Kaebuse esitaja ja kaebuse TRYDATE OÜ määruskaebus liik Kinnine aktsiaselts OLLY (riiklik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: põhiregistreerimisnumber 10278000537654), esindaja esindajad Natalja Strigina Puudutatud isik: TRYDATE OÜ (registrikood 11433699), esindaja adv Yulia Klyukach Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 23.jaanuari 2013 määrus ja saata TRYDATE OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 08.12.2011 määrusega rahuldati Kinnise aktsiaseltsi OLLY avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Maakohus tunnustas Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 26.08.2011 määrust asjas nr A56-45841/2011 hagi tagamiseks TRYDATE OÜ rahaliste vahendite arestimise teel summas 186 016 549 rubla 25 kopikat ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi
linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 26.08.2011 määruse asjas nr A56-45841/2011. 06.01.2012 määrusega rahuldas maakohus TRYDATE OÜ määruskaebuse 08.12.2011 kohtumääruse peale, tühistas 08.12.2011 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-54887, millega kohus tunnustas ja tunnistas täidetavaks Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 26.08.2011 määruse asjas nr A56-45841/2011 hagi tagamiseks TRYDATE OÜ rahaliste vahendite arestimise teel summas 186 016 549 rubla 25 kopikat, jättis rahuldamata Kinnise aktsiaseltsi OLLY avalduse välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks ning jättis menetluskulud avaldaja, Kinnise aktsiaseltsi OLLY kanda. 02.02.2012 esitas TRYDATE OÜ Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt olid puudutatud isiku menetluskuludeks õigusabikulud suurusega 753,48 eurot (koos käibemaksuga), tõlgikulud 157,04 eurot ja riigilõiv 25,56 eurot - kokku 936,08 eurot. 14.05.2012 kohtumäärusega edastas kohus Kinnise aktsiaseltsi OLLY volitatud esindajale Strigina, Natalja Svjatoslavovnale
TRYDATE
OÜ avalduse/menetluskulude nimekirja, arve nr 120035-AA koos spetsifikatsiooniga, arve nr 1400/11 ja riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Menetlusdokumendid on Kinnise aktsiaseltsi OLLY volitatud esindajale Natalja Striginale tähitud kirjana kätte toimetatud 24.05.2012. 21.06.2012 teatas Natalja Strigina Harju Maakohtule, et ta sai kohtult eestikeelsed dokumendid, mille sisu ei ole talle arusaadav, sest ta ei valda eesti keelt ja talle ei ole arusaadav, kuidas ta peab nendele reageerima. Ka leiab N. Strigina, et dokumendid oleks tulnud talle edastada vastavuses Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 26.01.1993 lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 109,12 eurot.
7.Põhjendatud menetluskulu on puudutatud isiku poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25,56 eurot.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 172 lg 8 esimene ja teine lause sätestavad, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 90 on töötasu alammäär 1,73 eurot (1,73 X 1= 1,73) ja ülemmäär 17,30 krooni (1,73 X 10 = 17,30). Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg oli käesolevas tsiviilasjas kokku 4,83 tundi. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel võtta aluseks töötasu ülemmäär. Maksimaalselt sissenõutav õigusabikulu on seega 83,56 eurot (4,83 X 17,30 = 83,56), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista.
9.Nimekirjas näidatud tõlgikulud 157,04 eurot ei kuulu hüvitamisele, sest asja läbivaatamisel kohtus tõlgikulusid kohtukuluna ei tekkinud.
10.Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 109,12 eurot (riigilõiv 25,56 eurot ja õigusabikulud 83,56 eurot).
Määruskaebus
11.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema kasuks menetluskulud osaliselt välja mõistmata ja teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 936,08 eurot.
12.Arusaamatu on kohtu põhjendus tõlgikulude osas, kus leiti, et kohtus tõlgikulusid kohtukuluna ei ole tekkinud. Vastavalt TsMS §-le 32 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid (Vene Föderatsiooni kohtuotsused), vene keeles, mis pidid vastavalt TsMS-le olema tõlgitud eesti keelde. Selles osas on kohtumäärus üllatav ja vastuolus TsMS §-ga 32.
13.Ebaõige on kohtu käsitlus, nagu oleks käesoleval juhul olnud tegemist hagita asjaga, mistõttu tuleb õigusabikulude kindlaksmääramisel lähtuda samadest alustest tunnistajale makstava hüvitisega. Tsiviilasi nr 2-11-54887 oli pahatahtlikult initsieeritud OLLY poolt olematute nõuete alusel. OLLY viis kohtu eksitusse ebaõige väitega, et kohtumäärus (mille alusel OLLY taotles puudutatud isiku kontode arestimist) on jõustunud. TsMS § 172 lg 8 antud juhul ei kohaldu, sest menetlus oli põhjendamatu ja põhjustatud OLLY poolt tahtlikult. TsMS § 172 lg 1 alusel oleks kohus pidanud jätma puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda.
14.Kui kohus peab TsMS § 172 lg-t 8 asjassepuutuvaks sätteks, tuleb see jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Säte riivab puudutatud isiku põhiseaduse §-des 12, 25 ja 32 sätestatud põhiõigusi. Menetluse edasine käik
15.Avaldaja esindajale N.Striginale toimetati määruskaebus kätte 20.03.2013. Sellele ta ei vastanud.
16.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 646, § 656 lg 1 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu olenemata määruskaebuse põhjendustest ja puudutatud isiku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
18.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et 21.06.2012 teatas Venemaal asuva avaldaja esindaja Natalja Strigina Harju Maakohtule, et ta sai kohtult eestikeelsed dokumendid (avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega), mille sisu ei ole talle arusaadav, sest ta ei valda eesti keelt ja talle ei ole arusaadav, kuidas ta peab nendele reageerima.
19.TsMS § 316 lg 7 kohaselt juhul, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata.
20.Toimikust nähtub, et maakohus nimetatud sätet antud juhul ei järginud ja jättis avaldaja esindajale Natalja Striginale edasised menetlusdokumendid kas saatmata või saatis ka need eesti keeles. Nii nähtub asja materjalist, et Natalja Striginale on 20.03.2013 kätte toimetatud mingi dokument (t lk 147), kuid seda ei nähtu, kas talle edastati maakohtu 23.01.2013 määrus puudutatud isiku menetluskulude
kindlaksmääramise kohta, puudutatud isiku 15.02.2013 esitatud määruskaebus või 26.02.2013 kohtumäärus määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. Asja materjalist ei järeldu, et kohus oleks korraldanud menetlusdokumentide tõlkimist vene keelde või et avaldaja esindaja Natalja Strigina valdaks või peaks valdama eesti keelt ja saama eestikeelsetest menetlusdokumentidest aru.
21.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et avaldaja jäeti maakohtu poolt tegelikult menetluskulude kindlaksmääramise menetlusse kaasamata ja tema seisukohad nii puudutatud isiku avalduse kui ka määruskaebuse osas jäid välja selgitamata, mis on oluline menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses. Seega tuleb maakohtu 23.01.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta tühistada ja puudutatud isiku avaldus saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb kohtul korraldada avaldaja jaoks kõikide menetlusdokumentide tõlkimine vene keelde ja nende kättetoimetamine. Samuti tuleb kohtul selgitada välja avaldaja seisukohad menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja vajadusel ka teiste menetlusdokumentide osas.
22.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kohus ei pidanud avaldajale menetlusdokumente kätte toimetamata TsMS § 316 lg 2 järgi vastavuses Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 26.01.1993 lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, nagu avaldaja oma 21.06.2012 kirjas leidis. TsMS § 316 lg 3 järgi võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama samas seadustikus sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.