Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-12-44754

2-12-44754 13.09.2010 (Lisa 11). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle LKW Trucks OÜ-le. Reeborn OÜ ja LKW Trucks OÜ esitasid Hagejale osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, välispesu, müügiteenus, kütus) eest arved kokku summas 1 497.93 EUR, mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 12). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 47 230.41 EUR, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 33 289.96 EUR (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 10 172.26 EUR (käibemaksuta), Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 1 497.93 EUR (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest 526.06 EUR ja viivismaksete võlgnevusest 1 744.20 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 30 038.47 EUR (käibemaksuta) (Lisa 13). 47 230.41 – 30 038.47= 17 191.94 EUR (Lisa 14). Üldtingimust p 7.4. järgi liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Liisingueseme tagastamise ja Realiseerimisega seotud kulud: Debitoorne võlgnevus Kindlustusmaksete võlgnevus

1 497.93 EUR

Liisingueseme jääkmaksumus Viivis

33 289.96 EUR

1 744.20 EUR

10 172.26 EUR

526.06 EUR

Liisinguandja nõue kokku:

47 230.41 EUR

Liisingueseme müügist saadud 30 038.47 EUR summa: Liisinguandja nõue on seega 17 191.94 EUR. VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Käenduslepingust nr 0167662L tulenev nõue

2-12-44754 12.10.2009 sõlmisid hageja ja T V (edaspidi kostja) käenduslepingu nr 0167662L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 22.06.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0167662L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise (lisa 15). Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 63 911.65 eurot (käenduslepingu p 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 25.03.2011 saadetud kirjas teatas Hageja liisinguvõtjale ja kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 16), milles palus kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Nimetatud teatise sai kostja 12.04.2011 kätte (Lisa 17). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja 2 võlgnevusi Hagejale tasunud. Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada 17 191.94 EUR. 2)12.10.2009 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja Osaühing Tarmotex (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr 01121491L (edaspidi leping), mille esemeks oli sadulauto MAN S20 TGA 18.430 4x2 BLS, 10.5, ehitusaasta 2006 (lisa 18). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu tingimuste alapeatüki „Eritingimused“ ja lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (lisa 19). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.3 ja viivise määr lepingu tingimuste alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“ all 0.250% päevas. Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja ning andis selle 12.10.2009 liisinguvõtjale üle liisingulepingu nr 01121491L lisa nr 1 alusel (lisa 20). Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.250% päevas (Lepingu alajoatuses „Liisingulepingu tingimused“). Viivisvõlgnevus moodustab 182.29 eurot (Lisa 22). Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. 17.06.2010 saatis hageja liisinguvõtjale teatise (lisa 10) lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitab, et liisinguvõtjal on lepingust tulenev võlgnevus 94 päeva ning palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 07.07.2010. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud lõpetas Hageja lepingu ühepoolselt 24.08.2010. Lepingu üldtingimuste (Lisa 21) punkti 7.1.3 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna liisinguvõtja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole. Vara valdus taastati 20.09.2010 (Lisa 23). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle LKW Trucks OÜ-le.

2-12-44754 Reeborn OÜ ja LKW Trucks OÜ esitasid Hagejale osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, müügiteenus) eest arved kokku summas 1 376.66 EUR, mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 24). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 27 119.30 EUR, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 25 560.35 EUR (käibemaksuta), Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 1 376.66 EUR (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest 182.29 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 22 432.99 EUR (käibemaksuta) (Lisa 25). Hagejale on laekunud 2 208.94 EUR. 27 11.30 – 22 432.99 – 2 208.94= 2 477.37 EUR (Lisa 26). Üldtingimust p 7.4. järgi liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Liisingueseme tagastamise ja Realiseerimisega seotud kulud: Liisingueseme jääkmaksumus Viivis

1 376.66 EUR

25 560.35 EUR

1 376.66 EUR

Liisinguandja nõue kokku:

27 119.30 EUR

Liisingueseme müügist saadud 22 432.99 EUR summa: Laekunud

2 208.94 EUR

Liisinguandja nõue on seega 2 477.37 EUR. VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Käenduslepingust nr 01121491L tulenev nõue 12.10.2009 sõlmisid hageja ja T V (edaspidi kostja) käenduslepingu nr 01121491L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 12.10.2009 sõlmitud liisingulepingust nr 01121491L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise (lisa 27). Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 63 911.65 eurot (käenduslepingu p 1).

