lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-40162/48

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-40162/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1619
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 127 lg 1Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhulTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-40162/38Tartu Ringkonnakohus09.01.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2013. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-40162

Tsiviilasi

OÜ Haabersti Maja Grupp hagi Rannar Raantse vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. novembri 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Haabersti Maja Grupp määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Haabersti Maja Grupp (registrikood: 10009284; asukoht: Tallinn Õismäe tee 46a), seaduslik esindaja Ronald Nermann Vastustaja (kostja): Rannar Raantse (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Otsa

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Tartu Maakohtu 17.05.2011. a otsusega jäeti OÜ Haabersti Maja Grupp hagiavaldus rahuldamata. 09.01.2012. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti OÜ Haabersti Maja Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus jättis 21.06.2012. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Menetluskulud jäeti kõigis kohtuastmetes OÜ Haabersti Maja Grupp kanda. 11.07.2012. a esitas Rannar Raantse lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on Rannar Raantse menetluskulud käesolevas asjas 9253.30 eurot. Rannar Raantse esindaja palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 9253.30 eurot (õigusabikulud ning sõidukulud) ja mõista antud kulud hagejalt välja.
2.30.08.2012. a esitas OÜ Haabersti Maja Grupp seaduslik esindaja Heldur Nermann seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja esindaja palus vähendada Rannar Raantse menetluskulude suurust. Hageja esindaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja tulemustasu (sõidukulud) ei ole põhjendatud ja vajalik. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas on tsiviilasjalt hinnaga kuni 3451,20 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1757.57 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 28.11.2012. a määrusega Rannar Raantse avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras tsiviilasjas nr 2-10-40162 Rannar Raantse menetluskulude rahaliseks suuruseks 3200 eurot ning mõistis OÜ-lt Haabersti Maja Grupp Rannar Raantse kasuks välja menetluskulud summas 3200 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tegi kindlaks, et kostja esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotlused tähtaegselt. Kostja esindaja palus õigusabikulude suuruseks määrata 9253.30 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kostja esindaja avaldusest menetluskulude kindlaksmääramiseks nähtub, et kostja esindaja poolt osutatud õigusabi antud tsiviilasjas koosnes järgnevast: materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, kostja vastuse koostamine, vastuse täiendamine, taotluse koostamine tõendite kogumiseks, vastuse koostamine hageja täiendavale vastusele, kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine, tutvumine kohtutoimikuga, seisukoha koostamine täiendavate dokumentide osas, kokkuvõtvate seisukohtade koostamine, ettevalmistus teiseks maakohtu istungiks, kohtuistungil osalemine, eelistungi protokolli läbitöötamine ja parandusettepanekute tegemine, kohtukõne teeside koostamine 07.04.2011 kohtuistungiks,

vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (kokku ca 71 h hinnaga 115 eur/h + km 20%) Kohus leidis, et Rannar Raantse lepingulise esindaja poolt esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, Rannar Raantse esindaja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja õiguslikke põhjendusi ning kohtumenetluse kestel tehtud menetlustoiminguid ja hinnates lepingulise esindaja kuluaruandes märgitud ajakulu võrrelduna lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leidis kohus, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 115 eurot oleks ülemäärane. Kohus hindas õigusabi kulude põhjendatuse juures ka avaldaja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuste pikkust ja sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega. Kohus oli seisukohal, et esindaja tasu vastab tehtud tööle. Kohtul lähtus EVV 04.09.2008. a määruse nr 137 "Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" §-st 1, mis näeb ette, et kuni 6400 euro suuruse nõude korral on maksimaalselt sissenõutava õigusabikulu suuruseks 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3451.20 eurot, seega luges kohus õigusabikulude eest väljamõistetava summa suuruseks 3200 eurot. Arvestades eeltoodut ning lähtudes Rannar Raantse esindaja poolt tehtud tööst toimiku materjalide põhjal, asus kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb Rannar Raantse kasuks välja mõista summas 3200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Haabersti Maja Grupp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega määrata menetluskulude suuruseks 1757,57 eurot ja vastav summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. Määruskaebuse kohaselt: 1) rakendas kohus põhjendamatult lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalset piirmäära. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3451,20 eurot. Avaldaja leiab, et maakohtu poolt määratud maksimaalne õigusabikulu on ebaproportsionaalne (hagihinna 6400 euro puhul õigusabikulu 3200 eurot ning 3451,20 euro puhul määratud samuti 3200 eurot) ning põhjendamata ja mittevajalik, arvestades menetluse keerukust ja raskusastet, mille maakohus jättis tähelepanuta. Vastustajal oli oma lepingulise esindajaga kokkulepe menetlusabi suuruse ja töömahu osas, mis sisaldas ilmselgelt tulemustasu ja sõidukulusid (sõiduks kulunud aeg), kuna vastustaja on valinud oma esindajaks vandeadvokaadi Tallinnast. Apellant ei pea õigeks lugeda vastustaja esindaja tulemustasu (sõidukulusid) põhjendatud ja vajalikuks, mistõttu sissenõutavad menetluskulud ei tohi olla ka maksimaalsed. Seega vastustaja kandis menetluskulude riski, kui sõlmis lepingulise esindajaga lepingu, kes peab menetlusprotsessis osalemiseks kulutama täiendavalt aega ja see eest õigusabifirmale täiendavalt tasuma. Kohtumenetluse asukohas Tartu linnas oli piisavalt kvalifitseeritud õigusabi pakkujaid, kes oleksid vastustaja esindajana tema huvisid kaitsnud; 2) on tunnihind 115 eurot ülemäärane. Riigikohus analüüsis kohtuasjas nr 3-1-1-66-12 kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamise küsimust ja leidis, et mõistlikuks õigusabikulu tunnitasuks tuleb pidada 110 eurot/tund (millele lisandub käibemaks). Avaldaja arvates tuleks kohtul menetluskulude rahalise nõude kindlaksmääramisel arvestada kõiki esitatud asjaolusid, sealhulgas kohtu menetlusperioodil faktiliselt tehtud tööd. Avaldaja leiab, et tsiviilasja menetluskulud võivad olla põhjendatud ja vajalikud 1 757,57 euro ulatuses.
5.Rannar Raantse vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137; 2) on puudutatud isiku õigusabi ajakulu põhjendatud ning tingitud suuresti avaldaja poolt menetluse käigus esitatud erinevatest menetluslikest taotlustest ning seisukohtadest, mis eeldasid ka puudutatud isiku poolt vastuste esitamist. Samuti toimusid menetluse kestel mitmed kohtuistungid ja apellatsioonikohtu istung avaldaja kaebuse tõttu, milleks igakordne ettevalmistamine ning istungitel osalemine võttis puudutatud isiku esindajal aega terveid päevi. Juba esimese astme kohtumenetluses ilmnes, et kohtumenetluse maht ning ajakulu on oluliselt suurem võrreldes hüvitatava õigusabikuluga, mistõttu esitas puudutatud isik kohtule ka taotluse korrigeerida hagihinda. Kuigi kohus otsustas jätta hagihinna muutmata, ei vähendanud see puudutatud isiku esindamisele kulunud õigusabi mahtu ega aega; 3) on puudutatud isikul õigus valida vabalt omale esindaja. TsMS § 127 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus valida, kas ta osaleb menetluses isiklikult või tsiviikohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Puudutatud isik on esindaja pikaajaline klient ning poolte koostöö on olnud tihe ning tulemuslik. Puudutatud isik rõhutab, et tegelik õigusabikulu oli tsiviilasjas summas 9253,30, mis vastas tegelikule töö mahule ja ajakulule ning oli põhjendatud. Paljuski põhjustatud avaldaja pahatahtlikust kohtumenetluse venitamisest ja oma seisukohtade pidevast muutmisest. Vaatamata sellele vähendas kohus väljamõistetavat õigusabikulude summat 3 200 euroni, kuivõrd hagihind ei võimaldanud kohtul suuremas summas õigusabikulusid välja mõista. See aga ei tähenda, et puudutatud isik ei oleks õigusabikulusid sellises summas kandnud; 4) viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-12 asjaolud erinevad täielikult käesolevas menetluses olevatest asjaoludest, mistõttu on nimetatud Riigikohtu lahendile viide kohatu ning asjasse puutumatu. Puudutatud isik märgib, et 115 eurot (lisandub käibemaks) on keskmine turuhind advokaadibüroode poolt õigusabiteenuse osutamise eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2012. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti Rannar Raantse menetluskulud kindlaks summas 3200 eurot lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137, mille § 1 näeb ette, et kuni 6400 euro suuruse nõude korral on maksimaalselt sissenõutava õigusabikulu suuruseks 3200 eurot (hagi hind oli 3451,20 eurot). Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse §-s 1 toodud kulude sissenõudmise piirmäärad ei välista, et ka väiksema hagihinna puhul võib teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulud mõista välja tabelis toodud maksimaalses ulatuses. Menetluskulude suurus sõltub tsiviilasjas tehtud toimingutest ja ajakulust. Samuti tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi mõista lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja seda, et menetlus on kestnud kaua ning läbinud kolm kohtuastet, on põhjendatud määrata kostja menetluskulud kindlaks maksimaalses ulatuses, s.o summas 3200 eurot.

8.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-11 tehtud kohtumääruse p-s 12 märkinud, et pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses. OÜ Haabersti Maja Grupp nimetas ise hagihinna 10.09.2010. a esitatud täiendatud hagiavalduses. Hageja pidi arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus leidis käesoleval juhul, et õigusabile kulutatud aeg 71 tundi vastas tehtud tööle ja on põhjendatud. OÜ Haabersti Maja Grupp ei ole määruskaebuses vaielnud vastu kostja esindaja õigusabile kulutatud ajale. Praegusel juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus ületas diskretsioonipiire.
9.Määruskaebuse esitaja väide, et sissenõutav menetluskulu ei tohi olla maksimaalne, sest kostja ei valinud endale esindajat Tartust, ei ole põhjendatud, sest menetlusosalisel on õigus vabalt valida endale esindaja.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole ülemäärane kostja esindaja õigusabi tunnihind 115 eurot. Isegi kui lugeda mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot 71 tunni eest, ületab see Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud maksimaalset määra 3200 eurot (hagihinnaga kuni 6400 eurot).

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja