KÜ Kalevi 16 hagi Aleksei Zverev ja Artjom Zverev vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1829,62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. augusti 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kalevi 16 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): KÜ Kalevi 16 (RK: 80152729); volitatud esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (kostja 2): Artjom Zverev (IK: XXX), seaduslik esindaja Maria Pobejimova Kostja 1 maakohtus: Aleksei Zverev (IK: XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 23. augusti 2012 otsus tühistada osas, millega kohus mõistis välja Marina Pobejimovalt solidaarselt Aleksei Zvereviga 1829.62 eurot KÜ Kalevi 16 kasuks; jättis menetluskulud täies ulatuses Maria Pobejimova kanda (solidaarselt Aleksei Zvereviga) ning mõistis välja Maria Pobejimovalt (solidaarselt Aleksei Zvereviga) KÜ Kalevi 16 kasuks menetluskulud 483.46 eurot (kohtuotsuse punktid 2 ja 3).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja
mõista Aleksei Zverevilt ja Artjom Zverevilt solidaarselt 1829.62 eurot KÜ Kalevi 16 kasuks; jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate Aleksei Zverevi ja Artjom Zverevi kanda ja välja mõista Aleksei Zverevilt ja Artjom Zverevilt solidaarselt KÜ Kalevi 16 kasuks menetluskulud summas 483.46 eurot.
3.Jätta ülejäänud osas (otsuse punktid 1 ja 4) maakohtu otsus muutmata.
4.KÜ Kalevi 16 apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Artjom Zverevi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Kalevi 16 (hageja) esitas hagi Aleksei Zverevi (kostja 1) ja Artjom Zverevi (sündinud
13.veebruaril 1999; kostja 2) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 1829,62 eurot, hageja poolt tasutud riigilõivu 383,46 eurot ning õigusabikulud 100 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja Kohtla-Järvel asuva elumaja haldamist ja majandamist. Kostjatele kuulub nimetatud elamus korteriomand ühise omandina ja nad on korteriühistu liikmed. Kostjatel on korteriühistu liikmetena kohustus tasuda regulaarselt kommunaalteenuste eest. Kostjad on jätnud oma kohustused täitmata ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud ei ole.
2.Kostjad ei ole hagile vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 23. augusti 2012 otsusega rahuldati hagi täies ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt 1 ja kostja 2 seaduslikult esindajalt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 1829,62 eurot. Menetluskulud jättis kohus samuti solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 seadusliku esindaja kanda ja mõistis neilt menetluskuluna hageja kasuks välja 483.46 eurot.
5.oktoobril 2012 täiendas Viru Maakohus 23. augusti 2012 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et kostjad on korteri asukohaga XXX ühisomanikud.
Kostjad ei ole oma võlgnevust vaidlustanud. Võlgnevuse suurus ja põhjendatus on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega (tl 4-14). Korteriomandi kaasomanikena oli kostjatel korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja korteriühistu Kalevi 16 põhikirja p-de 3.2.7 ja 3.2.8 alusel kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus jättis menetluskulud kostja 1 ja alaealise kostja 2 seadusliku esindaja Marina Pobejimovi kanda. Kostja 2 on 13-aastane tsiviilkohtumenetlusteovõimeta isik, keda menetluses esindab seaduslik esindaja. Kohus leidis, et menetluskulude jätmine kostja 2 kanda oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest menetluskulude põhjustamine kostja 2 puhul tuleneb tema seadusliku esindaja ebaõigest käitumisest selles menetluses. Alaealisel Artjom Zverevil puudus ja puudub TsMS § 217 lg-test 3 ja 5 tulenevalt võimalus menetlust mõjutada, sh hagile ise vastata, võlgnevust tasuda, taotlusi ja avaldusi esitada. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud kostja 2 puhul tema seadusliku esindaja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Kalevi 16 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada osas, millega oli välja mõistetud võlgnevus kostja 2 seaduslikult esindajalt Marina Pobejomovalt, ja teha asjas uus otsus, millega välja mõista võlgnevus Artjom Zverevilt solidaarselt Aleksei Zvereviga. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole apellandil vastuväiteid kostjalt 1 võlgnevuse väljamõistmise ja väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas; 2) kohaldas kohus valesti TsÜS § 8 lg-t 2 ja TsMS § 217 lg-d 3 ja 5, kui mõistis välja võlgnevuse mitte kostjalt 2, vaid Marina Pobejimovalt. Korteriomandi kaasomanik ning vastavalt ka korteriühistu liige, on kostja 2, aga mitte Marina Pobejimova. Seega lasub Artjom Zverevil korteriomandiga seotud kommunaalkulude maksmise kohustus ning puudub materiaalõiguslik alus Marina Pobejimovalt korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 punktis 12 märkinud, et kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust. Liikmelisusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel; 3) on kohus rikkunud TsMS § 5 lg-t 1, § 205 lg-t 2 ja §-i 439. Hageja ei palunud kohut välja mõista võlgnevus Marina Pobejimovalt. Hageja ei viidanud kohtule esitatud materjalides nimetatud isikule. Apellant leiab, et kohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5.Vastustajad apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on asja lahendamisel vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigusnorme ning ebaõigesti rahuldanud hagi kostjaks mitteoleva isiku vastu. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse kaevatavas osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 656 lg 2 alusel asjas teha uue otsuse asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Ringkonnakohus rahuldab hagi kostja 2 vastu, mõistab kostjalt 2 välja solidaarselt kostjaga 1 võla 1829.62 eurot, määrab vastavalt ka menetluskulude jaotise ja mõistab välja menetluskulud.