2-12-44754 Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 25.03.2011 saadetud kirjas teatas Hageja liisinguvõtjale ja kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 16), milles palus kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Nimetatud teatise sai kostja 12.04.2011 kätte (Lisa 17). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja 2 võlgnevusi Hagejale tasunud. Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada 2 477.37 EUR. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Lepingud üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

2-12-44754 VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingutest nr 0167662L ja 01121491L tulenev võlgnevus 19 669.31 eurot; 2) jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 EUR); 3) mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluse ajal vähendas hageja 311,17 euro võrra liisingulepingust nr 0167662L tulenevat nõuet. Seega jääb hageja liisingulepingust nr 0167662L tulenevaks nõudeks 17 191,94 – 311,17 = 16 880,77 eurot ning liisingulepingust nr 01121491L tulenevaks nõudeks endiselt 2 477,37 eurot. 3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist : Kostja vastutus tuleneb käenduslepingutest, mille kohaselt kohustub kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga Tarmotex OÜ liisingulepingutest tulenevate kohustuste kohase täitmise. Kostja on esitanud hagile vastuse. Kostja vaidleb hagile vastu ning on seisukohal, et teiste liisingulepingute esemete võõrandamisest saadud summad katavad ka vaidlusalustest lepingutest tulenevad kohustused, mistõttu on hageja nõue alusetu. Lisaks vaidleb kostja vastu liisinguesemete tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu, sest teiste liisinguesemete müügist saadud summad ei kata vaidlusalustest lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja ja OÜ Tarmotex vahel oli sõlmitud veel kolm lepingut – kasutusrendileping nr 0149107L, kapitalirendileping nr 0168573L ja kapitalirendileping nr 0129802L. Kasutusrendilepingu nr 0149107L kokkuleppeline jääkmaksumus maksegraafiku kohaselt oli 83 404,70 – 51 452,36 = 31 952,34 eurot, s.o 499 945,48 krooni käibemaksuta (lisa 1) ning selle hinnaga müüdi liisinguese tagasiostjale Keil M.A. OÜ, mida kinnitab tagasiostjale esitatud arve nr 8577640254 (lisa 2) ja hageja konto väljavõte (lisa 3). Kapitalirendilepingust nr 0168573L tulenevad kohustused võttis tervikuna üle Aroko New OÜ, mida kinnitab Aroko New OÜ-ga sõlmitud leping (lisa 4). Kapitalirendilepingu nr 0129802L vara müüs hageja Träx OÜ-le hinnaga 216 000 krooni käibemaksuga vastavalt Tarmotex OÜ ja Träx OÜ avaldustele (lisa 5). Müüki kinnitab ka Träx OÜ-le esitatud arve (lisa 6) ning hageja konto väljavõtte summa laekumise kohta (lisa 7). Liisingulepingu nr 0129802L eseme müügihinnaga 180 000 krooni käibemaksuta kaeti liisingulepingu nr 0129802L jääkmaksumus summas 59 547,99 krooni ja võlgnevused summas 50 358,48 krooni ning liisingulepingu nr 0149107L võlgnevused summas 65 224,73 krooni. Seega jäi üle 4 868,80 krooni (180 000 – 59 547,99 – 50 358,48 – 65 224,73), s.o

