Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Saata kohtumääruse ärakiri pooltele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Asjaolud Raha24 OÜ esitas 05.06.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 535.90 euro saamiseks. Kohus tegi 18.06.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on 21.06.2012 kätte toimetatud. Võlgnik L V esitas 03.07.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 24.08.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.09.2012 määrusega keeldus Pärnu Maakohus avalduse menetlusse võtmisest ning edastas avalduse koos lisadega tööpiirkonna järgi menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 16.10.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse L V’u vastu võlgnevuse kokku 450.18 euro nõudes. 29.10.2012 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 08.11.2012 esitas hageja esindaja parandatud hagiavalduse. 13.11.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates määruse kätte saamisest. 30.11.2012 esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 31.12.2012 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ning andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Esindajaks riigi õigusabi korras sai Eesti Advokatuuri määratud vandeadvokaat Veljo Viilol. 15.02.2013 esitas kostja esindaja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ei ole kostja nimetatud laenu võtnud ega saanudki seda teha, kuna kostja viibis ajal, mil laenuleping Raha24 OÜ’ga sõlmiti, s.o 25.11.2008, xxxx osakonnas statsionaarsel ravil. Alternatiivnõudena taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist seoses nõude aegumisega. Kohus saatis kostja vastuse hagiavaldusele 18.02.2013 hagejale tutvumiseks ning 28.02.2013 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning riigilõivu tagastamiseks. Avalduse kohaselt loobub hageja hagist, kuna kostja dokumentaalsete tõenditega ja põhjendustega on hageja jõudnud järeldusele, et kostja ei saanud hagi aluseks olevat laenulepingut sõlmida ning tema nimel on seda teinud kolmas isik. Samuti taotleb hageja poole tasutud riigilõivu summas 37.50 eurot tagastamist hageja Raha24 OÜ arveldusarvele nr 221036086770 AS’s Swedbank. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. 01.03.2013 edastas kohus hageja avalduse hagist loobumiseks kostja esindajale ning andis tähtaja 7 päeva kostjapoolse seisukoha esitamiseks hagist loobumise suhtes. 08.02.2013 esitas kostja esindaja kohtule seisukoha hageja hagist loobumise avaldusele, mille kohaselt nõustub kostja hagist loobumise avaldusega ning menetluse lõpetamisega.

Õiguslik põhistus ja järeldus Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagist loobumise avaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist, kostja nõustub hagist loobumisega. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Riigilõivu tagastamine ja menetluskulude jaotus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja ka tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus 05.06.2012 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (maksekorraldus nr 53386 toimikus lk 48) summas 47.93 eurot. Riigilõivu ümberkanne on Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 tehtud 21.03.2013, riigilõivu laekumine on kontrollitud Riigikassa elektroonilisest andmebaasist 21.03.2013. Samuti maksis hageja 16.10.2012 hagiavalduse esitamise eest puuduoleva riigilõivu (maksekorraldus nr 53459 toimikus lk 38) summas 27.07 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada hagejale tema poolt makstud riigilõivust 1⁄2, s.o 37.50 eurot. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei loobu hageja hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Seega on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-96-09 märkinud, et Juhul kui asjas tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi kanda hagejal. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Samas tsiviilasjas 25.03.2013 määrusega mõistis kohus riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt välja OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo kasuks 361.44 eurot vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud riigi õigusabi eest kostjale L V’le. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista hagejalt välja riigituludesse 361.44 eurot vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt kostjale osutatud õigusabi eest tsiviilasja menetluses.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 150 lg 8; § 179 lg 1; § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 11. aprillil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.