7.Hagi on esitatud kostjate Aleksei Zverevi ja Artjom Zverevi vastu. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja Artjom Zverev on alaealine, keda esindab kohtumenetluses TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja Marina Pobejimova, kellel on TsMS § 217 lg 5 kohaselt selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Maakohus on teinud sellest vale järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele alaealise kostja seadusliku esindaja vastu, kelle kanda tuleb jätta ka menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p-i 2, kui mõistis M. Pobejimovalt solidaarselt kostjaga 1 välja võla ja jättis menetluskulud tema kanda. M. Pobejimova osales tsiviilasja menetluses kostja 2 seadusliku esindajana. Kuna teda kostjana menetlusse ei olnud kaasatud, ei olnud ta praeguses tsiviilasjas menetlusosaline ning tema suhtes ei oleks maakohus tohtinud otsust teha. Selle menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb TsMS § 656 lg 1 p 2 järgi maakohtu otsus M. Pobejimova osas tühistada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja ei ole esitanud nõuet Marina Pobejimova vastu, mistõttu ei saanud maakohus ka hagi kostjaks mitteoleva isiku vastu rahuldada. Kostjaks saab olla isik, kelle vastu on hagi esitatud (TsMS § 205 lg 2). TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
8.Ka menetluskulud saab kohus panna üksnes pooleks oleva isiku kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohtu arutlused selles, kas menetluskulud põhjustas kostja 2 seadusliku esindaja käitumine, ei anna alust jätta kostja menetluskulusid tema seadusliku esindaja kanda. PKS § 179 lg 5 kohaselt peab eestkostja valitsema alaealise vara hea eestkostja hoolsusega. Sama sätte teise aluse kohaselt vastutab eestkostja oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest, kuid see ei anna alust eestkostetava vastu esitatud hagi rahuldamiseks eestkostja vastu.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et M. Pobejimovalt korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks ei ole ka materiaalõiguslikku alust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2, mitte M. Pobejimova, on korteri omanik ning seeläbi hageja liige. Seega on liikmelisusest tulenevad kohustused hageja suhtes kostjal 2. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 12).
10.Ringkonnakohus leiab, et hagi kostja 2 vastu on tõendatud ja põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele. KÜ Kalevi 16 õiendist (lk 14) nähtub nõude suurus perioodil detsember 2011 – aprill 2012, mis on hagetav 1829,62 eurot. Kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud, sh ei ole kostja 2 vaidlustanud, et ta on korteriühistu liige. Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tuleneb korteriühistu seaduse §-dest 13 lg 4 ja 151 ning hageja põhikirja punktidest 3.2.7 ja 3.2.8. Kostjalt 2 tuleb solidaarselt kostjaga 1 välja mõista 1829,62 eurot ja menetluskuluna 483.46 eurot hageja kasuks. Asja materjalide kohaselt on kostjad korteriomandi ühised omanikud AÕS § 70 lg 1 tähenduses. KÜS § 5 lg 5 kohaselt võetakse korteriühistu liikmeks üks korteriomanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi toimiku materjalidest ei nähtu, kes kostjatest on korteriühistu liige, ei takista see hagi rahuldamist solidaarselt mõlema kostja vastu. KÜS § 5 lg-t 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist. Sätte eesmärgiks ei ole vabastada kaas(ühis)omanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10)
11.Apellant on vaidlustanud maakohtu 28. augusti 2012 otsust, mida maakohus on täiendanud kirjeldava ja motiveeriva osaga 5. oktoobri 2012 otsusega. Täiendatava ja täiendava otsuste tähenduse ja vahekorra sätestab TsMS § 448 lg 5. Viidatud sätte järgi on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Eeltoodust järeldub, et täiendav otsus ja täiendatav otsus on käsitatavad ühtse tervikuna. Ringkonnakohus tühistab osaliselt täiendatava otsuse (23. august 2012), mistõttu tuleb vastavalt lugeda tühistatuks ka täiendatav otsus 5. oktoobrist 2012.
12.TsMS § 171 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta vastustaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.