Määruskaebuse esitaja (kostja): O.G. (IK: XXX), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm; Vastustaja (hageja): I.L. (IK: XXXX), lepinguline esindaja Ilona Põld
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta O.G. määruskaebus rahuldamata ja Viru maakohtu 22. jaanuari 2013 määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.I.L. (hageja) esitas kohtusse hagi O.G. (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks. Viru Maakohtu
27.
märtsi 2012 otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 8. mail 2012. Hageja esindaja esitas 5. juunil 2012 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot ja õigusabikulud 806,53 eurot, kokku 1126,09 eurot. Menetluskulude nimekiri on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja märkis, et kantud menetluskulud on põhjendatud ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse
4.septembri 2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 137).
2.Kostja vaidles avaldusele vastu. Tulenevalt lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest on hagilt hinnaga kuni 3200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesolevas asjas on hagihind 1597,79 eurot ehk poole võrra väiksem. Seega on põhjendatud arvestada poole maksimaalselt sissenõutava kuluga ehk 800 euroga kõigi kohtuastmete peale kokku. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 806,53 eurot. Käesolevas tsiviilasjas toimus menetlus maakohtus ja määruskaebuse lahendamine ringkonnakohtus, apellatsiooni- ega kassatsioonimenetlust ei toimunud, seega ei ole põhjendatud määrata menetluskulud kindlaks maksimaalses määras. Hageja poolt esitatud arved kokku liites, saab liitmistehte tulemuseks 800,75 eurot, mitte 806,53 eurot nagu taotleb hageja. Hageja poolt kantud menetluskulude summa ei vasta asja keerukusele ega ole põhjendatud. Kostja ei nõustu arvega nr 15/10, summas 90,10 eurot. Tegemist on hageja enda poolt koostatud hagiavalduse üle vaatamisega, õigusliku hinnangu andmisega ja paranduste tegemisega. Samas arve nr 18/10 (13. august 2010), summas 31.95 on samuti hagiavalduse koostamise eest. Hagiavaldus kannab kuupäeva 13. august 2010, seega ei ole arve nr 15/10 põhjendatud. Arvel nr 19/10 märgitud ajakulu (1,5 h) on põhjendamatult suur, põhjendatud oleks 1 tund. Põhjendamatult suur ajakulu (2 h) on ka määruskaebuse vastuse koostamise eest (arve nr 23/10), põhjendatud oleks 1 tund. Arve nr 06/11 esindamine 14. veebruari 2011 kohtuistungil (2 h) ei ole samuti korrektne. 14. veebruari 2011 kohtuistung algas kell 11.43 ja lõppes kell 13.25, mis teeb kohtuistungi pikkuseks 102 minutit, mitte 120 minutit. Seega oleks nimetatud arve põhjendatud summas 119 eurot. Põhjendamatult suur on ajakulu taotluse koostamisele (1h) arvel nr 12/11. Kostja peab põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. Samuti on põhjendamatult suur arve nr 24/11, määruskaebusele vastuse koostamisele on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kostja ei pea põhjendatuks ka arvet nr 15/12, selgitusega õigusabiteenus (menetluskulud), kuivõrd arve nr 19/12 hõlmab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist. Seega on hageja mõistlikud menetluskulud kostja hinnangul summas 488,77 eurot.
21.juulil 2010 antud volikirjaga on hageja volitanud Ilona Põldu kui füüsilist isikut, arved on väljastanud aga OÜ Solvere Õigusbüroo. Käesoleval juhul on arved esitatud isiku poolt, kes ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas õigusteenuse osutamisega ega olnud hageja esindaja.
3.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et arved on esitanud tsiviilasjaga mitteseotud isik OÜ Solvere Õigusbüroo. I.L. volitas Ilona Põldu esindama hageja huve. I. Põld tegutses OÜ Solvere Õigusbüroo kaudu ning tähtust ei oma asjaolu, et volikirjale ei ole märgitud ettevõtet, mille kaudu esindaja tegutseb. Volitada saab isikut, kes vastab TsMS §-s 218 toodud tingimustele. Kostja märkis, et hageja poolt esitatud arved kokku liites, saab tulemuseks 800,75 eurot, mitte 806,53 eurot. Hageja selgitab, et arvel nr 15/10 on ekslikult märgitud summa 90,10 eurot, kuid peab olema 95,87 (1500kr/15,6466).
Avalduse lisas 1 on toodud arvete nr 15/10 ja 18/10 kohta selgitused. Hageja koostas algselt ise hagiavalduse, millele I. Põld andis õigusliku hinnangu ja tegi parandused. Hiljem soovis hageja, et I. Põld esindaks teda kohtuvaidluses. Selleks pidi esindaja uuesti hagiavalduse üle vaatama ja tegema vajalikud parandused. Selle eest esitas OÜ Solvere Õigusbüroo arve nr 18/10 summas 31,95 eurot (30 minutit). Hageja vastuväited arvetel nr 19/10, 23/10, 12/11, 24/11 märgitud ajakulu põhjendatuse kohta on subjektiivsed hinnangud. Arved on esitatud faktiliselt tehtud tööde eest ja vastavalt sellele kulutatud ajale. Arve nr 06/11 kohtuistungil esindamise eest hõlmab samuti 20 minutit ettevalmistust kohtuistungiks. Arve nr 15/12 summas 35 eurot oli seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning on seega põhjendatud. Kostja esindaja palus saata hageja menetluskulud, et kostja saaks tasuda need ilma täiendava menetluseta (menetluskulude kindlaksmääramine kohtu poolt). Hageja esindaja koostas kostja esindajale kirja ning lisas menetluskulusid tõendavad dokumendid.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 22. jaanuari 2013 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1001,03 eurot. Määruse põhjendustes märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Tegemist oli tuvastushagiga, mille hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ja seetõttu loetakse haginõue mittevaraliseks, hind on 1595 eurot (TsMS § 129 ja § 132 lg 1 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3200 eurot kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused alla lubatud piirmäära. Kostja seisukoht, et tsiviilasja hinnaga 1595 eurot korral peaks olema hüvitatava esindajakulu piirmääraks 50% tsiviilasja hinnast, piiraks põhjendamatult kohtuasja võitnud menetlusosalise õigusi. Kohtunikuabi leidis, et: 1) arvel nr 15/10 esitatud ajakulu 1,5 tundi hagiavaldusele õigusliku hinnangu andmiseks ja paranduste tegemiseks on põhjendatud ja vajalik. Arve kuulub arvestamisele õigusabikuluna summas 95,87 eurot; 2) arvel nr 18/10 märgitud ajakulu 0,5 tundi (35 eurot) hagiavalduse koostamiseks tuleb jätta arvestamata. Eelmisest arvest nähtub, et hagiavaldus on hageja enda koostatud ja esindaja poolt juba parandatud ning selle eest tasu on välja mõistetud arvega nr 15/10; 3) arvel nr 19/10 märgitud ajakulu 1,5 tundi (95,90 eurot) kostja vastuse osas seisukoha koostamiseks on põhjendatud ja vajalik, summa; 4) arvel nr 23/10 märgitud ajakulu 2 tundi (127,80 eurot) määruskaebuse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik, määruskaebus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud ning sellel on viis lisa; 5) arve nr 6/11 kohtuistungil esindamise eest 14. veebruaril 2011 kuulub arvestamisele osaliselt. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung 14. veebruaril 2011 algas kell 11.43 ja lõppes 13.25, kestes 1 tund ja 40 minutit. Seega on põhjendatud ajakuluks 1,67 tundi (1 tund ja 40 minutit) ning rahaliselt 116,90 eurot (1,67 x 70 €);
6) arvel nr 12/11 ajakulu 1 tund taotluse DNA-ekspertiisi tegemise uue aja määramiseks koostamiseks ja lisadega komplekteerimiseks on põhjendatud ja vajalik. Taotluse esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest; 7) arvel nr 19/11 märgitud ajakulu 0,5 tundi (35 eurot) esindamise eest 25. aprilli 2011 kohtuistungil on vajalik ja põhjendatud; 6) arvel nr 24/11 märgitud ajakulu 1,5 h (105 eurot) määruskaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud. Määruskaebus sisaldas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust, mis ei ole kohtumenetluses levinud; 7) arve nr 8/12 kohtuistungiks ettevalmistumine ja esindamine 5. märtsi 2012 kohtuistungil 0,5 tundi (35 eurot) on põhjendatud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 15 minutit. 0,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks on põhjendatud; 8) arvetel nr 15/12 ja 19/12 märgitud ajakulu kokku 1 tund menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning seetõttu tuleb jätta see kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole põhjendatud ega vajalik kasutada tasulist õigusabi. Kui lepingulise esindaja teenust on kasutatud, ei saa selle hüvitamist teiselt poolelt nõuda. Kohtunikuabi luges hageja põhjendatud ja vajalikeks lepingulisele esindajale tehtud kuludeks 681,47 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel mõistis kohtunikuabi kostjalt hageja kasuks välja ka riigilõivu summas 319,56 eurot. Seega on menetluskulud kokku summas 1001,03 eurot (riigilõiv 319,56 + õigusabikulud 681,47 eurot). TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale kehtestatud nõuded on seotud füüsilise isikuga, kes võib aga teenust osutada juriidilise isiku kaudu. Selliselt tegutsemine on tavapärane. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on OÜ Solvere Õigusbüroo ainuosanik ning juhatuse liige Ilona Põld. Seega on hageja poolt volitatud esindaja seotus arved väljastanud juriidilise isikuga tõendatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja O. G esitas Viru Maakohtu 22. jaanuari 2013 määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada. Kostja palus teha uue kohtumääruse, millega jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata või alternatiivselt teha uus kohtumäärus, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasjas nr 2-1039295 tasutud menetluskulud maksimaalselt summas 488,77 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et vastustaja poolt volitatud esindaja seotus arved väljastanud juriidilise isikuga on tõendatud. 