lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-43046/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-43046/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviiasja number

18. märts 2013. a. Kuressaare kohtumaja

Hagi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L K vastu võla , intressi ja viivise nõudes . Hagihind 513,83 eurot.

Menetlusosalised

Hageja: OÜ Kaupmehe Järelmaks (reg. kood 11906650, asukoht Rüütli 23 Tartu), juhatuse liige Kaido Saar, Hageja lepinguline esindaja Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23 Tartu, e-post [email protected] ),

2-12-43046

Kostja: L K, Istungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses, lihtmenetluses (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L K vastu.
2.Välja mõista L K` ilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks kokku 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 40 senti; millest 290,49 eurot on tagastamata krediidisumma; 20,72 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress; 3,78 eurot tasumata krediidiintress; 63,90 eurot võla sisenõudmisega seotud kulud ja 56,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista L K`lt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks alates 09. oktoober 2012.a. kuni tagastamata krediidisumma, so 435 (neljasaja kolmekümne viie) euro täieliku tasumiseni viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada tagastamata krediidisummat.

Menetluskulude jaotis ja menetluskulude kindlaksmääramine

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jaotada menetluskulud järgmiselt: Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
5.Välja mõista L K`ilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulu 220 (kakssada

kakskümmend) eurot, millest 125,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 95,00 eurot õigusabikulu.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). HAGIAVALDUS ja PÕHJENDUSED Hageja ja kostja L K sõlmisid 22.08.2011 a. järelmaksulepingu nr 1107377/10ta (edaspidi leping, koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 290,49 eurot, millest 271,99 euro eest soetas kostja 22.08.2011.a Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga järgneva eseme: sülearvuti Samsung N145+kott ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,9048% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe (1) aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL, vers. 2.3 (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 22.08.2011.a., millist kohustust kostja korduvalt rikkus . Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks ja tasumata võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse pöörduma. Õiguslikud põhjendused hagile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjale antud laenu 290,49 eurot (järelmaksusumma), millest tagastamata krediidisumma on 290,49 eurot. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr 1107377/10ta maksegraafikus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kostjale väljastati vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 2.1. püsimakses sisalduva tasumata järelmaksu summa ulatuses krediidisumma. Kostja kohustus krediidisumma tagastama viivitamatult (vt lepingu üldtingimuste p 2.2.), kuid ei ole seda teinud.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 6.1.1. alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva lepingujärgse maksega ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe (2) nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 29.12.2011. a. (vt Lisa 2) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu hiljemalt kahekümne (20) päeva möödumisel arvates käesoleva hoiatusteate saamisest täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ega pöördunud hageja poole eesmärgiga sõlmida võla tasumise suhtes kokkulepe. Hageja ütles 19.01.2012. a. (vt Lisa 3) ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 361,47 euro tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 6.3. kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale lepingu üldtingimuste p 2.1. alusel väljastatud ja tagastamata krediidisumma, intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 290,49 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1. ja 6.3. ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Intress Järelmaksulepingu nr 1107377/10ta alusel on võlgnikust kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksuintressi 17,9048% krediidisummast ühe aasta kohta. Järelmaksu intressimäär 17,9048% rakendunuks siis, kui kostja oleks tagastanud saadud järelmaksu summa graafikujärgsete kuumaksetega. Kuna kostja ei tasunud hagejalt saadud järelmaksu summat vastavalt lepingu maksegraafikule, siis tähtajaks tasumata järelmaksu summa ulatuses väljastati kostjale krediidisumma ja sellele rakendati vastavalt lepingule krediidiintressi määraga 27% kasutatud krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemiseni oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress 3,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress summas 20,72 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste p-de 2.1. ja 6.3. ning seaduse alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks

sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 3,78 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 20,72 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p

7.5.sätestab, et krediidisaaja on kohustatud krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopiad lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimati nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007. a. otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 63,90 eurot kostjale 13.10.2011; 16.11.2011 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 29.12.2011.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 19.01.2012.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p 10.2. ja 7.5., ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 63,90 eurot. Viivis VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 7.1. kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni 19.01.2012 – 08.10.2012 (263kalendripäeva) seisuga on muutunud sissenõutavaks viivisemääraga 27% tagastamata krediidisummalt 290,49 eurolt aastas viivis summas 56,51 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 08.10.2012.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,51 eurot. Lisaks tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel alates 09.10.2012.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud.

Hagihind ja riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, kui hagiavalduses nõutakse viivist TsMS § 367 alusel, liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133 lg 2). Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 513,83 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt Riigilõivuseaduse lisale 1, mille järgi on hagihinna puhul kuni 750,00 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 125,00 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 125,00 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on avaldusele lisatud. Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 125,00 eurot. Õigusabikulud. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,00 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lisatud). Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud õigusabikulu summas 95,00 eurot. Kokkuvõtlikult on hageja nõuded järgmised:

1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja 435,40 eurot, millest 290,49 eurot on tagastamata krediidisumma, 20,72 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 3,78eurot tasumata krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 56,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis;
1.2.mõista kostjalt alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.3.mõista kostjalt välja hageja menetluskulud;
1.4.jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

L K olles hagiavalduse koos lisadega kättesaanud sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitanud (tl.31, 33-36,39). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus olles tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg 1; 396 lg 1; 402; 415; 416. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades TsMS §-des 173, 174, 174 1 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 95 eurot; kokku seega 220 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja