Kohtulahend

Kostja vastuväited Kostja soovib tasuda summa 1920.84 eurot 12 kuu jooksul iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 160.07 eurot. Kostja selgitab, et tal puudub hetkel kindel sissetulek ja tegeleb aktiivselt uue töökoha otsimisega, millest tulenevalt ka välja pakutud maksegraafik.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 15.04.2013. Hageja esitas 08.05.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Seega avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja 02.01.2013 hagiavalduse esitamisel 155 eurot (tlk 35). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 200 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal hagejale hüvitada. Kostja palub menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 357.50 eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu määr 65 eurot tunnis mõistlik. Avaldusele lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on õigusabi osutatud 5,5 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tööde üleandmisevastuvõtmise aktist kohaselt on materjalidega tutvumisele ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele kulunud 2,5 tundi. Arvestades asjaolu, et tegemist on lihtsa võlanõudega, peab kohus põhjendatud ajakuluks antud osas 1,5 tundi vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 1 tunni võrra. Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks Harju Maakohtule on kulunud aega 1,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagiavalduse allkirjastanud RAOÜ juhatuse liikmed ning hagiavalduses ei ole märgitud esindajat (tlk 20-22). Vastusdokumentide ja avalduste koostamiseks on kulunud 1,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 26.03.2013 kohtule esitatud vastuse ja 03.04.2013 vastuse allkirjastanud hageja juhatuse liikmed (tlk 55-57) ja kummaski dokumendis ei ole märgitud esindajat. Kuna toimikust ei nähtu, et ET, kellele tasutud raha väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, oleks osalenud hagimenetluses lepingulise esindajana TsMS § 217 mõttes, ei pea kohus põhjendatuks taotletud hagimenetlusega seotud kulude väljamõistmist kostjalt vähendades toimingutele kulunud aega 3 tunni võrra. Juhul, kui ET osales

kohtumenetluses hageja nõustajana, siis nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Kokku vähendab kohus õigusabiteenusele kulunud aega 4 tunni võrra. Tulenevalt eeltoodust on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi, mis teeb lepingulise esindaja tasuks 97.50 eurot (1,5 x 65). Kohus märgib, et hageja taotletud lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärast. Hageja taotleb inkassofirma teenuse eest makstud tasu hüvitamist summas 24.96 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus mõista kostjalt välja hageja poolt kohtueelses menetluses kantud kulud, ei ole põhjendatud. Riigikohus on 22.06.2010 määruses nr 3-2-1-63-10 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb hageja taotlus kohtueelse menetluse kulude väljamõistmise osas summas 24.96 eurot jätta rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejale menetluskulud summas 297.50 eurot, mis sisaldab lepingulise esindaja tasu summas 97.50 eurot ja riigilõivu summas 200 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse 284.96 euro (taotletud summa 582.46 – taotluse rahuldatud osa 297.50 eurot) väljamõistmise osas. Kostja on märkinud oma soovi tasuda Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega väljamõistetud summa 1338.38 euro (põhivõlg ja viivis) ning hageja poolt avalduses märgitud menetluskulude 582.46 eurot osamaksetena. Harju Maakohtu 12.04.2013 otsus on jõustunud ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kui formaliseeritud ei ole võimalik muuta nimetatud otsust, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostja palvet kokku 1338.38 euro maksegraafiku alusel tasumise osas läbi vaadata (lisaks tuleb ka arvestada, et kostja eeldatud menetluskulude summa 582.46 eurot ei ole õige). Seoses menetluskulude kindlaksmääramise tagajärjel kostja poolt tasumisele kuuluva summaga (297.50 eurot) ei ole kostja esitanud eraldiseisvat taotlust menetluskulude osamaksetena tasumiseks ja isegi kui kostja 28.05.2013 vastust sellise taotlusena käsitleda, ei oleks see kohtu hinnangul põhjendatud. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja soovib väljamõistetavate ja hüvitatavate menetluskulude tasumist osamaksetena põhjusel, et tal puudub sissetulek. Kostja ei ole oma väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit (näiteks Eesti Töötukassas töötuna arvel oleku tõend), samuti ei ole kostja põhjendanud, et millistest vahenditest oleks tal sissetuleku puudumisel võimalik tasuda igas kuus 160.07 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.