20. märts 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-11558
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
AS SEB Liising hagi OÜ BSE, PK ja AN vastu võla saamiseks 44 044,76 eurot Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Eimar Kogger (e-post [email protected]) Kostja I OÜ BSE (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja AN Kostja II PK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Alari Avamägi (Tallinna Õigusbüroo, Maakri 4420, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II AN(isikukood XXX, elukoht XXX) 07.02.2013 Hageja lepinguline esindaja Eimar Kogger Kostja II lepinguline esindaja Alari Avamägi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt BSE liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 16 552,26 (kuusteist tuhat viissada viiskümmend kaks eurot ja 26 senti) eurot, millest PK ja AN solidaarselt summa 15 977,91 (viisteist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 91 senti) eurot AS SEB Liising kasuks.
Välja mõista OÜ-lt BSE liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 22 909,49 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada üheksa eurot ja 49 senti) eurot, millest PK ja AN solidaarselt summa 15 977,91 (viisteist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 91 senti) eurot AS SEB Liising kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 90% ulatuses solidaarselt OÜ-lt BSE, PK ja AN AS SEB Liising kasuks ning 10% ulatuses jätta AS SEB Liising enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-12-11558 jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.AS SEB Liising (edaspidi hageja) ja OÜ BSE (edaspidi kostja I) sõlmisid 10.07.2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping I), mille esemeks oli XXX kallur poolhaagis (edaspidi liisinguese I) (tl 13-18). Liisinguese I anti kostja I kasutusse 10.07.2008 (tl 20).
2.Hageja ja kostja sõlmisid 10.07.2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping II), mille esemeks oli sadulveok XXX(edaspidi liisinguese II) (tl 42-43). Liisinguese II anti kostja I kasutusse 10.07.2008 (tl 45).
3.Hageja ja PK (edaspidi kostja II) sõlmisid 10.07.2008 käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab hageja eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida kostja I poolt sõlmitud lepingutest kokku maksimumsummas 31 955,82 eurot (leping I 15 977,91 eurot ja leping II 15977,91 eurot) (tl 62-63).
4.Hageja ja AN(edaspidi kostja III) sõlmisid 10.07.2008 käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab hageja eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida kostja I poolt sõlmitud lepingutest kokku maksimumsummas 31 955,82 eurot (leping I 15 977,91 eurot ja leping II 15977,91 eurot) (tl 64-65). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 31 955,82 eurot, kostjalt I täiendavalt võlgnevuse 23 528,30 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 102, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 196 lg 2, § 361, § 367 lg 1 ja 4, § 397 lg 1.
6.Kostja I kohustus tasuma liisingueseme I kasutamise eest vastavalt maksegraafikule iga kuu
15.kuupäevaks (tl 19). Kostja I oma lepingust I tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu I ennetähtaegselt üles 21.03.2009 (tl 21-22). Kostja I tagastas liisingueseme I hageja koostööpartnerile WGOÜ-le 08.10.2009 (tl 23). Liisingueseme I jääkväärtus oli 21.03.2009 seisuga 29 744,58 eurot (tl 37). Liisingueseme I väärtuseks hinnati BROÜ poolt 19.10.2009 8308,51 eurot käibemaksuga (tl 38). 04.11.2009 müüs hageja liisingueseme I BRhinnaga 7988,96 eurot käibemaksuta (tl 39-40).
7.Seisuga 04.03.2012 oli kostja I lepingust I tulenev võlgnevus 17 328,04 eurot (tl 24): rendimaksed 2634,28 eurot (arved nr A08412313, A09012186, A09048422, A09084106 (tl 2629)), üldtingimuste p 5.12 tulenev leppetrahv 319,56 eurot (arve nr A09107804 (tl 30)), üldtingimuste punktist 9.1 tulenev kindlustusvõlg: liikluskindlustus 54,65 eurot (arve A09099065 (tl 31-32)) ja kaskokindlustus 154,79 eurot (arve nr A09339956 (tl 33)), liisingueseme tagastamisega seotud kulu 191,73 eurot (arve nr 55 (tl 34)), tehnilise passi duplikaat 19,17 eurot (arve nr 011741 (tl 35)), liisingueseme hoiustamistasu 29,91 eurot (arve nr 011801 (tl 36)), müügiteenuse osutamise kulu 431,43 eurot (arve 011839 (tl 41)), müügikahjum 21 755,62 eurot, millest 3. isik on tasunud 10 000 eurot ehk kokku kahjum 11 755,62 eurot (29 744,58 – 7988,96-10 000), viivis 1736,93 eurot (tl 25).
