Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik M.E (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX) usaldusisik Z.W (isikukood XXX; tel XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M.E (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 15. aprillil 2026 kell 16.30 ja algatada M.E kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Z.W töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank AS).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 5. mail 2026 kell 13.50 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Kohustada M.E-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb
kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. aprillil 2027.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud M.E kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.M.E (avaldaja) esitas 13.11.2025 Harju Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-19295). Harju Maakohus edastas avalduse 18.11.2025 alluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Viimaseks tööandjaks oli Barona Eesti OÜ, kellega lõppes töösuhe tervislikel põhjustel 04.06.2025. Avaldaja sissetulekuks on 600–700 eurot. Igakuised väljaminekud on 625 eurot: eluasemekulud keskmiselt 230 eurot, kulutused toidule 200 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordile 60 eurot, sidekulud 20 eurot ning muud ootamatud kulutused 35 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jätku. Pangakontodel on avalduse esitamise seisuga 42,47 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitas, et makseraskused on tekkinud eelkõige tervislikel põhjustel. Pikaajalised terviseprobleemid on mõjutanud töövõimet ja takistanud stabiilse sissetuleku teenimist. Isikul on puuduv töövõime. Seetõttu on rahaliste kohustuste täitmine takistatud. Võlgnik on proovinud leida endale sobivat töökohta ja vähendanud igapäevaseid kulutusi. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 12 457,53 eurot.
2.Kohus võttis 02.02.2026 määrusega M.E maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Z.W, keda kohustas hiljemalt 05.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti 2
väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Samuti peatas kohus kohtumenetluse, milles on M.E vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, sh tsiviilasjas nr 2-25-10089.
3.Usaldusisik esitas 23.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnik elab üksinda üürikorteris. Tema sissetulekuteks on sotsiaaltoetus 50 eurot kuus ja töövõimetoetus 673 eurot kuus, mis on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud kuni 15.01.2028. Jooksvaid kulutusi kuus on kokku 625 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) 230 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, transport 60 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot ja muud igakuised kulud 35 eurot. Nõudeid võlgniku vastu on kokku 16 359,14 eurot, sh põhinõudeid on 13 135,48 eurot ja kõrvalnõudeid 3223,66 eurot. Bondora AS on kohtule esitanud hagi, milles esitatud nõude arvestuse kohaselt on ta lugenud kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Võlausaldaja nõuab üksnes põhivõlga ja pärast lepingute ülesütlemist viivist seadusjärgses määras. Aktiva Finance Group OÜ väidab, et ta on omandanud varem Coop Pank AS-le kuulunud nõude. Nõude omandamist tõendavat dokumenti ei ole esitatud. Karm Invest OÜ esitas võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles avaldas soovi võlgniku vastuväite korral menetlus lõpetada. Võlgnik esitas vastuväite ja kohus lõpetas menetluse. Karm Invest OÜ esindaja kinnitas usaldusisikule suuliselt, et Karm Invest OÜ-le siiski kuulub võlgniku vastu korteri üürilepingust tulenev nõue. Võlgnikul ei ole tõendeid nõude rahuldamise kohta. K. L. laenu tagastamise tähtpäev on 24.07.2026. Võlgnikul on minevikus olnud lühiajalisi töösuhteid, kuid need on lõppenud väidetavalt töötamist takistavate terviseprobleemide tõttu. Praegu koosneb võlgniku sissetulek vaid sotsiaal- ja töövõimetoetusest. Võlgnik ei usu, et ta suudab lähiajal tööd teha. Võlgniku teadaolevast sissetulekust saab kinni pidada umbes 60 eurot kuus. Sellise tempoga kulub võlgniku kohustuste tasumiseks umbes 23 aastat. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võttis kergekäeliselt krediiti, mille tagastamise võimet tal ei ole olnud. Suurim, Bondora AS ees olev kohustus põhineb ajavahemikus 27.09.2020 – 02.10.2021 sõlmitud laenulepingutel. Võlgnik on võlgade tekkimisega seoses muuhulgas teinud etteheiteid oma kunagisele elukaaslasele. Krediiti kasutati vaid igapäevase tarbimise finantseerimiseks. Selle tulemusena maksejõuetuks muutumine on loomulik sündmuste kulg. Võlgniku töövõimetus süvendab probleemi veelgi. Ei ole teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik teeb esimese eelistusena ettepaneku menetlus lõpetada ja teise eelistusena välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik leiab, et kui kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse, on see sisuliselt riigi kingitus võlgnikule. Praegu ei ole ette näha, et võlgnik oleks võimeline aktiivselt panustama võlausaldajate nõuete mainimisväärses ulatuses rahuldamisse. Parim ettenähtav stsenaarium on, et võlgnik väldib edaspidi uute võlgade tekkimist ja tema kohustuste katteks kogutakse võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitav summa (pankrotimenetluse ajal umbes 60 eurot kuus, pärast pankrotimenetluse lõppu vähem). Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et isegi kogu sissetulekut enda peale kulutades on tal raske oma igapäevaste kulude katmisega hakkama saada. Seni ei ole 3
võlgnikul sääste kogunenud. Tulevikus sissetulekust iga kuu osa võlausaldajate tarbeks eraldamine eeldab võlgniku poolt senisest säästlikuma eluviisi omaksvõttu, muuhulgas täielikku loobumist kulutustest, mis ei ole eluks vältimatult vajalikud. Võlausaldajate jaoks ei ole suurt vahet, kas võlgniku suhtes viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus või mitte. Ühelgi juhul ei ole ette näha võlausaldajate nõuete märkimisväärses ulatuses rahuldamist.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 16 359,14 eurot ning sissetulekuteks töövõime- ja hooldajatoetus kokku 723 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik seoses tervisemuredega stabiilselt ei tööta. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud M.E maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt ei ole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel M.E pankrotihalduriks Z.W, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Z.W on 4
vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2027. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on 23.03.2026 esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Z.W-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.