Kostja: OÜ AM(VS OÜ üldõigusjärglane, registrikood XXX asukoht XXX) kostja esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (e-post: [email protected] )
Resolutsioon
1.Välja mõista kostjalt OÜ AM(VS OÜ üldõigusjärglane, registrikood XXX) hageja OSAÜHING C(registrikood XXX) kasuks hageja menetluskulud 999,77 eurot (üheksasada üheksakümmend üheksa eurot seitsekümmend seitse eurosenti). Kostjal kanda menetluskulu OSAÜHING C arveldusarvele (Danske Bank).
XXXXXXXXXXXXXXX
2.Välja mõista hagejalt OSAÜHING C(registrikood 11038247) kostja OÜ AM(VS OÜ üldõigusjärglane, registrikood XXX ) kasuks kostja menetluskulud 450,00 eurot (nelisada viiskümmend eurot).
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Tsiviilasjas nr 2-12-1487 18.06.2012.a tehtud ja 8.03.2013.a jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas OSAÜHING C hagi OÜ AM(VS OÜ üldõigusjärglane) vastu nõude tunnustamiseks AS L pankrotimenetluses osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. 18.07.2012.a VS OÜ (nüüd OÜ AM) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. 8.02.2013 esitas apellandi esindaja avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. 19.02.2013 kohtumäärusega Tallinna Ringkonnakohus võttis vastu OÜ AM loobumise Harju Maakohtu 18.06.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-12-1487 esitatud apellatsioonkaebusest, lõpetas apellatsioonimenetluse ning apellatsioonimenetluse kulud jättis apellandi (OÜ AM) kanda. Kohtumäärus jõustus 8.03.2013.a.
2.TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5.04.2013 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-1487. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avalduses on näidatud: OSAÜHING C menetluskulu esimeses astmes kohtus koosneb alljärgnevast: Riigilõiv 319.55 eurot (maksekorraldus toimikus); Lepingulise esindaja tasu – 720 eurot (sisaldab käibemaksu); Lepingulise esindaja tasu koosneb: Hagiavalduse koostamine – 5 tundi – 500 eurot; Suhtlemine kohtuga menetlusküsimuste lahendamiseks – 1 tund – 100 eurot. Käibemaks 20% - 120 eurot. KOKKU: 720 eurot Menetluskulu esimese astme kohtus kokku 1 039.55 eurot.
2(7)
OSAÜHING C menetluskulu ringkonnakohtus koosneb alljärgnevast: Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 3 tundi - 300 eurot Osalemine kohtuistungil - 1 tund - 100 eurot Käibemaks 20% - 80 eurot. KOKKU: 480 eurot Hageja menetluskulu kahes kohtuastmes kokku moodustab 1 519,55 eurot. Hageja palub määrata kindlaks ja välja mõista: OÜ-lt AM menetluskuluna OSAÜHING C kasuks esimese astme kohtumenetluse eest 519,77 eurot (1039,55 : 2); OÜ-lt AMOSAÜHING C kasuks apellatsioonimenetluse kuluna 480,00 eurot. Kostjal kanda menetluskulu OSAÜHING C arveldusarvele (Danske Bank).
XXXXXXXXXXXXXXX
Avaldusele on lisatud 3.04.2013.a arve nr 90198 ning 5.04.2013 maksekorraldus (Danske Bank).
3.TsMS § 176 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. 12.04.2013 kirjaga nr 2764-13 Harju Maakohus edastas OÜ AM(VS OÜ üldõigusjärglane) lepingulisele esindajale 5.04.2013 esitatud OÜ C avalduse koos lisadega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-1487. Menetluskulude avaldusele saab esitada põhjendatud vastuväiteid 10 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, siis teeb kohus määruse avaldaja menetluskulude kohta. Kostja esindajale tsiviilasjas nr 2-12-1487 menetluskulude kindlaksmääramise dokumendid on kättetoimetatud 16.04.2013.
4.25.04.2013 esitas kostja esindaja vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Vastuväide sisaldab kostja menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 2, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kuivõrd maakohus jagas menetluskulud protsentide järgi, on kostjal tulenevalt TsMS § 176 lg-st 2 oma menetluskulude nimekirja esitamine õigustatud. Menetluskulude nimekiri on esitatud tähtaegselt. Kostja kandis I astmes menetluskulusid summas 900 eurot. Kostjale osutas õigusteenust OÜ Advokaadibüroo Red Legal. Advokaadibüroo ja kostja vahelise kokkuleppe alusel kohaldati tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks).
