2-25-19295/12 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnik elab üksinda üürikorteris. Tema sissetulekuteks on sotsiaaltoetus 50 eurot kuus ja töövõimetoetus 673 eurot kuus, mis on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud kuni 15.01.2028. Jooksvaid kulutusi kuus on kokku 625 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) 230 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, transport 60 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot ja muud igakuised kulud 35 eurot. Nõudeid võlgniku vastu on kokku 16 359,14 eurot, sh põhinõudeid on 13 135,48 eurot ja kõrvalnõudeid 3223,66 eurot. Bondora AS on kohtule esitanud hagi, milles esitatud nõude arvestuse kohaselt on ta lugenud kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Võlausaldaja nõuab üksnes põhivõlga ja pärast lepingute ülesütlemist viivist seadusjärgses määras. Aktiva Finance Group OÜ väidab, et ta on omandanud varem Coop Pank AS-le kuulunud nõude. Nõude omandamist tõendavat dokumenti ei ole esitatud. Karm Invest OÜ esitas võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles avaldas soovi võlgniku vastuväite korral menetlus lõpetada. Võlgnik esitas vastuväite ja kohus lõpetas menetluse. Karm Invest OÜ esindaja kinnitas usaldusisikule suuliselt, et Karm Invest OÜ-le siiski kuulub võlgniku vastu korteri üürilepingust tulenev nõue. Võlgnikul ei ole tõendeid nõude rahuldamise kohta. K. L. laenu tagastamise tähtpäev on 24.07.2026. Võlgnikul on minevikus olnud lühiajalisi töösuhteid, kuid need on lõppenud väidetavalt töötamist takistavate terviseprobleemide tõttu. Praegu koosneb võlgniku sissetulek vaid sotsiaal- ja töövõimetoetusest. Võlgnik ei usu, et ta suudab lähiajal tööd teha. Võlgniku teadaolevast sissetulekust saab kinni pidada umbes 60 eurot kuus. Sellise tempoga kulub võlgniku kohustuste tasumiseks umbes 23 aastat. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võttis kergekäeliselt krediiti, mille tagastamise võimet tal ei ole olnud. Suurim, Bondora AS ees olev kohustus põhineb ajavahemikus 27.09.2020 – 02.10.2021 sõlmitud laenulepingutel. Võlgnik on võlgade tekkimisega seoses muuhulgas teinud etteheiteid oma kunagisele elukaaslasele. Krediiti kasutati vaid igapäevase tarbimise finantseerimiseks. Selle tulemusena maksejõuetuks muutumine on loomulik sündmuste kulg. Võlgniku töövõimetus süvendab probleemi veelgi. Ei ole teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik teeb esimese eelistusena ettepaneku menetlus lõpetada ja teise eelistusena välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik leiab, et kui kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse, on see sisuliselt riigi kingitus võlgnikule. Praegu ei ole ette näha, et võlgnik oleks võimeline aktiivselt panustama võlausaldajate nõuete mainimisväärses ulatuses rahuldamisse. Parim ettenähtav stsenaarium on, et võlgnik väldib edaspidi uute võlgade tekkimist ja tema kohustuste katteks kogutakse võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitav summa (pankrotimenetluse ajal umbes 60 eurot kuus, pärast pankrotimenetluse lõppu vähem). Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et isegi kogu sissetulekut enda peale kulutades on tal raske oma igapäevaste kulude katmisega hakkama saada. Seni ei ole

8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on 23.03.2026 esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Z.W-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik