbivaatamata. Seejuures esindas hagejat sellise hagi esitamisel, kus hagejal kui pankrotivõlgnikul ei olnud õigus hagi esitada, kaks vandeadvokaadist advokaadibüroo partnerit. Lisaks on hageja pankrotihaldurina tegutsev pankrotihaldur Indrek Lepsoo ise kogenud ja kvalifitseeritud pankrotihaldur. Seega esitasid sisuliselt kolm isikut, kes oleksid pidanud olema teadlikud sellest, et pankrotivõlgnik ei saa tagasivõitmise hagis olla hagejaks, kostja vastu alusetu ja eos perspektiivitu hagi. Kuivõrd on arusaadav, et sellise alusetu hagi esitamise tagajärjel tuli kostjal juhtida kohtu tähelepanu ebaõige hageja poolt hagi esitamisele ja esitada vastavaid taotlusi, siis jääb kostjale arusaamatuks, millest tulenevalt leiab pankrotihaldur nüüd tagantjärele, et selliste taotluste esitamisega seoses kantud kulu ei ole olnud täies ulatuses põhjendatud. Kui hagi oleks kohe alguses esitatud õige hageja poolt, siis ei oleks kostjal ka käesolevas tsiviilasjas selliseid kulusid tekkinud, mille sissenõudmist kostja hagejalt on nõudnud. Kostja hinnangul on äärmiselt vastuolulised pankrotihalduri etteheited sellele, et kostjat on esindanud käesolevas asjas kaks advokaadist esindajat, kuivõrd käesoleva asja menetluses esitatud dokumentide koostamine ei olevat olnud sedavõrd keerukas, et oleks õigustatud kahe advokaadi rakendamine. Hagejat ennast esindas kogu käesoleva asja menetluse kestel kaks advokaadist esindajat. Seejuures oli tegemist vandeadvokaatidega ja lausa advokaadibüroo partneritega. Järelikult oli ka hageja enda hinnangul käesolev asi sedavõrd keerukas, et eeldas lisaks professionaalsele pankrotihaldurile lausa kahe vandeadvokaadist partneri kasutamist. Vastuolulised on ka pankrotihalduri etteheited seoses sellega, et kostja taotlused hõlmasid ka taotlust menetlusabi andmise tühistamiseks, mis oli juba eos perspektiivitu, sest kostjal puudub õigus taotleda menetlusabi tühistamiseks, mistõttu ei tuleks kostjale seda menetluskulu hüvitada. Käesolevas tsiviilasjas toimus hagejale menetlusabi andmine täiesti alusetult ning eirates Riigikohtu praktikat pankrotis hagejale menetlusabi andmisel. Kuigi kostjal puudub õigus menetlusabi andmist vaidlustada, siis ei tähenda see seda, et kostja ei võiks alusetule menetlusabi andmisele kohtu tähelepanu juhtida. Seejuures sai selle tulemusena ka pankrotihaldur ise aru, et tegelikkuses puudusid alused menetlusabi andmiseks, mistõttu kostja vastu õige hageja nimelt uuesti hagi esitades tasus pankrotihaldur koos hagiavaldusega koheselt ka riigilõivu ega esitanud enam uuesti taotlust menetlusabi andmiseks. Seega oli sellise taotluse esitamine koos kostja ülejäänud taotlustega vajalik ning põhjendatud ning aitas vältida olukorda, kus pankrotihaldurile oleks uuesti alusetult menetlusabi antud. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et pankrotihalduri seisukohad on alusetud, vastuolulised ja äärmiselt küünilised, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta ning rahuldada kostja taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks avalduses toodud ulatuses ning mõista vastavad kulud hagejalt välja. Kohtu põhjendused

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et KVAS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 3526,11 eurot. Kostja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 29,25 tundi, mis kulus mh hagi ja materjali analüüsimiseks, suhtlemiseks kliendiga, taotluste koostamiseks, hageja seisukohtadega tutvumiseks, seisukohade koostamiseks, kohtuga suhtlemiseks, määrusega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohtu hinnangul takistab õigusabikulude kostja kasuks välja mõistmist muuhulgas asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetse õigusabitoimingute kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosnevad osaliselt nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-09. Lisaks märgib kohus, et kostjat esindasid käesolevas menetluses kaks advokaati, kes esindavad pidevalt oma kliente kohtus ning peavad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse nõudeid teadma. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjust eeldada, et kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks esitatud puudustega, vaid tegemist on kostja esindajate teadliku valikuga selles, millisel viisil on õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja toimingud kirjeldatud. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, peab kohus siiski võimalikuks hinnata kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, millises kulude tegemine on kontrollitav tsiviilasja toimikust. Seoses arve nr XXX õigusabiteenuse kirjelduses näidatud toimingutega „hagi analüüs, suhtlus kliendiga, materjalide analüüs, kohtumine kliendiga, analüüs, taotlused kohtule hagi läbivaatamata jätmiseks, menetlusabi andmise tühistamiseks ja tagatise andmiseks“ märgib kohus, et näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale (sh vähemalt 6 erinevat õigusabi osutamiseks tehtud toimingut