21. juulil 2010 antud volikirjaga on hageja volitanud I. Põldu kui füüsilist isikut esindama tema huve põlvnemise tuvastamise vaidluses. Hageja ei ole volitanud OÜ Solvere Õigusbüroo juristi I. Põldu ja volikirjal ei kajastu mingilgi viisil OÜ Solvere Õigusbüroo. Arved on väljastatud OÜ Solvere Õigusbüroo poolt. Seega on arved esitatud isiku poolt, kes ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas õigusteenuse osutamisega ja kes ei olnud vastustaja esindaja. Menetluskulude hulka ei kuulu vastustaja poolt kolmandale isikule tasutud summad; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kui tsiviilasja hinnaga 1595 eurot korral oleks hüvitatava esindajakulu piirmääraks 50% tsiviilasja hinnast, piiraks see põhjendamatult kohtuasja võitnud menetlusosalise õigusi. Kui hagihind on piirmäärast poole väiksem, peaks poole väiksem olema ka lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. Maksimaalselt sissenõutav kulu 800 eurot kehtiks ka kõigi kolme kohtuastme peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas apellatsiooni- ega kassatsioonimenetlust ei toimunud. Seega ei ole põhjendatud määrata menetluskulu kindlaks summas 681,47 eurot, vaid maksimaalse menetluskuluna oleks põhjendatud välja mõista mitte enam kui 488,77 eurot;
3) ei ole kõik vastustaja menetluskulud põhjendatud ega vajalikud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole õige väide, et arved on esitanud tsiviilasjaga mitteseotud isik OÜ Solvere Õigusbüroo. Käsundusleping õigusteenuse osutamiseks oli sõlmitud OÜ Solvere Õigusbüroo ja I. L. vahel. I. L. volitas I. Põldu esindama hageja huve, I. Põld tegutses OÜ Solvere Õigusbüroo kaudu. Tähtsust ei oma asjaolu, et volikirjale ei ole märgitud ettevõtet, mille kaudu esindaja tegutseb. Volitada saab isikut, kes vastab TsMS §-s 218 toodud tingimustele. TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele vastav isik võib aga teenust osutada juriidilise isiku kaudu ja selliselt tegutsemine on tavapärane. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on OÜ Solvere Õigusbüroo ainuosanik ning juhatuse liige I. Põld. Seega on vastustaja poolt volitatud esindaja seotus arved väljastanud juriidilise isikuga tõendatud; 2) ei saa nõustuda määruskaebuses toodud seisukohaga, et õigusabikulude välja mõistmisel saab määrata menetluskulude suuruseks maksimaalselt 488,77 eurot. Asi oli keskmisest keerukam, kuna menetluse käigus on esitatud määruskaebusi (12. oktoobril 2010 ja 12. juunil 2011), asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid (14. veebruaril 2011, 25. aprillil 2011 ja 5. märtsil 2012) ja aeganõudvaid menetlustoiminguid (nt tunnistaja osalemine kohtuistungil), asjas käsitletavate asjaolude maht oli tavapärasest suurem (nt kostja taotlus kontrollida TsMS § 300 lg 2 vastavust põhiseadusele); 3) on Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-132-10 tulenevalt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud asjas ei ole kohus ületanud diskretsioonipiire; 4) isegi juhul, kui kohus nõustub määruskaebuse esitajaga ja peab õigusabikulusid põhjendatuks summas 488,77 eurot, tuleb TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel välja mõista ka riigilõiv summas 319,56 eurot ning väljamõistetavad menetluskulud moodustaksid kokku 808,33 eurot (319,56 + 488,77).
7.Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis 22. veebruaril 2013 määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse seisukoha võtmiseks kohtunikule. Viru Maakohtu kohtunik jättis
26.veebruaril 2013 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega hakka TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi üle kordama.
9.Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuses toodud väidetele. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et volikirjale ei ole märgitud ettevõtjat, mille kaudu vastustaja esindaja tegutseb. Menetlusosalise volitatud esindaja tegutsemine juriidilise isiku kaudu on tavapärane. Äriregistri teabesüsteemi andmetel
on OÜ Solvere Õigusbüroo ainuosanik ning juhatuse liige I. Põld. Seega on vastustaja poolt volitatud I. Põllu seotus arved väljastanud juriidilise isikuga tõendatud.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et piirmäärast väiksema hagi hinna korral peaks ka vastaspoolelt lepingulise esindaja kuluna väljamõistetav summa olema võrdeliselt väiksem. Määruskaebuse esitaja selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Õige ja asjakohane on kohtunikuabi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-11 p-le 11, milles Riigikohus leidis, et määrus nr 137 sätestab üheselt esindajakulude sissenõudmise kindlad rahalised määrad (piirmäärad) tsiviilasja hinna järgi, mitte proportsioonina tsiviilasja hinnast.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et vastustaja menetluskulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-132-10 p-st 10 ja nr 3-2-1-43-10 p-st 19 tulenevalt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud asjas ei ole kohus ületanud diskretsioonipiire. Hageja poolt nõutud menetluskulud ei ületa määruses nr 137 sätestatud piirmäära. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud ja põhjendatud, arutluskäik on jälgitav ning kohtu siseveendumuse kujunemine arusaadav.
12.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ületab kaebuse hind 200 eurot ja ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.