Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Kuna hageja nõue on osaliselt tunnustatud summas 565 956 häält ja hageja on oma hääled loovutanud BROÜ-le ja H OÜ-le, peavad hääled olema vastavalt 141 489, 141 489 ja 282 978 häält. Pankrotihaldurid on rikkunud võlgniku ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet PankrS § 55 lg 1 järgi. Hääli ei saa andmata põhjusel, et nõue on vaieldav. Hageja ei vaidlustanud häälte määramist koosolekul. PankrS § 134 järgi puuduvad majanduslikud põhjused vara kiirkorras müügiks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei saa häälte ebaõigele määramisele enam tugineda, kuna on minetanud häälte arvu vaidlustamise õiguse. Kostja selgitab ka häälte arvu määramist. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole võrdsed, keda võrdselt kohelda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsust ei pea põhistama, vaidlustada saab otsust, mitte põhistust. Samas on otsus ka põhistatud. Üldkoosolekul on õigus otsustada vara müük. Kohtu põhjendused 23.10.2012 toimus kostja võlausaldajate üldkoosolek, mis muuhulgas otsustas lubada pankrotihalduritel müüa pankrotivara (sh Tallinnas, XXX asuvat kinnisasja ja hoonestusõigust) vaatamata pankrotimenetluses esitatavatele kompromissettepanekutele. Koosolekust võttis osa ka hageja, hagejale hääli ei määratud (I kd, t lk 8-17, 23-25). Hageja vaidlustab nimetatud kostja üldkoosoleku otsust, kuna temale määrati hääled valesti, s.o hagejale hääli ei määratud. Üldkoosolekul hageja häälte määramist ei vaidlustanud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 4 „kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.“ Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa enam ebaõigele häälte määramisele tugineda, kuna on minetanud häälte arvu vaidlustamise õiguse. Seaduses on sätestatud häälte arvu vaidlustamise kord. Häälte arv tuleb vaidlustada kohe, koosolekul. Sellisel juhul otsustab häälte arvu määramise üldkoosolekul osalev kohtunik tehes selle kohta määruse. See määrus on eraldi vaidlustatav. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastuseks pankrotihaldur Tarvo Lindma päringule ükski võlausaldaja ei vaidlusta temale määratud hääli ega teistele võlausaldajatele määratud hääli. Seetõttu oli võimalik võlausaldajate üldkoosolek läbi viia. Hageja oma õigust häälte arvu määramist vaidlustada ei kasutanud. Seetõttu jääb hageja nõue võlausaldajate 23.10.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks sellel alusel rahuldamata. Antud seisukoht hõlmab ka hageja väiteid oma häälte loovutamise kohta kolmandatele isikutele, kuna ka selle väite pidanuks hageja häälte arvu vaidlustamiesel kohe koosolekul esitama. 15.10.2012 dateeritud avaldusega tsiviilasjas 2-09-14629 on kostja juhatuse liige SH esitanud kostja pankrotimenetluses kompromissettepaneku (I kd, t lk 18-22). 23.10.2012 on SH kostja pankrotihaldureid teatanud kompromissettepaneku tagasivõtmisest (I kd, t lk 26, 29-30). Kompromissettepanekule on seisukoha avaldanud ka võlausaldajad (I kd, t lk 27-28). Hageja

palub tunnistada kehtetuks sama üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi kohta enne kompromissettepaneku otsustamist. Vastavalt PankrS § 83 lg 1 „võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.“ Kohus leiab, et ka hageja antud nõude rahuldamiseks puudub alus. Võlausaldajatel on õigus otsustada pankrotivara müük (PankrS § 77 p 5), võlausaldajad on vara müügi otsustanud üldkoosolekul häälteenamusega ning ei ole alust väita, et selle otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotivara müügi otsustamisel ei ole pankrotihaldurid rikkunud oma põhikohustusi PankrS § 55 järgi nagu väidab hageja. Vara võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel müüa ka vaatamata kompromissettepanekule (PankrS § 134 lg 1). Õige on kostja seisukoht, et võlausaldajate üldkoosoleku otsust ei pea põhistama ning seetõttu ei saa vaidlustada otsuse põhistatust. Kohus võlausaldajate vastavasse diskretsiooni sekkuda ei saa. Kohus leiab, et võlausaldajate 23.10.2012 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus seadusega. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja teine nõue selle üldkoosoleku otsuse, mis puudutab pankrotivara müüki enne kompromissettepaneku otsustamist, kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.