Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud

16.04.2012. a esitasid hagejad kohtule hagi AS Postimees vastu andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduses taotleti täiendava kostja kaasamist (tl 2-7). 27.06.2012. a esitasid hagejad täiendatud hagiavalduse, milles taotlesid AS-ilt Postimees andmete ümberlükkamist ning Aivar Vareselt mittevaralise kahju hüvitamist (tl 21-28). Kohus võttis esitatud hagiavalduse koos täiendusega menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjatele – AS-ile Postimees ja Aivar Varesele (tl 43-45). 06.07.2012. a AS Postimees vastuse kohaselt võttis kostja hagi õigeks ning selgitas, et kommentaar on eemaldatud ja andmete ümberlükkamise teade avaldatud (tl 48-49). 07.11.2012. a esitasid hagejad AS Postimees vastu esitatud hagist loobumise avalduse (tl 7072), mis Tartu Maakohtu 19.11.2012. a määrusega vastu võeti ning lõpetati menetlus Guido Tamm, Tõnu Kuusler ja Esvika Elekter AS hagis AS Postimees vastu (tl 83-84). Hagejate nõuded ja põhjendused Hagiavalduse täienduses (tl 21-28) taotletakse Aivar Vareselt Guido Tamme ja Tõnu Kuusleri kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Alternatiivsena, kui kohus leiab, et hüvitise väljamõistmine Aivar Vareselt ei ole põhjendatud, taotlevad hagejad Aivar Varese kohustamist 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest avaldama omal kulul portaalis www.e24.ee nähtav ja selge teade varemavaldatud andmete ümberlükkamiseks. AS Postimees avaldas internetiportaalis Elu24.ee 12.03.2012. a artikli pealkirjaga „Maksuamet võtab suurpetturid ette“. 12.03.2012. a kell 10.52 avaldati artikli kommentaariumis järgmise sisuga kommentaar: tahaks näha, kas ehk: jäävad nüüd viimaks ka igasugused tõnukuusleridguidotammed esvikast vahele. Maksuvangla terendab! Hageja I ja hageja II esitasid kostja vastu nõude ebakohaste väärtushinnangute ning ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 134 lg 2. Hagejate hinnangul on tõendatud (Elion Ettevõtted AS poolne IP aadressi väljavõte), et hagejaid puudutava õigusvastase kommentaari kirjutas portaali Elu24.ee kostja. Kostja on IP aadressi ametlikuks kasutajaks ning tal on selge motiiv õigusvastase kommentaari kirjutamiseks – kostja on hageja III kunagine töötaja ja neil on olnud omavahel mitmeid kohtuvaidlusi. Kostja on teotanud kommentaari kirjutamisega hagejate au, sest kommentaar sisaldas ebakohaseid ja halvustavaid hinnanguid, millega kostja lõi kolmandates isikutes mulje, et hagejate näol on tegemist maksupetturitega, et hagejad on tegelenud maksupettuste varjamisega ning hagejaid tuleks eelnimetatud tegude eest saata maksuvanglasse. Tegelikkuses ei ole hagejad kunagi maksuvõlglased olnud ja on tasunud kõik maksud nõuetekohaselt. Maksupettustega tegelemine on lisaks eksitavale sisule ka selgelt väärtusotsustusliku iseloomuga väide, sest ühiskond suhtub maksupetturitesse halvustavalt, see kahjustab oluliselt hagejate kui ausate ettevõtjate mainet. Enne väidete avaldamist tulnuks kostjal hoolikalt kontrollida väidete tõelevastavust. Hagejad viitasid Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-143-09 ning leidsid, et kui andmete avaldaja on jätnud avaldatavad andmed kontrollimata, on valeandmete avaldamisega seotud au teotamine õigusvastane. Hagejate hinnangul oli kostja eesmärgiks hagejate sihilik laimamine ja kostja jaoks negatiivsest kohtuotsusest tingitud frustratsiooni väljaelamine. Tahtlik laimamine on seaduse mõtte kohaselt kindlasti õigusvastaseks tegevuseks. Seega on täidetud VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatud koosseis. Hagejate arvates on lisaks au teotamisele kostja avaldanud ka ebaõigeid faktilisi asjaolusid. Kostja on andmete avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõistes, kuna hagejate hinnangul tuleb internetikommentaari kirjutamise puhul lugeda avaldajaks kommentaari vahetut kirjutajat. Seega on portaali kõrval andmete avaldajaks ka vahetud kirjutajad. Seda toetab ka Riigikohtu praktika (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-95-05 ja 3-2-1-43-09). Sellest tulenevalt saavad hagejad nõuda kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel ka ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Juhul, kui kohus leiab, et kostjat ei saa lugeda andmete avaldajaks, on hagejate hinnangul kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 koosmõjust VÕS § 1045 lg-ga 4. Hagejate hinnangul on alternatiivselt ebaõigeid andmeid sisaldanud kommentaari kirjutaja avaldanud isiku suhtes teole kaasaaitaja või kihutaja, sest ilma vahetu kommentaari kirjutaja tegevuseta ei oleks saanud internetiportaalis õigusvastast kommentaari ilmuda. Hagejate arvates on kostja tegevuse ning hagejale I ja hagejale II tekkinud mittevaralise kahju vahel kausaalne seos – conditio sine qua non põhimõttest lähtuvalt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudel tuginevad hagejad VÕS §-le 1043, § 128 lg-le 1 ja § 134 lg-le 2. Mittevaraline kahju seisneb valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldanud kommentaari kirjutamises, millega põhjustati kolmandates isikutes negatiivne suhtumine ja põhjustati olulisi ebamugavusi. Hagejad said kommentaarist teadlikuks kolmandate isikute vahendusel, kes pöördusid nende poole ja küsisid selgitusi. Elu24.ee portaal võimaldab anda kommentaarile ka hindeid. Kommentaarile on andnud hinnangu vähemalt 19 inimest. Sellega on tõendatud, et kommentaar on mõjutanud vähemalt 19 isiku arvamust hagejatest. Kui ettevõtte kohta avaldatakse teadlikult valeinformatsiooni, mis seab kahtluse alla nende aususe ja usaldusväärsuse, on ilmselge, et sellise informatsiooni avaldamisega on rikutud hageja I ja hageja II isiklikke õigusi. Kahju suuruse määramisel tuginevad hagejad VÕS §-dele 127 lg-le 1, 128 lg-le 1, 134 lg-tele 2,5,6 ja TsMS §-le 366. Hagejad paluvad hüvitise määramisel arvestada VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud eesmärki, mis on vajalik, kuna kostja motiiviks oli hagejatele õigusvastase kommentaari kirjutamisega kätte maksta varasemate kohtumenetluste eest ning käesolev kohtumenetlus võib seda süvendada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista (tl 52-54). Kostja ei ole kommentaari autor. 12.03.2012. a oli tööpäev ning ta viibis kodust eemal. Kostja automaatne seostamine koduse IP aadressiga on meelevaldne. Kostja peres on neli liiget ning kedagi ei olnud sellel ajal kodus. Kohut on faktidega eksitatud ning delikaatseid isiku- ja kliendiandmeid hankides on rikutud seadust, mistõttu on alus menetlus lõpetada. Hagiavalduses esitatud faktid on otsitud, ülevõimendatud ja eksitavad ning lähtuvad AS Esvika Elekter materiaalsest huvist saada hüvitist. Internetis kommenteerimine on sõnavabadus. Esvika Elekter AS ja tema juhtkond on ettevõtte eksisteerimise aja jooksul palju ehituspakkumusi kaotanud, tal on vihapidajatest konkurente jne, kelle omanikeringist võib igaüks olla avaldatud kommentaari autoriks. Samuti võib hüpoteetiliselt olla tegemist Esvika Elekter AS provokatsiooniga, kasutades lubamatul viisil kostja kodust internetivõrku. Puutuvalt kommentaari, pöördus kostja kommentaari erapooletu keelelise analüüsi küsimiseks professor Martin Ehala poole (TÜ emakeele õpetuse professor, vanemteadur). Kostja kirjeldab temalt saadud vastust. Kostja leiab, et kuna kommentaari tekstis on kasutatud nimekujusid, mitte isikunimesid, on tegemist piltliku üldistusega, mitte nimeliselt süüdistamisega. Seda, kas Postimehe artiklis mainitud Maksuameti süvauurimine nimetatud isikute ja ettevõtte võimalikud maksupettused avastab või mitte, on maksuameti „töömaa“ – seda ei saa välistada ega garanteerida anonüümne internetikommentaator. Kostja hinnangul on hagejad üle reageerinud ning seega tuleks hagi jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Hagejate seisukoht kostja vastuväidete osas Hagejate seisukoha (tl 60-66) kohaselt on kostja väited õiguslikult põhistamata ja tõendamata. Nii on tõendamata ja mitteusutav kostja väide, et kommentaari on kirjutanud kolmandad isikud või hagejad ise. On ebausutav, arvestades artikli ilmumise ja kommentaari postitamise vahele jäävat aega, et mõni muu isik jõudis reageerida 2 tunni 10 minuti jooksul, sisenedes kostja kinnistule ja asudes lahti muukima tema internetivõrku ning seejärel kommentaari kirjutama.

