Hageja: OÜ KJ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, [email protected] ) Kostja: SL(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt SL hageja OÜ KJ kasuks põhivõlgnevus (tasumata krediidisumma) €287,77 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 77 senti), viivis €30,10 (kolmkümmend eurot ja 10 senti) ja viivis 27% aastas põhinõudelt (tasumata krediidisummalt €287,77) alates 11.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista SLOÜ KJ kasuks hageja menetluskulud: riigilõiv summas €125 (ükssada kakskümmend viis eurot) ja lepingulise esindaja õigusabikulu summas €95 (üheksakümmend viis eurot).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja SL kanda.
Edasikaebamise kord
2-12-55525
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (alus: TsMS § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik.
1.OÜ KJ (hageja) esitas 28.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse SL (kostja) vastu tagastamata krediidisumma €557,49, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi €42,07, tasumata krediidiintressi €7,8, võla sissenõudmisega seotud kulude €63,90 ja sissenõutavaks muutunud viivise €115,88 väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 28.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 08.11.2011 sõlmitud järelmaksulepingul nr XXX.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 08.01.2013 määrusega ja kohustas kostja hagile vastama. Hagi on kostjale kätte toimetatud 15.01.2013. Kostja esitas 04.02.2013 vastuse hagiavaldusele.
3.Kohus edastas kostja vastuse hagejale 05.02.2013 ja andis hagejale tähtaja kostja vastuse osas seiskoha esitamiseks 20 päeva menetlusdokumendi kättesaamisest. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas 26.02.2013.
4.Kohus teatas pooltele 05.03.2013, et teeb tsiviilasjas kohtulahendi hiljemalt 20.03.2013.
5.Kostja esitas 11.03.2013 kohtule teatise ja maksekorraldused hagejale 04.02.2013 tasutud summa €300,17 ja 11.03.2013 tasutud summa €199,20 kohta. Hagiavaldus.
6.Hageja ja kostja SL sõlmisid 08.11.2011 järelmaksulepingu nr XXX(edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas €557,49, millest €538,99 eest soetas kostja 08.11.2011 KE AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga järgneva
2-12-55525 eseme: sülearvuti Lenovo ThikPad E520, Logitech Z506 Surround ning €18,50 kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,9079% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KJOÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL, vers. 2.4 (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.12.2011 millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Hageja hoiatas 28.02.2012 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu hiljemalt 20 päeva möödumisel arvates käesoleva hoiatusteate saamisest täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ega pöördunud hageja poole eesmärgiga sõlmida võla tasumise suhtes kokkulepe. Hageja ütles 21.03.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 656,38 euro tasumist. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks ja tasumata võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse pöörduma.
8.Tagastamata krediidisumma. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks €557,49, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
9.Intress. Järelmaksulepingu nr XXXalusel on võlgnikust kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksuintressi 17,9079% krediidisummast ühe aasta kohta. Järelmaksu intressimäär 17,9079% rakendunuks siis, kui kostja oleks tagastanud saadud järelmaksu summa graafikujärgsete kuumaksetega. Kuna kostja ei tasunud hagejalt saadud järelmaksu summat vastavalt lepingu maksegraafikule, siis tähtajaks tasumata järelmaksu summa ulatuses väljastati kostjale krediidisumma ja sellele rakendati vastavalt lepingule krediidiintressi määraga 27% kasutatud krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemiseni oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress €7,80 a sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress summas €42,07. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste punktide 2.1 ja 6.3 ning seaduse alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas €7,80 ning tasumata järelmaksuintress summas €42,07.
10.Võla sissenõudmisega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 7.5. sätestab, et krediidisaaja on kohustatud krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimati nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007. a. otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku €63,90 kostjale 21.12.2011 ja 26.01.2012 saadetud võla sissenõudmiskirjade ning 28.02.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 21.03.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja
2-12-55525 üldtingimuste p 10.2 ja 7.5 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas €63,90.
11.Viivis. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni 21.03.2012 – 27.12.2012 (281 kalendripäeva) seisuga on muutunud sissenõutavaks viivisemääraga 27% tagastamata krediidisummalt €557,49 aastas viivis summas €150,52. 27.12.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 150,52 eurot. Lisaks tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel alates 28.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas.
12.Kompromissi võimalus. Hageja arvates kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu ülesütlemist näidanud üles piisavalt initsiatiivi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on siiski valmis jõudma kostjaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda maksegraafiku koostamises või kostja poolt kogu võlgnevuse koheses tasumises. Võla kohesel või kiirel tasumisel on hageja valmis oma nõude suuruse üle vaatama. Kompromissi sõlmimiseks ootab hageja kostjapoolset ettepanekut.
13.Menetluskulud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv €125 ja lepingulise esindaja õigusabikulud €95. Kostja vastus.
14.Kostja esitas 04.02.2013 vastuse hagile, milles vaidleb nõudele vastu. Vastuses hagile on kostja seisukohal, et temale ei ole edastatud ühtegi teatist maksekohustuste meeldetuletamiseks hagiavalduse lisas toodud kuupäevadel 21.12.2011, 26.01.2012, 28.02.2012 ja 21.03.2012 ei suulises ega kirjalikus vormis, kuigi järelmaksulepingus oli kirjas õige telefoninumber ja elektronposti aadress. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et meeldetuletus- ja hoiatusteated on kostjale saadetud tähitud kirjaga kostja õigele elukoha aadressile, samas kui kohtumäärus jõudis kostja õigele elukoha aadressile. Järelmaksulepingus ja hagiavalduses märgitud Tallinnas elukoha aadressid on kostja jaoks täiesti võõrad, kus kostja ei ole kunagi elanud ega viibinud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas üks nendest ülalpool mainitud aadressidest on saanud kirja järelmaksulepingusse või on kajastatud hagiavalduses.
15.Kostja jaoks tekkinud ebameeldiv olukord võib olla tingitud asjaolust, et järelmaksulepingu sõlmimisel ei ole suudetud kostjaga arusaadavas keeles lepingu üldtingimusi arutada ega neid tutvustada, kuna kostja eesti keele oskus on väga kesine.
16.Kuna järelmaksuleping oli sõlmitud kuni 11.11.2015, siis on kostja sellest vääriti aru saanud. Olles pikka aega töötu arvas kostja, et võib tasuda KJOÜ-le järelmaksu koos intressiga kuni 2015 oma äranägemise järgi, kuid mitte hiljemalt kui 11.11.2015. Sellest johtuvalt sai kostja aru, et maksegraafik on koostatud selleks, et kui kostja näiteks tahab välja maksta korraga poole aasta järelmaksusumma koos intressidega, siis maksegraafiku alusel saab kostja välja arvutada väljamaksmisele kuuluva täpse summa.
17.Lähtudes eeltoodust ei ole kostja nõus tema vastu esitatud hagiga, kuna kostjal on kehtiv järelmaksuleping aastani 2015. Kostja ei soovi esitada vastuhagi, vaid soovib asja lahendada kompromissi sõlmimisega. Kuna kostjal puudub töökoht ning püsiv sissetulek, siis on kostja valmis jõudma hagejaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda uue maksegraafiku koostamises. Kostja on valmis tasuma tekkinud maksevõlgnevuse koos intressidega perioodi detsember 2011 kuni veebruar 2013 eest summas €300,17, mis tasutakse 04.02.2013 kostja vanaema LL arvelduskontolt.
2-12-55525 Hageja seisukoht kostja vastusele.
18.Hageja esitas 26.02.2013 seisukoha kostja vastusele. Kostjale meeldetuletuskirjade kättetoimetamine. Hageja ei ole kohustatud tõendama seda, et võlgnik peab saama kirjad kätte, kuna kuskil ei ole seda öeldud, et kohtuvälisel nõudmisel oleks hagejal kohustus võlateated kätte toimetada kostjale tähitult või mingit muud kanalit kasutades. Hageja on saatnud kõik kirjad kostja poolt märgitud aadressile XXX, XXX, . Järelmaksulepingu nr XXXüldtingimuste punktis 10.1 on öeldud, et kostjal on kohustus teavitada hagejat elukoha muutustest, mida kahjuks kostja ei ole teinud. Seega hageja on kõik teinud, et teavitada kostjat võlgnevusest. Kostja on sellised andmed esitanud ise krediidiasutusele, seega võib tekkida kahtlus kas kostja on ausalt esitanud oma andmeid krediidiasutusele.
