Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

vastava kvalifikatsioonina. Seega on lepingulisele esindajale kehtestatud nõuded seotud füüsilise isikuga, mitte juriidilise isikuga (magistrikraadi saab omistada ainult füüsilisele isikule). TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele vastav isik võib aga teenust osutada juriidilise isiku kaudu ja selliselt tegutsemine on tavapärane. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on UÜ Arbita Viis esindama volitatud usaldusosanikuks kostja lepinguline esindaja Deniss Matvejev. Seega on kostja poolt volitatud esindaja seotus arved väljastanud juriidilise isikuga tõendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Usaldusühing Arbita Viis arve nr 20-06-11-01 (20.06.2011.a), ajakulu 24 tundi, tasu tariif 60 eurot/tund, tasu kokku 1 440 eurot. Arvel toodud toiminguteks on esmane konsultatsioon 02.11.2010, ajakulu 1,5 tundi; kostja poolt esitatud materjalide ja kohtupraktika uurimine, ajakulu 6 tundi; kohtuistungi edasilükkamise taotluse ja kompromissi ettepaneku tegemine, ajakulu 1 tund; kostja 07.12.2010 seisukoha koostamine, ajakulu 1,5 tundi; täpsustatud hagiavalduse uurimine, kostja 04.04.2011 seisukoha koostamine, ajakulu 5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine, ajakulu 8 tundi; menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle menetlusastmes muude dokumentide tegemine, ajakulu 1 tund, kokku ajakulu 24 tundi. Kohtunikuabi leidis, et arvel toodud ajakulu nimetatud toimingute teostamiseks ei ole põhjendatud ega mõistlik. Hagiavaldusega tutvumise ning selle analüüsimiseks on põhjendatud ajakulu 2 tundi, kuivõrd hagiavaldus ise on lühikese, lihtsa ning ühisvara jagamise nõude puhul tavapärase sisuga. Kohtuistungi edasilükkamise taotlus koos kompromissettepanekuga (I kd, tl 135-136) on 1-l leheküljel, mille koostamiseks kulub esindajal hinnanguliselt 1 tund, kusjuures kohtunikuabi arvestas ainult kompromissettepaneku koostamiseks kulunud aega, kuna istungi edasilükkamise põhjendustest tulenevalt ei ole taotluse koostamine seotud menetlusosalistega ning hageja ei pea kandma kulusid seoses taolise taotluse koostamisega. Kostja esindaja on 09.12.2010. a esitanud vastuse hageja taotlusele tõendite kogumise ning tunnistajate ülekuulamise kohta. Vastus on sisuliselt 1-l lehel ja selle koostamiseks koos eelnevalt hageja pooleleheküljelise taotlusega tutvumisele on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja 10.02.2011. a esitanud kohtule täpsustatud hagiavalduse ning selgitava kirja (I kd tl 81-84). Kohus on teinud järelpärimise notar A. Birjukovale seoses korteri erastamise dokumentatsiooni saamisega. Kohus on edastanud täpsustatud hagiavalduse koos selgitava kirja ning notarilt saabunud vastusega kostja esindajale ning andnud tähtaja vastuse esitamiseks. Kohtu nõuet täites on kostja esindaja 04.04.2011. a esitanud kohtule kirjaliku seisukoha (sisuliselt 2-l lehel), mis on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kuid arvestades, et kostja esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteadmisi omava isikuga, siis arvestas kohtunikuabi hageja ja kohtu poolt edastatud materjali läbitöötamisele ning vastuse koostamisele põhjendatud ajakuluks 3 tundi (hagis esitatud nõuded ei olnud muutunud, seetõttu ei olnud vajalik ka sedavõrd põhjalikult analüüsida täpsustatud hagiavaldust). Toimiku materjalide kohaselt toimus kohtuistung 02.06.2011. a ja istungi protokolli kohaselt kestis istung 1,5 tundi (I kd tl 143-145). Enne kohtuistungi toimumist oli hageja 12.04.2011. a ja 21.04.2011. a esitanud kohtule omapoolse seisukoha kostja 04.04.2011. a vastusele (kokku sisuliselt 2-l lehel). Nende menetlusdokumentide kohta kostja seisukohta ei esitanud. Kõigi muude hagejapoolsete menetlusdokumentidega on kostja esindaja senise menetluse käigus tutvunud ning neile kirjalikult vastanud. Ka ei olnud menetlusosaliste poolt tehtud viimase menetlustoimingu ja määratud kohtuistungi vaheline aeg (aprill 2011-02.06.2011) sedavõrd

pikk, et kostja esindajal tulnuks põhjalikult uuesti üle vaadata kõik vaidluse asjaolud ja menetluse senine käik. Kohtunikuabi arvestas põhjendatud ajakuluks kohtuistungi ettevalmistamiseks 2 tundi ja istungil osalemiseks 1,5 tundi, seega kokku 3,5 tundi. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (sisuliselt 0,5-l lehel) koostamise eest on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ei ole vaja teostada õiguslikke analüüse, avalduse koostamine piirdub praktiliselt kostjale esitatud arvete komplekteerimise ja/või selgitamisega. Usaldusühing Arbita Viis arve nr 28-02-12-01 (28.02.2012.a), ajakulu 10 h 40 min, tasu tariif 60 eurot/tund, tasu kokku 640 eurot. Arvel toodud toiminguteks on hageja apellatsioonkaebuse uurimine, 22.06.2011 kohtuotsuse uurimine, kostja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kokku ajakulu 10 h 40 min. Kohtunikuabi leidis, et arvel toodud ajakulu nimetatud toimingute teostamiseks ei ole põhjendatud ega mõistlik. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esitas 19.07.2011. a apellatsioonkaebuse, mis on koostatud sisuliselt 3-l leheküljel. Hageja väidab kaebuses, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud tõendeid. Kostja vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 2-l lehel, kaebuses esitatud väiteid punkthaaval ümberlükkava sisuga. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks pidi kostja esindaja ilmselgelt põhjalikult analüüsima nii kaebuses esitatud väiteid kui ka Viru Maakohtu 22.06.2011. a otsust (10lehel). Kuid arvestades, et kostja esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteadmisi omava isikuga ja kostja esindaja on menetluses osalenud algusest peale, siis arvestas kohtunikuabi hageja apellatsioonkaebuse läbitöötamisele, Viru Maakohtu 22.06.2011. a otsuse analüüsimisele ning seejärel vastuse koostamisele põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kokku on kohtunikuabi hinnangul põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esitatud arvetel toodud toimingute teostamiseks 16,5 tundi (11,5 h maakohtus + 5 h ringkonnakohtus) ehk summas 990 eurot (60 eurot/h x 16,5 tundi). Kohtunikuabi oli seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 (hagiavaldus esitati 09.06.2009. a). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 100 000 krooni (hagi hind oli 100 000 krooni) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot. Käesolevas tsiviilasjas ei ületa kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 990 eurot lubatud piirmäära.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2) esitas arve õigusabi eest tasumiseks UÜ Arbita Viis, kes asjas ei osalenud. Deniss Matvejev osales kohtuasjas kui füüsiline isik. Kuna UÜ Arbita Viis ei olnud menetlusosaline, siis ei saa usaldusühing nõuda menetluskulude tasumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.