8.Kostja I kohustus tasuma liisingueseme II kasutamise eest vastavalt maksegraafikule iga kuu
15.Kuupäevaks (tl 44). Kostja I oma lepingust II tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud,
2-12-11558 mistõttu ütles hageja lepingu I ennetähtaegselt üles 21.03.2009 (tl 21-22). Kostja I tagastas liisingueseme II hageja koostööpartnerile WGOÜ-le 08.10.2009 (tl 46). Liisingueseme II jääkväärtus oli 21.03.2009 seisuga 65 958,44 eurot (tl 59). Liisingueseme II väärtuseks hinnati BROÜ poolt 19.10.2009 39 561,31 eurot käibemaksuga (tl 60). 09.12.2009 müüs hageja liisingueseme II Euroopa suurima kasutatud veokite oksjonikorraldaja A ja M AG abil, millest laekus hagejale 28 800 eurot käibemaksuga ehk 24 000 eurot käibemaksuta (tl 61).
9.Seisuga 04.03.2012 oli kostja I lepingust II tulenev võlgnevus 38 156,08 eurot (tl 47): rendimaksed 7708,47 eurot (arved nr A08412314, A09012187, A09048423, A09084107 (tl 4952)), üldtingimuste p 5.12 tulenev leppetrahv 319,56 eurot (arve nr A09107805 (tl 53)), üldtingimuste punktist 9.1 tulenev kindlustusvõlg: liikluskindlustus 126,99 eurot (arve A08391246 (tl 54)) ja kaskokindlustus 419,39 eurot (arve nr A09339957 (tl 55)), liisingueseme tagastamisega seotud kulu 608,61 eurot (arve nr 55 (tl 56)), tehnilise passi duplikaat 19,17 eurot (arve nr 011776 (tl 57)), liisingueseme hoiustamistasu 45,25 eurot (arve nr 011801 (tl 58)), müügikahjum 41 958,44 eurot, millest 3. isik on tasunud 20 000 eurot ehk kokku kahjum 21 958,44 eurot (65 958,44 – 24 000-20 000), viivis 6870,31 eurot (tl 48).
10.Kostjad ei ole võlgnevust tasunud vaatamata meeldetuletustele (tl 66-71). Lepingu I täitmiseks on laekunud kolmandalt isikult 10 000 eurot ja lepingu II täitmiseks 20 000 eurot. Kostjate vastuväited
11.Kostjad hagiavaldust ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Tulenevalt käenduslepingust ei ole hagejal õigus esitada käendaja vastu liisingulepingutest tulenevat nõuet, kuna nõue on tagatud pandiõigusega ning ei ole selge, kas panditud vara väärtus on väiksem, kui lepingutest tulenev nõue. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi tagab lisaks käendusele ka XXX korteriomandile hageja kasuks seotud hüpoteek summas 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot (tl 127-134). Hageja 07.03.2012 täitmisavalduse alusel on algatatud Pärnu kohtutäitur Eha Nikker poolt täitemenetlus täiteasjas 173/2012/303 (tl 135-136), kuid hüpoteegiga koormatud vara ei ole müüdud ja nõuet pandi arvelt rahuldatud.
13.Tähtis on ka, millise kostja I kohustuse täitmiseks on liisingulepingute esemete müügist ja kolmandalt isikult laekunud summad arvestatud ja tuleks arvestada. Hageja on arvestanud müügist saadu ja kolmanda isiku poolt makstud summad müügikahjumi katteks. Tulenevalt liisingulepingute punktist 6.2, VÕS § 88 lg 4 ja 5 alusel peab liisinguandja teatama mõistliku aja jooksul, millise kohustuse katteks liisinguandja laekunud summad arvestab. Käesoleval juhul on hageja arvestanud laekunud summasid ühepoolselt ning kostjal I on puudunud võimalus väljendada tahet, millise kohustuse täitmiseks on hagejale raha makstud. Kostjad määravad, et VÕS § 88 lg 5 alusel hagejale lepingust I tulenevate kostja I kohustuste täitmisena makstud 17 988,96 eurost on täidetud maksmata rendimaksete, liikluskindlustusmakse, leppetrahvi makse, kaskokindlustusmakse, vara tagastusteenuse makse, riigilõivu makse, müügiplatsi vastuvõtutasu makse ja viivise tasumise kohustused, kokku summas 5141,02 eurot. Seega on hageja saanud täiendavalt 12 847,94 eurot. Lepingust II tulenevate kostja I kohustuste täitmisena makstud 48 800 eurost on täidetud maksmata rendimaksete, liikluskindlustusmakse, leppetrahvi makse, kaskokindlustusmakse, vara tagastusteenuse makse, riigilõivu makse, müügiplatsi vastuvõtutasu makse ja viivise tasumise kohustused, kokku summas 16 197,64 eurot. Seega on hageja saanud täiendavalt 32 602,36 eurot.
