Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2013 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40479
Tsiviilasi
XXXhagi KÜ XXX vastu kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes
Menetlustoiming
Hageja taotluste lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX); Hageja esindaja: advokaat Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Pärnu mnt 41a, Tallinn 10119; telefon: 6040411, 5100697; e-post: [email protected]); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX; asukoht: XXX; e-post:
Menetluse liik
Edasikaebamise kord
Kostja esindaja: Tatjana Kalin (OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo, Punane 18, kab 404, 13625 Tallinn; e-post: [email protected]). istungimenetlus
Harju Maakohtu menetluses on hageja XXX hagi kostja KÜ XXX vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 31.05.2013.a istungil kuulas kohus ära tunnistaja XXX ütlused ning lõpetas asja sisulise arutelu. Hageja esitas kohtule taotluse protokolli täiendamiseks. Hageja soovis, et protokollis kajastataks tema soov esitada kohtule videotõend selle kohta, et ekspert annab valeütlusi. Kohus ei ole seda kajastanud. Kohus edastas hageja taotluse kostjale vastamiseks. Kostja ei nõustunud hageja
taotlusega ja pidas seda menetluse venitamiseks. Hageja ei esitanud väidetavalt täiendavalt lisatud tõendit kohtule ja kostjale tutvumiseks ning tegemist oleks olnud hilinenult esitatud taotlusega. Hageja väitis omakorda, et ta ei saanud tõendit esitada selle liigse mahu tõttu. 07.06.2013.a esitas hageja kohtule menetluse peatamise taotluse. Hageja leidis oma taotluses, et kohtu määratud ekspert on avaldanud istungil valeütlusi. Seoses sellega esitas hageja politseile avalduse. Valeütlused võivad põhjustada ebaõige lahendi ja kohus ei saa neile tugineda. Hageja palus menetluse antud tsiviilasjas peatada kuni uurimise lõpuni. Kohus edastas hageja taotluse kostjale vastamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Hageja soovib põhjendamatult menetlust venitada. Hageja ei esitanud taotlust menetluse peatamiseks väidetavalt eksperdi poolt esitatud valeandmetega kahe kuu jooksul pärast tema arvamuse kättesaamist.
Kohus leiab, et hageja taotlus kohtuistungi protokolli täiendamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 p 8 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohtuistungi protokoll ei pea olema stenogramm, mis fikseerib öeldu täpse sõnastuse. 31.05.2013.a istungil ei suutnud hageja kohtule selgitada, millist tõendit ja milliste vaidlusaluste asjaolude kohta ta soovib esitada. Kuivõrd hageja kohtule selget taotlust ei esitanud ning kõik tõendite esitamiseks hagejale antud tähtajad olid möödunud, selgitas kohus hagejale tõendite esitamise ja asjakohasusega seonduvat ega pidanud vajalikuks hageja ebakonkreetset taotlust protokollis kajastada. Sisuliselt ei ole hageja kohtule ega kostjale oma protokolli parandamise taotluses väidetud tõendit ka esitanud ning kohus ei ole seda tõendit hagejale tagastanud. Hageja taotluste osas on protokollis õigesti kajastatud, et hageja esitas järjekordselt vaid XXX arvamuse lisamise taotluse, millise tõendi kohus hagejale tagastas. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlus istungi protokolli täiendamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ka hageja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-04). Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on TsMS § 356 alusel kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada (Riigikohtu 2 (3)
lahend nr 3-2-1-62-11). Käesolevas asjas ei ole hageja viidanud mistahes teisele kohtumenetlusele, millest võiks sõltuda antud asja lahendamise tulemus. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega ning paikvaatlusel tuvastatuga ja on eksperdi suhtes esitanud politseile avalduse, ei anna alust peatada menetlust käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus lahendi tegemisel kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei saa hageja mõjutada kohtu poolset tõendite hindamist läbi politseile esitatavate avalduste. Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus hinnata kohtu asemel tõendeid käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotlus toob kaasa ilmselge ja põhjendamatu menetluse venimise. Kohus osundab, et hageja on antud menetluses korduvalt oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud. Hageja on eiranud kohtu antud menetlustähtaegu ilma mõjuva põhjuseta. 30.05.2013.a esitas hageja kohtule taotluse eelmise istungi protokollis kajastatud eksperdi ütluste muutmiseks viisil, mis ei vastanud eksperdi tegelikele ütlustele.
Anu Uritam Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.