3(7)
Advokaadibüroo osutas kostjale käesoleva asjaga seoses õigusteenust kokku 7,5 tundi, mis koosnes täpsemalt alljärgnevast (TsMS § 174 lg 3): 2,5 tundi – hagi materjalidega tutvumine ning kostja vastuse koostamine; 4,5 tundi – õiguslik analüüs, kohtupraktikaga ja õigusalakirjandusega tutvumine seoses vaidluse esemega (eelkõige võlakirjade õigusliku regulatsiooniga). Seega kasutas kostja õigusteenust 900 euro ulatuses (7,5*120), millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesolevaga asjaga (TsMS § 174 lg 3).
5.Kostja vastuväide Kostja hinnangul on hageja maakohtu otsust menetluskulude osas ebaõigesti tõlgendanud. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt, et menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses hageja kanda. Seega ei saa kostjalt välja mõista pool hageja kantud menetluskuludest, vaid pool tsiviilasjas kantud menetlusosaliste menetluskuludest vastavalt Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusele. Arvestades, et pool peab kandma 50% tsiviilasja menetluskuludest, siis maakohtu otsuse alusel on ühe menetlusosalise kohustus kanda menetluskulusid 969,775 eurot (1939,55:2). Kuna hageja kandis rohkem menetluskulusid kui 969,775 eurot, siis peab kostja hüvitama hagejale üksnes seda summat ületava osa, st 69,77 eurot (1939,55 – 969,78). Kostja palub OÜ AM kohtul vähendada OÜ C taotletud menetluskulude suurust ning määrata OÜ C menetluskulude suuruseks maksimaalselt 549,78 eurot. 26.04.2013 edastas kohus edastas hagejale vastuväite. Hagejal on võimalus esitada nimetatud vastuväite osas oma seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. 29.04.2013 on hageja esindaja kätte saanud kostja 25.04.2013 vastuväite tsiviilasjas nr 2-121487.
6.2.05.2013 esitas hageja esindaja seisukoha kostja 25.04.2013 vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja palub kohtul jätta kostja vastuväide tähelepanuta ja rahuldada hageja avaldus esitatud ulatuses.
7.Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. Menetluskulude määramisel lähtus kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust. Vaidluse all oli kaks küsimust, millest ühe osas nõustus kohus hagejaga ja teise osas kostjaga. Seetõttu pidas kohus võimalikuks jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Lähtuvalt eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses võimalik muuta maakohtu otsuses sisalduvat menetluskulude jaotust ega lahendada tsiviilasja sisu puudutavaid küsimusi.
4(7)
Seetõttu kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik menetluskulude kindlaksmääramist mittepuudutavad vastuväited/selgitused, kuivõrd need ei ole asjakohased, sest menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 25. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohast (2.12.2010 määrus nr 3-2-1-132-10, P 10), TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus. Hinnanud hageja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning kostja esindaja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et nii hageja kui ka kostja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud avaldajate (hageja ja kostja) esindajate tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust kohtunikuabi seisukoht on, et a) hageja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 10 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik ning tasu on põhjendatud ja vajalik ja esindaja kulu kuulub hüvitamisele: b) kostja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 7,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik ning tasu on põhjendatud ja vajalik ja esindaja kulu kuulub hüvitamisele.
8.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et hagejal ja kostjal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas hageja ja kostja kantud lepingulise esindaja kulud on menetluskulud.
9.TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
5(7)
Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist esimeses astmes summas 720 eurot, millest 50% on 360 eurot ja teises astmes summas 480 eurot, kokku 840 eurot. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist esimeses astmes summas 900 eurot, millest 50% on 450 eurot. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja 2-12-1487 hind on 1 595 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist TsMS § 132 lg 4 p-st 9 tulenevalt mittevaralise nõudega. Märgitud määruse § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud summas 840 eurot on vastavuses kehtiva piirmääraga, seetõttu saab hageja õigusabikuluna välja mõista summas 840 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot on vastavuses kehtiva piirmääraga, seetõttu saab kostja õigusabikuluna välja mõista summas 450 eurot.
10.Hageja käesolevas tsiviilasjas on tasunud riigilõivu summas 319,55 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga (t lk 56). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 159,77 eurot (319,55 eurost 50% on 159,77).
11.Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 999,77 eurot (s.o riigilõiv – 159,77 eurot, lepingulise esindaja kulud - 840 eurot). Kostjal kanda menetluskulu OSAÜHING C arveldusarvele (Danske Bank).
XXXXXXXXXXXXXXX
Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud kokku summas 450 eurot (s.o lepingulise esindaja kulud - 450 eurot).
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
6(7)
TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste kohtunikuabi
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.