2-12-44754 311,17 eurot, mille võrra vähendab hageja liisingulepingust nr 0167662L tulenevat nõuet. Ekslikult on nimetatud summa jäänud arvestamata. Seega jääb hageja liisingulepingust nr 0167662L tulenevaks nõudeks 17 191,94 – 311,17 = 16 880,77 eurot ning liisingulepingust nr 01121491L tulenevaks nõudeks endiselt 2 477,37 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja saatis liisinguvõtjale ja kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks juba 25.03.2011, mille kostja sai kätte 12.04.2011, siis jääb arusaamatuks, miks kostja esitab oma vastuväited hageja nõudesummale alles vastuses hagile, s.o ligi kaks aastat pärast nõudekirja kättesaamist. Hageja on seisukohal, et selline kostja käitumine on ebamõistlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks eelmärgitule on hageja seisukohal, et liisinguesemete tagastamise ja realiseerimise kulud on ülesütlemisest tingitud põhjendatud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Esmalt juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja tunnistab debitoorse võlgnevuse, viivise võlgnevuse ning kindlustusmaksete võlgnevuse olemasolu. Järelikult oli kostja hästi teadlik sellest, et hagejal esines õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks. 17.06.2010 saatis hageja liisinguvõtjale teatise lepingute ülesütlemise kohta, mille kostja sai isiklikult kätte 21.06.2010, kuid ei tagastatud liisingueset kirjas märgitud kuupäevaks, s.o 09.07.2010 ja seetõttu oli tagastusteenuse tellimine igati põhjendatud. Hagiavalduse lisadest nr 11 ja 23 nähtub, et liisinguesemete valdused õnnestus hagejal taastada alles 13.09.2010 ja 20.09.2010 tagastusteenust pakkunud ettevõtte vahendusel. Täiesti põhjendamatud on kostja vastuväited müügiteenusele. Seejuures ei ole kostja enda vastuväidet millegagi põhjendanud, vaid märgib üksnes ühe lausega, et müügiteenuse vajalikkus jääb kostjale arusaamatuks. Hageja on seisukohal, et liisingueseme müügikulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses ning müügiteenuse vajalikkus ei saa ka kostjale olla arusaamatu. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-56-08 märkinud, et liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust-, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kui liisinguvõtja ning kostja ei oleks rikkunud liisingulepingutest ning käenduslepingutest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja pidanud lepinguid üles ütlema ning liisinguesemeid võõrandama. Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud ka täiendavaid kulutusi. Kuna müügiteenuse vajalikkus oli tingitud liisinguvõtja ja kostja tegevusest/tegematusest, on müügikulu ülesütlemisest tingitud põhjendatud lisakulu VÕS § 367 lg 4 tähenduses ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega on lõplik nõue kostja vastu 19 358,14 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-12-44754 EEK; 21.04.2010 arve nr 8575263581 summas 4 566 EEK; 21.07.2010 arve nr 8582051964 summas 3 665 EEK; 05.04.2010 arve nr 8210969043 summas 2 963,74 EEK; 04.05.2010 arve nr 8211138666 summas 4 442,59 EEK; 07.06.2010 arve nr 8211298496 summas 4 802,60 EEK; 02.07.2010 arve nr 8211452601 summas 6 461,77 EEK; 09.08.2010 arve nr 8211639152 summas 8 620,11 EEK. -OÜ Tarmotex poolt on hagejale tasumata liisingulepingu nr 014121491L alusel järgmised arved: 07.06.2010 arve nr 8211324441 summas 1 232,81 EEK; 02.07.2010 arve nr 8211476001 summas 737,95 EEK; 09.08.2010 arve nr 8211659514 summas 881,56 EEK. Hagiavaldusest nähtub, et hageja hinnangul on OÜ-l Tarmotex võlgnevus liisingulepingu nr 0167662L alusel järgmine: Vara jääkmaksumus – 33 289,96 EUR; Debitoorne võlg 10 172,26 EUR; Viivisemaksete võlgnevus – 1 744,20 EUR; Kindlustusmaksete võlgnevus – 526,06 EUR; Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud – 1 497,93 EUR; Kokku hageja nõue 47 230,41 eurot; Vara realiseerimisest saadud summa – 30 038,47 EUR; Kahjum vara realiseerimisest 17 191,94 EUR. Hagiavaldusest nähtub, et hageja hinnangul on OÜ Tarmotex võlgnevus liisingulepingu nr 01121491L alusel järgmine: Vara jääkmaksumus – 25 560,35 EUR; Viivisemaksete võlgnevus – 182,29 EUR; Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud – 1 376,66 EUR; Kokku hageja nõue 27 119,30 eurot; Vara realiseerimisest saadud summa – 22 432,99 EUR; Kahjum vara realiseerimisest 2 477,37 EUR. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ja OÜ Tarmotex vahel olid lisaks liisingulepingutele nr 0167662L ja nr 01121491L sõlmitud veel liisingulepingud nr 0149107L, 0168573L, 0129802L. Hageja ütles 17.06.2010 üles kõik liisingulepingud ning nõudis vara tagastamist. Seega peab liisingulepingute nr 0149107L, 0168573L ja 0129802L alusel liisitud vara olema hageja poolt käesolevaks ajaks realiseeritud. Kostja hinnangul katab eeltoodud liisingulepingute alusel võõrandatud vara ka käesolevas hagi esitatud nõuded, millest tulenevalt on hageja nõue alusetu. Lisaks eeltoodule vaidleb kostja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludele. Hageja ei ole selgitanud nende põhjendatust. Kostja toob siinkohal välja, et vaatamata ülesütlemise teates märgitud aadressile, tagastas kostja liisingulepingutes märgitud vara vastavalt hageja juhistele Keil.M.A.-le ning seega nõuab hageja kostjalt kulude hüvitamist põhjendamatult. Müügiteenuse vajalikkus jääb kostjale samuti arusaamatuks. 5.16.04.2013.a. määrusega maakohus määras asjas kirjaliku menetluse, andis pooltele lõpliku tähtaja avalduste ning dokumentide esitamiseks ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 17.05.2013.a.