19.Kostjale lepingutingimuste arusaamatuks jäämine. Hageja on meeldivalt üllatunud, et kostja on kirjutanud oma vastuse väga kõrgel tasemel eesti keeles, võib lausa öelda korrektses juriidilises eesti keeles, kuid samas on kostjale jäänud arusaamatuks lepingu üldtingimused. Hageja leiab, et kusagil ei ole öeldud, et peaks tutvustama muud keelt kõnelevale isikule lepingu tingimusi muus keeles kui eesti keeles. Eesti Vabariigis kehtib eesti keel. Kostja on 08.11.2011 allkirjastanud järelmaksulepingu koos üldtingimustega, millega hageja peaks eeldama, et kostjale oli kõik arusaadav. Samas ei ole klient esitanud varasemalt mingeid pretensioone. Võlaõigusseadus § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
20.Kostja poolt toodud vastuväited ei ole põhjendatud ja hageja jääb 27.12.2012 esitatud hagiavalduse juurde, kuna võlgnik on käitunud pahatahtlikult ja hakanud tegema makseid alles siis, kui on esitatud hagiavaldus kohtusse. 25.02.2013 seisuga tasus kostja 04.02.2013 €300,17. Muus osas võlgnevus ikka tasumata. Samuti ei ole kostja asunud kompromissiläbirääkimistesse. Kostja täiendav vastus.
21.Kostja esitas 11.03.2013 kohtule teatise, mille kohaselt on kostja tasunud maksevõlgnevuse koos intressidega perioodi detsember 2011 kuni veebruar 2013 eest summas €300,17 ja 11.03.2013 on kantud ettemaksuna üle koos intressidega hagejale €199,20 perioodi märts 2013 kuni detsember 2013 eest vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kuna kostjal puudub alaline töökoht ja püsiv sissetulek, siis on kostja valmis tasuma kogu summa alates jaanuarist 2014 kuni novembrini 2015 vastavalt maksegraafikule, kuid seda ilma intressideta, võttes arvesse kostja kui töötu inimese olukorda. Kohtu seisukoht.
22.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et poolte vahel on 08.11.2011 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille lisaks on maksegraafik ja lepingu üldtingimused ning et järelmaksusumma on €557,49. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja ei ole hagi esitamise ajaks tasunud hagejale ühtegi lepingujärgset makset.
24.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas poolte vahel 08.11.2011 sõlmitud järelmaksuleping nr XXXon käesoleval ajal kehtiv, mistõttu on kostjal õigus ja kohustus tasuda makseid vastavalt lepinguga kokkulepitud maksegraafikule või on leping hageja poolt ülesöeldud ning hagejal on kostja vastu nõue hagiavalduses märgitud suuruses ja kas hageja rahaline nõue kuulub sisuliselt rahuldamisele või mitte. Kohus peab esmalt vajalikuks analüüsida, kas järelmaksuleping nr XXXon käesoleval ajal kehtiv ning hagejal on nõue kostja vastu ja kas hageja rahaline nõue kuulub sisuliselt rahuldamisele või mitte, seejärel võtab kohus seisukoha hageja viivisenõuete suhtes.
2-12-55525
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 kohaselt, tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist (p 1), lepingu üles öelda (p 4) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). VÕS § 102 kohaselt, võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 416 lg 1 kohaselt, krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 kohaselt, krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 1 kohaselt, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa
2-12-55525 kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 415 lg 4 kohaselt, krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS 236 lg 3 kohaselt, tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS 238 lg 1 kohaselt, kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt, füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 18 lg 2 kohaselt, täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt, Eesti riigikeel on eesti keel.
26.Hageja ja kostja SL sõlmisid 08.11.2011 järelmaksulepingu nr XXX(edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 557,49
2-12-55525 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.12.2011. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused.