Lisaks elab kostja Maa-ameti kaardiserveri järgi eramajas, kus asub Elioni kinnitusel ka ruuter, millelt kirjutati kommentaar. Samuti on tunnustanud IP aadressi ametliku kasutaja vastutust kommentaari õiguslike tagajärgede eest nii Eesti kui Eesti õigussüsteemile sarnaste õigussüsteemide kohtupraktika. Isegi, kui kostja vahetult ise kommentaari ei kirjutanud, vastutab tema kui WiFi võrgu üle ainus kontrolli omav isik üldisest hoolsuskohustusest tulenevalt tehniliste vahendite abil teostatud infoavaldamise tagajärgede eest. Hagejad ei nõustu kostja väidetega kommentaari sisu osas. Hagejate hinnangul viitab kommentaari sõnakasutus väga konkreetselt hagejatele. Hagejate arvates ei ole Martin Ehala käsitlenud kommentaari tervikuna, vaid analüüsitud on kommentaari ühte osa. Samuti ei ole Martin Ehala arvestanud kommentaari kui terviku sõnastusega, arvestamata on ka üleskutse. Seega ei saa Martin Ehala järeldused olla tõsiseltvõetavad. Samuti ei saa käsitleda arvamust tõendina, kuna see ei ole esitatud nõutavas protsessuaalses vormis ning sisaldab õiguslikke hinnanguid. Sõnavabadus ei ole piiramatu ning oma õiguste teostamisel tuleb arvestada ka teiste õigustega, sh hagejate õigusega aule ja heale nimele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 12.03.2012. a kell 08.42 ilmus www.e24.ee portaalis artikkel pealkirjaga „Maksuamet võtab suurpetturid ette“ (tl 9). Samuti puudub vaidlus, et nimetatud kuupäeval kell 10.52 postitati viidatud artikli juurde kommentaatori „tahaks näha, kas ehk“ poolt kommentaar sisuga: „jäävad nüüd viimaks ka igasugused tõnukuusleridguidotammed esvikast vahele. Maksuvangla terendab!“ (tl 10). Kommentaari postitamise ajal, s.o 12.03.2012. a oli äriregistri väljatrüki kohaselt AS Esvika Elekter juhatuse liikmeteks Tõnu Kuusler ja Guido Tamm (tl 12). Elion Ettevõtted AS vastuse järgi oli kommentaar postitatud IP aadressilt 90.190.166.71, kliendiks Aivar Vares, aadressiga XXX (tl 18). Nimetatud IP-aadressi kasutamist on kinnitanud ka AS Eesti Meedia (tl 11). Kumbki pool ei ole vaidlustanud asjaolu, et AS Esvika Elekter ning Aivar Vares on varasemalt olnud töösuhetes ja neil on olnud sellest tulenevalt kohtumenetlusi. Nimetatut kinnitavad esitatud kohtuotsused. Harju Maakohtu 28.08.2008. a otsusega rahuldati osaliselt Aivar Varese hagi AS Esvika Elekter vastu ning tunnistati Aivar Varese ja AS Esvika Elekter vahel sõlmitud tööleping lõppenuks töölepingu seaduse § 82 lg 1 alusel alates 04.09.2006. a. Sama otsusega mõisteti AS-ilt Esvika Elekter välja Aivar Varese kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise eest summas 37 348,52 krooni. Aivar Varese hagi vähem saadud puhkusetasu väljamõistmiseks jäeti rahuldamata (tl 92-99). Harju Maakohtu 07.04.2010. a otsusega on AS Esvika Elekter hagi Aivar Varese vastu rahuldatud osaliselt ning tunnistatud sundtäitmine lubamatuks summas 10 416,45 krooni. Otsusega mõisteti Aivar Vareselt AS Esvika Elekter kasuks 8433 krooni ja seisuga 07.04.2010. a viivis 321,35 krooni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (tl 32-41). Kostja Aivar Vares ei ole vaidlustanud väidet, et kommentaar on postitatud tema IP aadressi kasutades. Küll ei ole kostja väite kohaselt olnud postitajaks konkreetselt tema, kuna ta ei viibinud sellel ajal kodus. Samuti ei saanud seda teha tema pereliikmed. Kohus leiab, et kostja väited postitamise võimatuse kohta kodust eemalolemise tõttu ei ole tõendatud. Nii on kohtu arvates hagejad põhjendatult viidanud asjaolule, et kostja elab Maaameti väljatrüki kohaselt eramajas (tl 68). Kohtu arvates on ebausutav, et kostja kasutatava arvutivõrgule pääsenuks ligi keegi, kelle kohta ei oleks kostja suuteline selgitusi andma. Kostja ei ole peale eitavate väidete esitanud mingisuguseid tõendeid, mis tema väiteid kommentaari postitamise ajal oli töölolemise kohta kinnitaksid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