14.Hageja müügikahjumi nõudel puudub õiguslik alus ning nõue on põhjendamata. Hageja ei ole nõude suuruse määramisel arvestanud liisinguesemete tegelikku väärtust nende hagejale tagastamisel, vaid on arvestanud jääkväärtust lepingu lõppemisel ja väidetavaid müügihindasid. Müüki suunamisaktid ei ole käsitletavad liisinguesemete hindamisaktidena ning lisaks hageja ei ole nimetatud summasid ka enda tehtud arvestuses arvesse võtnud. Tulenevalt ekspert Ain L
2-12-11558 eksperdiarvamusest oli novembris 2009 kallur poolhaagise hinnaks 10 000 eurot käibemaksuga (tl 165-170) ja poolhaagise hinnaks 47 000 eurot käibemaksuga (tl 153-164). Mõistmatuks jääb, miks hageja võõrandas kallur poolhaagise esmalt OÜ-le BR, kes selle kohe edasi müüs ning tõendamata on, mis hinnaga edasimüük toimus. Sadulveoki kohta esitatud müügitõend ei ole müügileping, kus nähtuks müügihind. Hageja ei ole märkinud, millisel alusel hageja palub kostjatelt välja mõista müügikahju.
15.Lepingust I tulenev müügiteenuse kulu summas 431,40 eurot on põhjendamatu, kuna ostjaks ja müügiteenuse osutajaks on üks ja sama isik OÜ BR. Kohtu põhjendused
16.Kohus lahendab antud asja juhindudes hageja ja kostja II taotlusest ja TsMS § 410 sisuliselt ilma kostja I ja III osavõtuta. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja II esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 10.07.2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping I), mille esemeks oli XXX kallur poolhaagis (edaspidi liisinguese I) (tl 13-18). Liisinguese I anti kostja I kasutusse 10.07.2008 (tl 20). Hageja ja kostja sõlmisid 10.07.2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping II), mille esemeks oli sadulveok XXX (edaspidi liisinguese II) (tl 42-43). Liisinguese II anti kostja I kasutusse 10.07.2008 (tl 45).
19.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II sõlmisid 10.07.2008 käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab hageja eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida kostja I poolt sõlmitud lepingutest kokku maksimumsummas 31 955,82 eurot (leping I 15 977,91 eurot ja leping II 15977,91 eurot) (tl 62-63). Hageja ja kostja III sõlmisid 10.07.2008 käenduslepingu, mille kohaselt kostja III vastutab hageja eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida kostja I poolt sõlmitud lepingutest kokku maksimumsummas 31 955,82 eurot (leping I 15 977,91 eurot ja leping II 15977,91 eurot) (tl 64-65). Seega vastutavad kostjad II ja III
2-12-11558 solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tuleneva võlgnevuse eest. Puudub vaidlus, et lisaks käendusele tagab liisingulepingust tulenevat kohustust 10.07.2008 Pärnu notar Kaia Krüger poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse alusel korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) hageja kasuks neljandasse jakku esimesele järjekohale seotud hüpoteek summas 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot (tl 127137). Kostjad on seisukohal, et tulenevalt käenduslepingust ei ole hagejal õigus esitada käendaja vastu liisingulepingutest tulenevat nõuet, kuna nõue on tagatud pandiõigusega ning ei ole selge, kas panditud vara väärtus on väiksem, kui lepingutest tulenev nõue. Käenduslepingu alusel on SEB Liisingul õigus esitada käenduse alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi, kui kohustatud ei täida koheselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud SEB Liisingu nõudest kohustatu vastu, on SEB Liisingul õigus esitada käenduse alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi ka enne nõude rahuldamist pani eseme arvel. Puudub vaidlus, et hageja 07.03.2012 täitmisavalduse alusel on algatatud Pärnu kohtutäitur Eha Nikker poolt täitemenetlus täiteasjas 173/2012/303 (tl 135-136), kuid hüpoteegiga koormatud vara ei ole müüdud ja nõuet pandi arvelt rahuldatud. Kohtuistungil märkis hageja, et viimane enampakkumine toimus hinnaga 8100 eurot, mis samuti nurjus (tl 186). Seega kuna keegi ei soovi panditud eset osta ning panditud eseme väärtus on väiksem, kui lepingutest tulenev kostja I võlgnevus, mistõttu on hageja õigustatud esitama hagi käendajate vastu enne nõude rahuldamist pandi arvel.