KOHTU SEISUKOHT

6.Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-12-44754 - lisaks sellele oli hageja ja OÜ Tarmotex vahel sõlmitud veel kolm lepingut – 2.01.2007 kasutusrendileping nr 0149107L, 29.06.2007 kapitalirendileping nr 0168573L ja 30.05.2006 kapitalirendileping nr 0129802L, mis on samuti hageja poolt kehtivalt üles öeldud ning milledest tulenevaid nõudeid antud tsiviilasja raames ei esitatud; - hageja ja kostja T Ve vahel 12.10.2009 sõlmitud käendusleping nr 0129802L, 0149103L, 01491071, 0167662L, 0168573L, 01121491L on kehtiv. Nimetatud käenduslepingu alusel kohustub kostja T.Vaiksaar tagama solidaarselt liisinguvõtjaga Tarmotex OÜ ja hageja vahel 30.05.2006.a. sõlmitud liisingulepingust nr 0129802L, 2.01.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0149103L, 2.01.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0149107L, 22.06.2007.a. sõlmitud liisingulepingust nr 0167662L, 29.06.2007 sõlmitud liisingulepingust 0168573L, 12.10.2009 sõlmitud liisingulepingust nr 01121491L ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks lepiti kokku 63 911.65 EUR; - hageja lepingust nr 0167662L tulenev nõue kostja vastu lepingu ülesütlemise järgselt oli 47 230.41 eurot, mis koosnes vara jääkmaksumusest 33 289.96 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 10 172.26 eurot, sõiduki tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 1497.93eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 526.06 eurot ja viivisemaksete võlgnevus 1744.20 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 30 038.47 eurot (käibemaksuta) st selline summa laekus hagejale. Hageja nõudeks on seega 17 191.94 eurot, mida hageja vähendas 311.17 € võrra. - lepingust nr 01121491L tulenev hageja nõue kostja vastu lepingu ülesütlemise järgselt oli 27 119.30 EUR, mis koosnes vara jääkmaksumusest summas 25 560.35 EUR (käibemaksuta), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 1 376.66 EUR (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest 182.29 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 22 432.99 EUR (käibemaksuta). Hagejale on laekunud 2 208.94 EUR. Hageja nõue on seega

2 477.37 EUR.

- kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et teiste liisingulepingute nr 0149107L, nr 0168573L ja nr 0129802L esemete võõrandamisest saadud summad katavad ka vaidlusalustest lepingutest tulenevad kohustused, mistõttu on hageja nõue alusetu. Lisaks vaidleb kostja vastu liisinguesemete tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludele.

2-12-44754 Kapitalirendilepingu nr 0129802L järgse vara on hageja müünud Träx OÜ-le hinnaga 216 000 krooni käibemaksuga vastavalt Tarmotex OÜ ja Träx OÜ avaldustele (t.l. 97 pöördel98). Müüki kinnitab ka Träx OÜ-le esitatud arve (t.l. 100) ning hageja konto väljavõtte summa laekumise kohta (t.l. 100 pöördel). Hageja on tõendanud, et liisingulepingu nr 0129802L eseme müügihinnaga 180 000 krooni käibemaksuta kaeti liisingulepingu nr 0129802L jääkmaksumus summas 59 547,99 krooni ja võlgnevused summas 50 358,48 krooni ning liisingulepingu nr 0149107L võlgnevused summas 65 224,73 krooni. Seega jäi üle 4 868,80 krooni (180 000 – 59 547,99 – 50 358,48 – 65 224,73), s.o 311,17 eurot, mille võrra vähendas hageja liisingulepingust nr 0167662L tulenevat nõuet. Kohus leiab, et seega on põhjendatud hageja liisingulepingust nr 0167662L tulenev nõue summas 16 880,77 eurot ning liisingulepingust nr 01121491L tulenev nõue summas 2 477,37 eurot ning kostjalt tuleb need välja mõista.

2-12-44754 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust-, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kui liisinguvõtja ning kostja ei oleks rikkunud liisingulepingutest ning käenduslepingutest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja pidanud lepinguid üles ütlema ning liisinguesemeid võõrandama. Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud ka täiendavaid kulutusi. Kuna müügiteenuse vajalikkus oli tingitud liisinguvõtja ja kostja tegevusest/tegematusest, on müügikulu ülesütlemisest tingitud põhjendatud lisakulu VÕS § 367 lg 4 tähenduses ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.