loogiliselt järeldada, et kommentaari postitajaks oli kostja. Siinjuures ei ole kohtu arvates põhjendatud kostja väide selle kohta, justkui kommentaari postitajaks võinuks olla hoopiski hageja, kuivõrd hageja võimalused kommentaari postitamiseks oleksid ilmselgelt piiratud juba ainuüksi kostja majja pääsemise võimalustega, mida hagejad ei saanuks ilma kostja vastava nõusolekuta teha. Asjaolu, et kommentaari postitajaks internetiportaali on kostja, kinnitab ka vaidlustamata fakt selle kohta, et kostja on Esvika Elekter AS endine töötaja ning pooltel on omavahel olnud varasemalt mitmeid kohtumenetlusi. Siinjuures osundab kohus sellele, et iseenesest internetiportaalis ilmunud artikkel ei olnud mingis puutumuses Esvika Elekter AS majandustegevusega, vaid kajastas intervjuud Maksuameti peadirektoriga ning käsitles muuhulgas nimetatu visiooni maksupettustega võitlemisel. Seega pidi kommentaaris osundatud äriühingu, s.o Esvika Elekter AS tegevus olema kommentaari avaldajale selge ja kommentaari eesmärgiks osundada just nimetatud äriühingule. Kohus leiab, et Aivar Vares, olles postitanud kommentaari portaali www.e24.ee, on käsitletav kommentaari avaldajana. Alates kommentaari postitamisest muutis Aivar Vares selle läbi kommenteerimiskeskkonna teenuse osutaja kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Hagejad on esmase nõudena esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kohus, hinnates vaidlusaluse kommentaari sisu ja konteksti, on seisukohal, et kommentaaris märgitu puhul on tegemist väärtushinnanguga. Senises kohtupraktikas (sealhulgas Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-83-10, 3-2-1-6710) on väärtushinnangu või ebaõigete andmete eristamisel lähtutud sellest, kas tegemist on kontrollitavate ja tõendavate faktidega või avaldaja esitatud hinnangutega. Internetiportaalis avaldatud kommentaari sisust nähtuvalt ei ole avaldaja selgelt väitnud äriühingu juhatuse liikmete ebaõigele maksukäitumisele ega sellele, justkui hagejate suhtes oleks algatatud menetlusi seoses maksupettustega või äriühingu ebakorrektse maksualase käitumisega. Avaldaja on postitatud teksti abil andnud hinnangu hagejate tegevusele ning avaldanud lootust selle kohta, et ehk hagejad „jäävad viimaks /.../ vahele“. Arvestades, et avaldaja on viidanud „terendavale maksuvanglale“ on kommentaari postituse sisust järeldatav, et hagejate tegevus on õigusnorme rikkuv ning karistamist vääriv. Kuigi avaldaja on kommentaariga loonud mulje, et hagejate tegevus võiks olla õigusvastane, ei ole kommentaar kohtu arvates fakte sisaldav ning seega ei ole õiged etteheited, justkui avaldaja on jätnud kontrollimata ning välja selgitamata tõelevastavad andmed Esvika Elekter AS maksukäitumise kohta. Kuigi avaldatud tekstist järelduvalt omaks kostja justkui andmeid selle kohta, et Esvika Elekter AS juhatuse liikmete maksualane tegevus või käitumine ei ole norme järgiv, ei ole kostja sellele selgesõnaliselt viidanud. Sellest tulenevalt ei ole kostja Esvika Elekter AS kohta avaldanud ebaõigeid andmeid. Teksti üldist konteksti silmas pidades on kostja sisuliselt soovinud kommentaariga luua ebaõiget ettekujutust hagejate tegevusest, kuid seda läbi hinnangu avaldamise. Nii järeldub avaldatud kommentaarist üldist konteksti silmas pidades selgelt, et kostja peab hagejate juhitava äriühingu maksekäitumist kahtlaseks. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamiseks kuigi olulise tähtsusega hagejate väide selle kohta, et Esvika Elekter AS ei ole kunagi olnud maksuvõlglane ning on korrektselt tasunud töötajatele palka ja nendelt arvestatavad maksud. Hagejad on esitanud ka seda väidet kinnitavad tõendid – keskmise brutopalga arvestus (tl 13), 2010. a ja 2011. a kasumiaruanded (tl 14-15). Arvestades maksupettuste kui kuriteoliigi olemust, ei ole kohtu arvates võimalik anda hinnangut maksusüüteo toimepanemisele või õiguspärasele maksukäitumisele üksnes tuginedes maksude nõuetekohase tasumise faktile. Maksupettus võib seisneda ka muudes tegudes või tegevusetuses. Sellest tulenevalt ei saa ainuüksi nimetatud tõendite abil lugeda tuvastatuks, et

väide võimaliku maksupettuse kohta on täiesti ilmselt väär. Siiski, kui avaldatavad andmed on faktiväited, lasub tõendamiskoormis andmete tõepärasuse tõendamiseks andmete avaldajal, seega käesoleval juhul kostjal. Kostjal olnuks võimalik selgitada, millele tugineb tema hinnang või kahtlus hagejate juhitava äriühingu maksekäitumises, kuid puuduks võimalus esitada kindlaid hinnangut kinnitavaid tõendeid. Samas kinnitab kohtu arvates eelmärgitu seda, et postitatud kommentaar sisaldaski avaldaja hinnangut, arvamust, et hagejate maksutegevus on õigusvastane ning selle eest tuleks hagejaid karistada. Kostja on asunud seisukohale, et kommentaar on piltlik üldistus, kuna tekstis on kasutatud nimekujusid, mitte isiku nimesid. Kohus kostja sellesisulise arvamusega ei nõustu. Nii ei ole kohtu arvates põhjendatud hinnata kommentaaris sisalduva teksti grammatilist õigsust, vaid ideed ja eesmärki, mida tekstiga silmas on peetud ja soovitud lugejatele edasi anda. Kuna tekstiliselt on viidatud „tõnukuusleritele“ ja „guidotammedele“ „esvikast“, on kohtu hinnangul vastuvaidlematult silmas peetud hagejaid ning seda olenemata sellest, et nimede kirjutamisel ei ole järgitud eesti keele grammatilisi reegleid. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus nõustub hagejate hinnanguga ning leiab, et kostja poolt hagejate suhtes avaldatud kommentaar on õigusvastane. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et ilmunud artikli valguses oli Esvika Elekter AS-i kohta käiv kommentaar artiklis käsitletud teemat arvestades n-ö kontekstiväline, st ilmunud artikkel ei käsitlenud selle ettevõtte majandustegevust. Seega avaldatud kommentaariga maksupettuste kohta käiva artikli juures taheti ilmselgelt viidata Esvika Elekter AS juhatuse liikmete võimalikule ebaseaduslikule tegevusele või vähemalt tekitada kahtlust nende tegevuse õiguspärasuse kohta. Kostja avaldatud kommentaari põhjuste kohta selgitusi ei ole andnud. Nagu eespoolmärgitud, eitab kostja kommentaari kirjutamist. Kohus möönab, et varasemad kokkupuuted hagejatega võivad ilmselt olla motiiviks kostjapoolse kommentaari kirjutamisele. Samas ei õigusta varasemad kokkupuuted hagejatega, isegi kui need on kostja jaoks olnud negatiivsed, kostjapoolset halvustava sisuga teksti avalikkusele edastamist. Selline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritavaid norme silmas pidades aktsepteeritav. Lisaks ei ole kostja selgitanud kommentaari kirjutamise täpsemaid põhjuseid või andnud kirjutatud teksti kohta selgitusi, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas postitatud kommentaar võiks olla asjaolusid arvestades õigustatud. Siiski on kostja, andes hinnangut kommentaari sisule, leidnud, et tegemist on sõnavabadusega. Ühtlasi on kostja kirjeldanud professor Martin Ehalalt saadud vastust, kus nimetatu hindab kommentaari teksti keelelisest aspektist lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et kostja vastuses sisalduvat professor M. Ehala arvamust ei saa käsitleda tõendina TsMS § 229 mõttes. Nimelt sätestab TsMS § 229 lg 1, et tõendiks on tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kuna kostja on esitanud M. Ehala arvamuse ühe osana oma menetlusdokumendist, ei ole arvamus seaduses sätestatud protsessivormis.