20.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt lepingu üldiste tingimuste punktile 11.1.1 liisinguandjal on õigus liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja nõuda ja leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt kahel järjestikul maksepäeval või liisinguvõtja ei maksa mistahes muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast. Puudub vaidlus, et kostja I rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 26-29, 49-52). Kuna kostja I ei täitnud oma kohustusi edastas hageja kostjale I 06.03.2009 teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles andis kostjale I tähtaja tasuda võlgnevused hiljemalt 20.03.2009 ning teavitas, et loeb päev pärast tähtaega lepingud ennetähtaegselt lõpetatuks ning palub varad tagastada (tl 21-22). Hageja ütles lepingud ennetähtaegselt üles 21.03.2009. Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
21.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingute ennetähtaegse ülesütlemise ajani kostja I kohustuseks tasuda hagejale liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jättis kostja I tasumata lepingu I alusel esitatud arved nr A08412313, A09012186, A09048422, A09084106 (tl 26-29) summas 2634,28 eurot ja lepingu II alusel esitatud arved nr A08412314, A09012187, A09048423, A09084107 (tl 49-52) summas 7708,47 eurot. Seega on kostja I kohustatud vastavalt VÕS §-le 361 lg 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja §-le 108 lg 1 tasuma hagejale rendimaksed lepingu I alusel summas 2634,28 eurot ja lepingu II alusel summas 7708,47 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid rendimaksete tasumata jätmise osas.
22.Juhindudes lepingu punktist 1.10 leppisid pooled kokku, et kindlustusandjate vahendaja on AS SEB Kindlustusmaakler või mõni muu liisinguandja poolt näidatud isik ning kindlustus makseviisiks on 12 kuud kindlustus liisingumakse osana. Üldtingimuste punkti 9.1 alusel
2-12-11558 liisinguese peab olema liisinguvõtja poolt kindlustatud kuni lepingu tähtpäeva saabumiseni nii õigusaktides tuleneva kohustusliku kindlustuse (või kohustuslike kindlustuste) kui ka vabatahtliku kindlustusega (sõiduki- või varakindlustusega). Vabatahtlik kindlustus tähendab kindlustust, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Liisinguvõtja kohustub sõlmima kõik liisingueseme kindlustamise lepingud, kandma kindlustamisega seotud kulutused ja maksma maksed, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohtule esitatud arvega on tõendatud, et kostja I jättis hagejale tasumata lepingu I alusel kindlustuse eest esitatud arve nr A09099065 summas 75,10 eurot, millest hagejale on tagastatud kindlustusfirma poolt 20,45 eurot ehk kostja I poolt on tasumata 54,65 (tl 32) ja kaskokindlustuse arve A09339956 summas 154,79 eurot (tl 33 ). Lepingu II alusel on kostja I jätnud tasumata kindlustuse eest esitatud arve nr A08391246 summas 126,99 eurot (tl 54) ja kaskokindlustuse arve A09339956 summas 419,39 eurot (tl 55). Seega on hagejale kostja I poolt tasumata kindlustus kokku lepingu I alusel summas 209,44 eurot ja lepingu II alusel kokku summas 546,38 eurot, mille osas vastuväiteid esitatud ei ole.
24.VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingute üldiste tingimuste puntki 5.12 alusel punkti 5.11 alapunktide 1-5, 8, 9 ja/või 11.1 toodud mistahes kohustuse rikkumisel maksab liisinguvõtja liisinguandjale viimase nõudmisel leppetrahvi kuni 20% lepingu rikkumise ajal liisingueseme netohinnast (käibemaksuga summast). Hageja on esitanud kostjale I lepingu I rikkumisest tuleneva arve A09107804 leppetrahvi osas summas 319,56 eurot (tl 30) ja lepingu II rikkumisest tuleneva arve A09107805 leppetrahvi osas summas 319,56 eurot (tl 53). Seega on kostjal I võlgnevus leppetrahvi osas lepingu I järgi 319,56 eurot ja lepingu II järgi 319,56 eurot , mille osas vastuväiteid esitatud ei ole.