on näidatud kõik kokku 18,75 h, eristamata iga toimingu tegemiseks kulunud aega). Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Nimetatud kirjest saab kohus hinnata üksnes hagi analüüsile ja kohtule esitatud taotluste koostamisele kulunud aega, kuivõrd kliendiga suhtlemisele ja materjalide analüüsimisele kulunud aega ei ole kohtul võimalik kontrollida, teadmata isegi nende toimingute teostamise kuupäeva ja kestust. Kohtu hinnangul ei saanud advokaadil hagiavalduse ning selle lisadega tutvumisele mõistlikult kuluda üle 1,5 tunni ning sisuliselt ca 7-leheküljelise taotluse (tl 211-219) koostamisele üle 7 tunni. Seega saab kohus eespool nimetatud töödest lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 8,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajad kulutanud seoses arve nr 20120498 kostja taotlustele esitatud hageja seisukohtadega tutvumiseks, seisukohtade koostamiseks, analüüsimiseks, seisukohade täiendamiseks ja kohtule esitamiseks ning hageja 12.10.2012 arvamusele seisukohtade esitamiseks kokku 9 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja 04.10.2012 seisukoht kostja taotlusele (tlk 222 – 226) sisuliselt ca 3,5 lehekülge pikk ning hageja arvamus kostja 09.10.2012 seisukohale (tlk 231-233) sisuliselt 1 lehekülge pikk. Kohtu hinnangul on antud dokumentidega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1 tund. Kostja seisukoht hageja 04.10.2012 seisukohtadele (tlk 236-241) on sisuliselt ca 4,5 lehekülge pikk ning kostja seisukoht hageja 12.10.2012 arvamusele (tlk 244-247) ca 2,5 lehekülge pikk. Kohtu hinnangul on kõnealuste vastuste koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Kokku on arvel nr 20120498 kajastatud ajakirjetest kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses, arvestades mh seda, et antud menetlusstaadiumis pidid hageja esindajad vaidluse asjaoludega juba eelneva menetluse alusel kursis olema. Seose arvega nr 20121103 õigusabiteenuse kirjelduses näidatud toimingutega „suhtlus kohtuga, määrusega tutvumine, avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks“ märgib kohus, et näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb nö kobarkirjetest ning võimalik on hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Nimetatud kirjest ei saa kohus hinnata kohtuga suhtlemisele kulunud aega, kuivõrd seda ei ole võimalik kohtutoimikust kontrollida. Harju Maakohtu 09.01.2013 määrus (tlk 343) on sisuliselt poolteist lehekülge pikk, sh põhjenduste osa alla 1 lk ning kohtu hinnangul ei saanud advokaadil sellega tutvumisele mõistlikult kuluda üle 15 minuti. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendamatu osas, milles kostja on menetluskuludena näidanud ka menetluskulude avalduse koostamisele kulunud aega. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus arvel nr 20121103 kajastatud ajakulust vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 15 minutit (0,25 h). Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja töö põhjendatud ja vajalikuks ajamahuks kokku 16,75 (8,5+8+0,25) tundi. Kostjat on käesolevas vaidluses esindanud kaks esindajat, kusjuures ühe esindaja tunnitasu määr on 112,17 eurot/tund ning teisel 143,80 eurot/tund. Arvetel ega menetluskulude nimekirjas ei ole välja toodud, milliseid konkreetseid menetlustoiminguid kumbki esindaja on teinud, arvetel on üksnes välja toodud kummagi esindaja ajakulu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist nii keeruka vaidlusega, et kostja vajanuks samaaegselt kahe advokaadist esindaja teenuseid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-09 punktis 17 on kolleegium juhtinud tähelepanu sellele, et TsMS § 175 lg 3 on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Kostja on hageja

seisukohale esitatud vastuses samaaegselt mitme esindaja kasutamist põhjendanud asjaoluga, et ka hagejal oli samaaegselt mitu esindajat. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Käesoleval juhul seda asja olemusest ja mahust ei tulene. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliseid konkreetseid toiminguid kumbki tema esindajatest on teinud ning kohus on vähendanud ka esindajate töö mõistlikku ja põhjendatud ajamahtu, siis võtab kohus esindajatasu kindlaksmääramisel aluseks menetluskulude nimekirjas väljatoodud tunnitasu summas 112,17 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik tunnitasu määr. Kohus märgib ka seda, et Riigikohtu lahendi 3-1-1-66-12 punktis 16 on peetud mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 110 eurot. Kuigi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikatsiooniks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu kokku summas 1878,85 (112,17x16,75) eurot. Kohus märgib, et kostja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 sätestatud piirmäära vastava hagihinnaga (1 711 699,26 eurot) hagi osas. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 1658,78 eurot (taotletud summa 3537,63 eurot – taotluse rahuldatud osa 1878,85 eurot). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kostja äriregistri päringute tasu summas 11,52 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostja käesoleva tsiviilasja raames kohtule ühtki äriregistri väljavõtet esitanud. Kostja menetluskulude nimekirjast ega ka sellele lisatud arvest nr XXXei selgu, milliseid äriregistri päringuid kostja on teinud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks äriregistripäringute tasu kostjalt välja mõista. Kostja on palunud mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pankrotiseaduse § 35 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kuna käesoleval juhul on hagejaks pankrotis äriühing, siis ei pea kohus põhjendatuks mõista välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.