Põhiseaduse § 45 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seega, kuigi põhiseaduse § 45 lg 1 sätestab väljendusvabaduse, tuleneb viidatud sättest ka see, et sõnavabadust on võimalik seadusega piirata. Nii võib seadusega piirata väljendusvabadust ning seda muuhulgas ka au ja hea nime kaitse eesmärgil. Nimetatud õiguste kaitse vajadus tuleneb samuti põhiseadusest, mille § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Sellest tulenevalt on põhiseadusega kooskõlas võlaõigusseaduse vastavad sätted, mis sätestavad vastutuse au teotamise eest. Ühtlasi ei ole seetõttu põhiseaduse valguses aktsepteeritav piiranguteta väljendusvabaduse kasutamine, sealhulgas avaldada teiste isikute au teotavaid arvamusi, ilma, et seadus sellist võimalust lubatavaks, õigustavaks või põhjendatuks peaks. Kohtu hinnangul on kostja postitatud kommentaar hageja I ja hageja II isiklikke õigusi rikkuv, kuna isegi juhul, kui kostja jaoks on endise tööandja juhatuse liikmete tegevus äriühingu raamatupidamise korraldamisel või maksude tasumisel „kahtlane“, ei ole põhjendatud ilma vastavasisuliste faktideta avalikus internetiruumis hagejate kohta hinnangute jagamine. Sellesisulise väärtushinnangu avaldamist ei õigusta ka avalik huvi või kolmandate isikute õigused. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 134 lg 2 järgi ei ole teise isiku au teotava tegevuse tõttu kahjuhüvitise väljamõistmine obligatoorne või eeldatav ning seega tuleb kohtul tuvastada tekkinud kahju lähtudes rikkumise raskusest. Rikkumise raskust mõjutavad asjaolud tuleb kohtule esitada kahjustatud isiku poolt. Hagejad on leidnud, et kommentaariga on kostja tekitanud kolmandates isikutes nende vastu negatiivse suhtumise ja põhjustanud olulisi ebamugavusi. Lisaks seab ettevõtte kohta käiv valeinformatsioon kahtluse alla nende aususe ja usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei ole hagejate õiguste rikkumine käesoleval juhul sedavõrd intensiivne, et tooks kaasa kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmise. Siinjuures peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, mis neile hingelist valu ja üleelamisi on põhjustanud ning milles seisneb rikkumise raskus just nimelt hagejale I ja hagejale II. Kostja postitatud kommentaar jäävad nüüd viimaks ka igasugused tõnukuuslerid-guidotammed esvikast vahele, maksuvangla terendab, sisaldab küll ebakohast hinnangut hagejatele, kuid ei kajasta vulgaarselt hagejate tegevust ning ei ole äärmise lugupidamatusega sõnastatud. Esvika Elekter AS on suur äriühing, kus töötab palju inimesi (hagejate väite kohaselt aastal 2011 55 töötajat) ning kellel on seetõttu palju ärilisi kontakte, aga ka muid tööalaseid suhteid. Kuigi Esvika Elekter AS juhatuse liikmeid ei ole avaliku elu tegelased, on kohtu arvates paratamatus, et äriühingu juhatuse liikmete tegevusele võidakse anda erinevaid hinnanguid ja väljendada suhtumist (sealhulgas negatiivset) ning seda ka endiste töötajate poolt. Kuigi ei saa pidada lubatavaks ja aktsepteeritavaks põhjendamatute negatiivsete hinnangute ja arvamuste