27.Lepingu sõlmimise ajal 08.11.2011 oli kostja täisealine teovõimeline isik, seega oli kostja õigustatud sõlmima hagejaga järelmaksulepingu nr XXX. Lepingus on kostja aadressiks märgitud XXX, Tallinn. Nimetatud leping on sõlmitud eesti keeles, mis on Eesti riigikeel. Kostja on isiklikult allkirjastanud järelmaksulepingu, maksegraafiku ja lepingu üldtingimused, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on täielikult aru saanud järelmaksulepingust tervikuna, samuti üldtingimustest ja järelmaksugraafiku alusel maksete tegemise korrast ja et märgitud dokumentidest arusaamist ja nendega nõustumist on kostja kinnitanud oma allkirjaga.
28.Järelmaksulepingu nr XXXüldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p 2.1 kohaselt, krediidisaaja kohustub tasuma püsimaksetena järelmaksu ja järelmaksu intressi vastavalt lepingu maksegraafikule. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt, väljastatud krediidisumma kuulub viivitamatule tagastamisele koos selle tagastamise hetkeni arvestatud krediidiintressiga. Üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt, krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva lepingujärgse maksega ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe (2) nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata järelmaksusumma, tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Lepinguliste kohustuste kohese täitmisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt viivist vastavalt üldtingimuste peatükile 7 ning viivist ületava kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamist. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras. Üldtingimuste p 7.5 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Üldtingimuste p 10.1 kohaselt, krediidisaaja kohustub krediidiandjat viivitamatult informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, samuti kontaktandmete muutumisest. Eelnimetatud kohustuste mittetäitmine võtab krediidisaajalt õiguse tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga.
29.Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr XXXmaksegraafikus. Esimene maksetähtaeg oli 12.12.2011, kostja ei tasunud lepingus kokkulepitud makseid. Hageja saatis 21.12.2011 kirjaga nr 1-493734-11 ja 26.01.2012 kirjaga nr 1-496644-12 kostjale võlateatise kostja poolt allkirjastatud lepingus märgitud aadressil XXX Tallinnas. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kostjale väljastati vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 2.1 püsimakses sisalduva tasumata järelmaksu summa ulatuses krediidisumma. Kostja kohustus tulenevalt lepingu üldtingimuste p 2.2 krediidisumma tagastama viivitamatult, kuid ei ole seda teinud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja on jätnud hagi esitamise ajaks tasumata kõik maksed vastavad kokkulepitud maksegraafikule.
30.Hageja hoiatas 28.02.2012 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu hiljemalt kahekümne (20) päeva möödumisel arvates käesoleva hoiatusteate saamisest
2-12-55525 täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud kirjalik hoiatus on saadetud 28.02.2012 kirjaga nr 1-499022-12 kostja poolt allkirjastatud lepingus märgitud aadressil XXX Tallinnas. Vaatamata eeltoodule ei asunud kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi ega pöördunud hageja poole eesmärgiga sõlmida võla tasumise suhtes kokkulepe. Hoiatuse tegemise ajaks 28.02.2012 oli kostja viivituses kolme üksteisele järgneva lepingujärgse maksega.
31.Hageja ütles 21.03.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt €656,38 tasumist, millest €557,49 on tagastamata krediidisumma, €59,54 sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, €1,01 tasumata krediidiintress, €38,34 eelnevalt tekkinud võla sissenõudmisega seotud kulu, lisaks eelnimetatud summadele €25,56 eurot käesoleva kirja (ja kaasnevate kirjade) saatmise kulude hüvitamiseks. Nimetatud ülesütlemisavaldus on saadetud 21.03.2012 kirjaga nr 1-500590-12 kostja poolt allkirjastatud lepingus märgitud aadressil XXX Tallinnas.
