2-11-28310/31 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Seega on kostja õigusabikulud menetluskulud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 174 lg-le 3 ja 5 peab menetluskulu hüvitamist taotlev isik esitama kohtule vastavasisulise avalduse ja kulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning kulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada vaid kohtu nõudmisel. Käesolevas asjas on kostja esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude tööaruanded. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduvast menetluskulude tööaruannetest nähtub nii tehtud töö sisu, kestus ja tunni hind. Seega on olemas kõik andmed, et kontrollida taotletavate kulude vajalikkust, põhjendatust ja aritmeetilist suurust. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et kulud on kostjal reaalselt tekkinud.

2-11-28310 TsMS § 175 lõige 1 tuleneva esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seose tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja (õigusabi kulu) kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtunikuabil on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kas on toimunud kohtuvaidluse ajal kohtuistungeid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Kohtumenetlusega kaasnevad alati kulud, mis tuleb kanda kohtuvaidluse kaotanud poolel. Menetlusosaline peab arvestama, et vaidluse kaotamisel tuleb tal teise poole kulud hüvitada. Kulude hüvitamise ettenähtavuse tagab lisaks kulude põhjendatusele ja vajalikkusele ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks antud kohtuasjas lähtuvalt tsiviilasja hinnast 247,99 eurot, maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna puhul 247,99 eurot piirmääraga 320 eurot. Kostja taotletud esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades (menetlusaeg, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, hagi hind, toimunud on kohtuistung) ning õigusabikulude tööaruandeid ja tsiviilasja toimikut võrreldes peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulusid 320 euro suuruses summas, mis jääb VV 04.09.2008. a. määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära ulatusse. Ülaltoodust lähtudes kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 320 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 174, § 175 – 178, § 466, § 661.