avaldamist avalikus ruumis, sealhulgas internetikeskkonnas, tuleb kohtul kahjuhüvitise väljamõistmisel siiski hoolikalt kaaluda rikkumise raskust ning meetmeid, mida on võimalik rakendada isiklike õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ning heastamiseks. Hagejad on väitnud, et kommentaari postitamisega on põhjustatud neile olulisi ebamugavusi, kuid seda, milles silmas peetud ebamugavused seisnevad, hagejad selgitanud ei ole. Hagejad on viidanud asjaolule, et kostja postitatud kommentaari on hinnanud 19 isikut ning seega on mõjutatud vähemalt 19 inimese arvamust hagejatest. See, et kommentaari on pidanud vajalikuks hinnata 19 inimest, ei ole kohtu arvates määrav, kuna ainuüksi postituse hindamine ei viita selle lugemisest järelduste tegemisele. Kohtu hinnangul on kahtlematult hagejate tegevus samastatav äriühingu tegevusega ning läbi juhatuse liikmete tegevuse kritiseerimise kahjustatakse ka äriühingu mainet. Samas ei saa läbi juhatuse liikmete äriühingu maine kahjustamist pidada selliseks asjaoluks, mis võimaldaks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist hagejate I ja II kasuks. Nimelt ei kuulu juriidilisele isikule isiklikke õigusi, sealhulgas ei ole juriidilisel isikul au, mida seaduse alusel kaitstakse. Hagejad on üldiselt sisustanud hüvitise väljamõistmist eelkõige mõjutustega Esvika Elekter AS majandustegevusele. Siinjuures osundab kohus, et kahjulikkust majandustegevusele on võimalik hinnata VÕS § 1047 kontekstis. Viidatu käsitleb ebaõigete andmete (faktide) avaldamist. Käesoleval juhul ei ole kostja postitanud kommentaari ebaõigete andmete kohta ning väitnud selgelt, et hagejate I ja II tegevus juriidilise isiku juhtimisel on olnud ebaseaduslik. Kostja on viidanud „vahele jäämisele“ ja „maksuvanglale“ ning kommentaaris üldiselt avaldanud kahtlusi juhatuse liikmete tegevuse kohta. Mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmata jätmine on põhjustatud ka asjaolust, et hagejate õiguste rikkumine on käesolevaks ajaks kõrvaldatud AS Postimees, kes kustutas koheselt pärast vastava nõude saamist kommentaari avaldas 06.07.2012. a teate: „AS Postimees on avaldanud Guido Tamme, Tõnu Kuusleri ja AS Esvika Elekter kohta kommentaari, mis sisaldas valeandmeid ning kommentaaris avaldatud informatsioon ei vasta tõele“ (tl 49). Sellest tulenevalt on hagejate õiguste rikkumine alates kommentaari kustutamisest kõrvaldatud ning on avalikustatud ka hagis nõutud teade selle kohta, et kommentaaris sisalduvad andmed olid ebaõiged. Kuigi kohus tuvastas käesoleva otsusega, et kommentaaris sisalduv oli väärtushinnang ning VÕS § 1047 lg 4 järgi saab nõuda andmete ümberlükkamist üksnes ebaõigete andmete avaldamise korral, ei ole teate avaldamine ebaoluline. Eeltoodust arvestades, leiab kohus, et kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmine hagejate kasuks ei ole põhjendatud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hagejad on esitanud alternatiivse nõudena, et kohus kohustaks kostjat 30 päeva jooksul avaldama internetiportaalis teate avaldatud andmete ümberlükkamise kohta. Kohus leiab, et hagejate alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eelviidatud sätte kohaselt on andmete ümberlükkamist põhjendatud nõuda juhul, kui avaldatud andmed on ebaõiged. Käesoleva otsusega tuvastas kohus, et kommentaaris avaldatu puhul oli tegemist väärtushinnanguga, mistõttu ei ole hagejatel võimalik andmete ümberlükkamise nõuet kostja vastu esitada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.