25.VÕS § 101 lg 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingute üldiste tingimuste punkti 6.9 järgi, kui liisinguvõtja hilineb ükskõik, millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud intress millelt viivist ei arvutata), maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguvõtjale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksepäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). Hageja on arvestanud lepingust I tulenevate võlgnevuste eest viivist kokku 1736,92 eurot (tl 25) ja lepingust II tulenevate võlgnevuste eest 6870,28 eurot (tl 48). Kostjad ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud.
26.Vastavalt VÕS §-le 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 11.4 andma hagejale üle liisingueseme valduse, millest liisinguvõtjat teavitati ka 06.03.2009 teatises lepingute lõpetamise kohta (tl 21-22). Liisinguvõtja vara vabatahtlikult ei tagastanud. Hageja pöördus liisinguesemete tagastamiseks OÜ WG poole, kes taastas liisingueseme I valduse 08.10.2009 (tl 34) ja liisingueseme II valduse 08.10.2009 (tl 46). Liisingueseme II valduse taastamiseks kasutati treilerit. OÜ WG esitas liisingueseme I tagastusteenuse eest hagejale arve nr 55 summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot (tl 34) ja liisingueseme II tagastusteenuse ja transporditeenuse eest arve nr 55 summas 9522,60 krooni ehk 608,61 eurot (tl 56). Pärast liisinguesemete valduse taastamist andis hageja liisinguesemed müügiks üle BR OÜ-le. BROÜ teostas liisingueseme I ülevaatuse ja tuvastas, et liisinguesemel I puudub pass, rehvijäägid 0-5%, keskmise silla kapsel puudu, p.p külg altservast kriimustatud, vajab pesu ja hindas 19.10.2009 liisingueseme I maksumuseks 130 000 krooni käibemaksuga ehk 8308,51 eurot (tl 38). Vastuvõtutasu eest esitas BROÜ arve 011801 summas 468 krooni ehk 29,91 eurot (tl 36). OÜ BROÜ tellis tehnilise passi, mille eest esitas arve 011741 summas 300 krooni ehk 19,17 eurot (tl 35). Liisinguese I müüdi BR OÜ-le hinnaga 125 000 krooni käibemaksuta ehk 7988,96 eurot (tl 39-40). Müügiteenuse eest esitas BROÜ arve nr 011839
2-12-11558 summas 6750 krooni ehk 431,40 eurot. BROÜ teostas liisingueseme II ülevaatuse ja tuvastas, et liisinguesemel II puudub pass, saabus treileriga, akud tühjad, kütusepaagi kork katki, rehvijäägid 1) 10% 2) 40%, vajab pesu seest ja väljast ning hindas 19.10.2009 liisingueseme II maksumuseks 619 000 krooni käibemaksuga ehk 39 561,31 eurot (tl 60). Vastuvõtutasu eest esitas BROÜ arve 011801 summas 708 krooni ehk 45,25 eurot (tl 58). OÜ BROÜ tellis tehnilise passi, mille eest esitas arve 011776 summas 300 krooni ehk 19,17 eurot (tl 57). Liisinguese II müüdi oksjonil, millest laekus hagejale 24 000 eurot (tl 61). Seega on hagejale tekkinud lisakulusid seoses lepingu I ülesütlemisest kokku 672,21 eurot ja lepingu II ülesütlemisega kokku 673,03 eurot. Kostjad ei tunnista liisingueseme I müügiteenuse arvet summas 431,40 eurot. Kohus nõustub kostjatega, et tegemist on põhjendamatu arvega, kuna liisingueseme I on ostnud BROÜ, kellele hageja suunas liisingueseme I müüki peale valduse taastamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et isikul, kes on ise vahendanud müüki ja müüs endale tekkisid kulud müügiteenusele, mistõttu on põhjendamatu arve 011839 summas 431,40 eurot (tl 41). Teiste kulude osas kostjad vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et ülejäänud kuludega (leping I 240,81 eurot ja leping II 673,03 eurot) puhul tegemist on lisakuludega VÕS § 367 lg 4 tähenduses, mis kuuluvad hüvitamisele.
27.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Teatises lepingute lõpetamise kohta on hageja märkinud, et kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisinguesemete müügikahju (s.o liisingueseme jääkväärtus ja realiseerimishinna vahe). Riigikohus on lahendi 3-2-1-11-12 punktist 12 märkinud: „lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 18). Sellisel juhul tuleb VÕS § 41 kohaselt lähtuda VÕS §-s 367 sätestatust. VÕS § 367 lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.“ Liisingueseme I jääkmaksumus oli lepingu lõpetamise hetkeks 29 744,58 eurot käibemaksuta ja liisingueseme II jääkväärtus 65 958,44 eurot. Liisinguesemete valdused taastati 08.10.2009. Hageja lepingupartner hindas liisingueseme I müügihinnaks 130 000 krooni käibemaksuga ehk 8308,51 eurot (tl 38) ja liisingueseme II müügihinnaks 619 000 krooni käibemaksuga ehk 39 561,31 eurot (tl 60). Liisinguese I müüdi hinnaga 125 000 krooni käibemaksuta ehk 7988,96 eurot (tl 39-40) ja liisinguese II hinnaga 24 000 eurot käibemaksuta (tl 61). Kolmas isik on tasunud lepingu I võlgnevuse katteks 10 000 eurot ja lepingu II võlgnevuse katteks 20 000 eurot. Seega leiab hageja, et hagejale tekkis müügikahju liisingueseme I alusel summas 11 755,62 eurot ja liisingueseme II järgi 21 958,44 eurot. Kostjad ei nõustu müügihinnaga ja leiavad, et liisinguesemed on müüdud alla turuväärtuse. Kostjad on kohtule esitanud ekspert Ain L arvamused, mille kohaselt liisingueseme I väärtus lepingu ülesütlemise hetkel oli 10 000 eurot käibemaksuga (tl 165-170) ja liisingueseme II väärtus 47 000 eurot käibemaksuga (tl 153-164). Hageja ei ole eksperdi arvamusele vastuväiteid esitanud. Kuna hageja ei ole kindlaks määranud liisinguesemete väärtust nende tagastamise hetkel ning, kuna lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, siis tuleb käesoleval juhul arvestada liisinguesemete väärtust nende tagastamise hetkel. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi arvamuses, mistõttu leiab kohus, et müügikahju kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta eksperdi poolt määratud hinnad. Ekspert on aluseks võtnud samad andmed, mis BRe OÜ müügihinna määramisel. Seega on liisingueseme I müügikahju 11 411,25 eurot
2-12-11558 (29 744,58 – 8333,33 - 10 000) ja liisingueseme II müügikahju 6 791,77 eurot (65 958,44 39 166,67 - 20 000). Puudub vaidlus, et kolmas isik on maksnud lepingu I võlgnevuse katteks 10 000 eurot ja lepingu II võlgnevuse katteks 20 000 eurot. Kostjad leiavad, et kuna hageja ei teavitanud kostjaid mõistliku aja jooksul, mille katteks hageja maksed arvestavad, siis juhindudes VÕS § 88 lg 5 määravad kostjad, et tasutud maksetega on tasutud maksmata rendimaksed, liikluskindlustusmaksed, leppetrahvi makse, kaskokindlustusmakse, vara tagastusteenuse makse, riigilõivu makse, müügiplatsi vastuvõtutasu makse ja viivis. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei ole teavitanud, mille katteks maksed on arvestatud, ei muuda võlgnevuse suurust. Tähtis on, et hageja on tasutud makseid arvestanud ning vähendanud selle võrra lepingutest tulenevat võlgnevust.
28.Eeltoodust tulenevalt on lepingu I ennetähtaegsest ülesütlemises tulenev võlgnevus kokku 16 552,26 eurot (s.h rendimaksed 2638,28 eurot, kindlustus 209,44 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, viivis 1736,92 eurot, kulud 240,81 eurot, müügikahju 11 411,25 eurot) ning lepingu II ennetähtaegsest ülesütlemises tulenev võlgnevus kokku 22 909,49 eurot (s.h rendimaksed 7708,47 eurot, kindlustus 546,38 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, viivis 6870,28 eurot, kulud 673,03 eurot, müügikahju 6 791,77 eurot). Kohus seisukohal, et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt I kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust I tulenev võlgnevus summas 16 552,26 eurot, millest solidaarselt kostjatega II ja III summa 15 977,91 eurot ja lepingust II tulenev võlgnevus summas 22 909,49 eurot, millest solidaarselt kostjatega II ja III summa 15 977,91 eurot.
29.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid lepingu II muutmise tasu 79,89 eurot osas (tl 47), samuti ei ole hageja nimetanud võlgnevust hagiavalduses, mistõttu jätab kohus nimetatud summa tähelepanuta. Menetluskulud
30.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.