2-10-40162/48 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 28.11.2012. a määrusega Rannar Raantse avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras tsiviilasjas nr 2-10-40162 Rannar Raantse menetluskulude rahaliseks suuruseks 3200 eurot ning mõistis OÜ-lt Haabersti Maja Grupp Rannar Raantse kasuks välja menetluskulud summas 3200 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tegi kindlaks, et kostja esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotlused tähtaegselt. Kostja esindaja palus õigusabikulude suuruseks määrata 9253.30 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kostja esindaja avaldusest menetluskulude kindlaksmääramiseks nähtub, et kostja esindaja poolt osutatud õigusabi antud tsiviilasjas koosnes järgnevast: materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, kostja vastuse koostamine, vastuse täiendamine, taotluse koostamine tõendite kogumiseks, vastuse koostamine hageja täiendavale vastusele, kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine, tutvumine kohtutoimikuga, seisukoha koostamine täiendavate dokumentide osas, kokkuvõtvate seisukohtade koostamine, ettevalmistus teiseks maakohtu istungiks, kohtuistungil osalemine, eelistungi protokolli läbitöötamine ja parandusettepanekute tegemine, kohtukõne teeside koostamine 07.04.2011 kohtuistungiks,

4.OÜ Haabersti Maja Grupp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega määrata menetluskulude suuruseks 1757,57 eurot ja vastav summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. Määruskaebuse kohaselt: 1) rakendas kohus põhjendamatult lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalset piirmäära. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3451,20 eurot. Avaldaja leiab, et maakohtu poolt määratud maksimaalne õigusabikulu on ebaproportsionaalne (hagihinna 6400 euro puhul õigusabikulu 3200 eurot ning 3451,20 euro puhul määratud samuti 3200 eurot) ning põhjendamata ja mittevajalik, arvestades menetluse keerukust ja raskusastet, mille maakohus jättis tähelepanuta. Vastustajal oli oma lepingulise esindajaga kokkulepe menetlusabi suuruse ja töömahu osas, mis sisaldas ilmselgelt tulemustasu ja sõidukulusid (sõiduks kulunud aeg), kuna vastustaja on valinud oma esindajaks vandeadvokaadi Tallinnast. Apellant ei pea õigeks lugeda vastustaja esindaja tulemustasu (sõidukulusid) põhjendatud ja vajalikuks, mistõttu sissenõutavad menetluskulud ei tohi olla ka maksimaalsed. Seega vastustaja kandis menetluskulude riski, kui sõlmis lepingulise esindajaga lepingu, kes peab menetlusprotsessis osalemiseks kulutama täiendavalt aega ja see eest õigusabifirmale täiendavalt tasuma. Kohtumenetluse asukohas Tartu linnas oli piisavalt kvalifitseeritud õigusabi pakkujaid, kes oleksid vastustaja esindajana tema huvisid kaitsnud; 2) on tunnihind 115 eurot ülemäärane. Riigikohus analüüsis kohtuasjas nr 3-1-1-66-12 kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamise küsimust ja leidis, et mõistlikuks õigusabikulu tunnitasuks tuleb pidada 110 eurot/tund (millele lisandub käibemaks). Avaldaja arvates tuleks kohtul menetluskulude rahalise nõude kindlaksmääramisel arvestada kõiki esitatud asjaolusid, sealhulgas kohtu menetlusperioodil faktiliselt tehtud tööd. Avaldaja leiab, et tsiviilasja menetluskulud võivad olla põhjendatud ja vajalikud 1 757,57 euro ulatuses.

5.Rannar Raantse vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137; 2) on puudutatud isiku õigusabi ajakulu põhjendatud ning tingitud suuresti avaldaja poolt menetluse käigus esitatud erinevatest menetluslikest taotlustest ning seisukohtadest, mis eeldasid ka puudutatud isiku poolt vastuste esitamist. Samuti toimusid menetluse kestel mitmed kohtuistungid ja apellatsioonikohtu istung avaldaja kaebuse tõttu, milleks igakordne ettevalmistamine ning istungitel osalemine võttis puudutatud isiku esindajal aega terveid päevi. Juba esimese astme kohtumenetluses ilmnes, et kohtumenetluse maht ning ajakulu on oluliselt suurem võrreldes hüvitatava õigusabikuluga, mistõttu esitas puudutatud isik kohtule ka taotluse korrigeerida hagihinda. Kuigi kohus otsustas jätta hagihinna muutmata, ei vähendanud see puudutatud isiku esindamisele kulunud õigusabi mahtu ega aega; 3) on puudutatud isikul õigus valida vabalt omale esindaja. TsMS § 127 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus valida, kas ta osaleb menetluses isiklikult või tsiviikohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Puudutatud isik on esindaja pikaajaline klient ning poolte koostöö on olnud tihe ning tulemuslik. Puudutatud isik rõhutab, et tegelik õigusabikulu oli tsiviilasjas summas 9253,30, mis vastas tegelikule töö mahule ja ajakulule ning oli põhjendatud. Paljuski põhjustatud avaldaja pahatahtlikust kohtumenetluse venitamisest ja oma seisukohtade pidevast muutmisest. Vaatamata sellele vähendas kohus väljamõistetavat õigusabikulude summat 3 200 euroni, kuivõrd hagihind ei võimaldanud kohtul suuremas summas õigusabikulusid välja mõista. See aga ei tähenda, et puudutatud isik ei oleks õigusabikulusid sellises summas kandnud; 4) viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-12 asjaolud erinevad täielikult käesolevas menetluses olevatest asjaoludest, mistõttu on nimetatud Riigikohtu lahendile viide kohatu ning asjasse puutumatu. Puudutatud isik märgib, et 115 eurot (lisandub käibemaks) on keskmine turuhind advokaadibüroode poolt õigusabiteenuse osutamise eest.