32.Kohus asub seisukohale, et hageja on kostjaga 08.11.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX ülesütlemisel täitnud VÕS § 416 lg 1 ja lg 2 sätestatud nõudeid. Kostjat on hoiatatud lepingu ülesütlemisest, ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikult ja on saadetud kostja poolt allkirjastatud lepingus märgitud aadressil XXX Tallinnas. Kostja ei ole tasunud ühtegi lepingujärgset makset, samuti ei ole kostja teavitanud krediidiandjat kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, samuti kontaktandmete muutumisest. Lähtudes eeltoodust loeb kohus hageja poolt lepingu ülesütlemise kehtivaks ning seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustuste täitmist. Hageja on 28.12.2012 esitanud hagiavalduse kostja vastu tagastamata krediidisumma €557,49, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi €7,8, võla sissenõudmisega seotud kulude €63,90 ja sissenõutavaks muutunud viivise €115,88 väljamõistmiseks.
33.Hagiavalduse kohaselt, lepingu ülesütlemiseni oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress 7,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress summas 42,07 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on hagejal üldtingimuste p-de 2.1. ja 6.3. ning seaduse alusel õigus nõuda lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi summas €7,80 eurot ning tasumata järelmaksuintressi summas €42,07 tasumist.
34.VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni 21.03.2012 – 27.12.2012 (281 kalendripäeva) seisuga on muutunud sissenõutavaks viivisemääraga 27% tagastamata krediidisummalt 557,49 eurolt aastas viivis summas €115,88. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
2-12-55525 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagis taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel.
35.Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku €63,90 eurot kostjale 21.12.2011 ja 26.01.2012 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 28.02.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 21.03.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega on põhjendatud hagejal kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine summas €63,90.
36.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kostja ei ole nõude suurusele põhjendatud vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ei ole kuni hagi esitamiseni ühtegi lepingujärgset makset tasunud ning ei ole maksete tasumist ka tõendanud. Kostja on põhjendanud oma kohustuse täitmata jätmist eestikeelsetest lepingutingimustest valesti arusaamisega. Kohus leiab, et nimetatud põhjendus ei ole asjakohane. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping eesti keeles, mis on Eestis riigikeel. Samuti oli kostjal enne lepingule alla kirjutamist võimalik nõuda lepingutingimuste täpsustamist ja selgitamist. Samuti on ainetu kostja väide, et ta ei tea, miks tema aadressina on järelmaksulepingus märgitud XXX, Tallinn ning seetõttu ei ole ta kätte saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust ning lepingu ülesütlemise hoiatust ning –avaldust. Kostja on nimetatud aadressi õigsust kinnitanud järelmaksulepingul oma allkirjaga. Kuna kohus rahuldab hageja nõude, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue.
37.Kostja on pärast hagi esitamist hagejale tasunud 04.02.2013 €300,17 ja 11.03.2013 €199,20, mida kostja on tõendanud vastavate maksekorraldustega. Kostja on 11.03.2013 esitatud teatises selgitanud, et kostja on tasunud maksevõlgnevuse koos intressidega perioodi detsember 2011 kuni veebruar 2013 eest summas €300,17 ja 11.03.2013 ettemaksuna koos intressidega hagejale €199,20 perioodi märts 2013 kuni detsember 2013 eest vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Tulenevalt asjaolust, et hageja on 08.11.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX üles öelnud, loetakse VÕS § 88 lg 8 kohaselt, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on ajavahemikul 04.02.2013-11.03.2013 hagejale tasunud €499,37. Seega loeb kohus, et nimetatud maksetega kokku summas €499,37 on täitmine toimunud võla sissenõudmisega seotud kulude €63,90, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi €42,07, tasumata krediidiintressi €7,8, sissenõutavaks muutunud viivise €115,88 ja tagastamata krediidisumma €269,72 katteks.
38.Arvestades kostja poolt pärast hagi esitamist hagejale tasutud makseid kokku summas €499,37, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata krediidisumma €287,77, viivis €30,10 (arvestatud tasumata krediidisummalt €557,49 ajavahemiku 28.12.2012-10.03.2013 eest) ja viivis 27% aastas põhinõudelt (krediidisummalt €287,77) alates 11.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulud.
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja rahuldas hageja nõude osaliselt pärast hagi kohtusse esitamist, ei anna alust kõrvale kalduda TsMS § 162 sätestatud põhimõttest.
2-12-55525
41.Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu €125 ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud €95. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab käesoleva kohtuotsusega hageja menetluskulud kostjalt välja hageja poolt taotletud suuruses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.