Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve



Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel oli Innar Karila nimele registreeritud kaasomandis * * mõttelist osa kinnistust (korteriomand*, katastritunnusega *, registriosa numbriga *. Korteriomandi müügist enampakkumisel laekus 9000 eurot, millest laekus Innar Karila pankrotivarasse 1⁄2 ehk 4500 eurot. Seega on Innar Karila pankrotivaras vahendeid väljamakseteks kokku 4520,13 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta. PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Innar Karila (pankrotis) pankrotimenetluses on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavad järgmised väljamaksed:  Pärnu Maakohus mõistis oma 29.08.2012.a. määrusega välja OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri töötasuks 768 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 232 eurot, kokku summas 1000 eurot.  Haapsalu Linnamajanduse AS poolt 1⁄2 pankrotimenetluse ajal esitatatud arvest nr T15120856, 10.08.2012.a., summas 15,33 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 28.01.2013.a. määrus);  Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, panga teenustasud, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 28.01.2013.a.määrus).  Halduri tasu alammääras 900 eurot. PankrS § 65 lg 1 viimase lause kohaselt palub haldur kohtul tasu määrata büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ta tegutseb (alus PankrS § 65 lg 1, 2, 5 ja § 651 lg 1). Kokku on pankrotivarast PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid 2415,33 eurot. Riigikohus on oma 20.02.2012.a. määruses ts.asjas nr 3-2-1-167-11 punktis 12 leidnud, et PankrS § 153 lg 2 on imperatiivne, mis tähendab, et pandipidaja peab saama vähemalt 85 % pandieseme müügist saadud rahast. Innar Karila pankrotimenetluses oli ainukeseks pankrotivaraks * kaasomandis olnud * mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega 18301:015:0009 asukohaga *, mille müügist enampakkumisel laekus Innar Karila pankrotivarasse 4500 eurot. Seega on vahendeid PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks 675 eurot ja arvelduskonto jääk 20,13 eurot, kokku väljamakseteks seega 695,13 eurot, mistõttu jäävad vahendite puudumisel hüvitamata nii kohtu poolt 29.08.2012.a.

määrusega kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulud, 28.01.2013.a. määrusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud, Haapsalu Linnamajanduse AS pankrotimenetluse ajal esitatud arved kui ka halduri arvestatav tasu alammääras. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 3825 eurot. PankrS § 153 lg 2 kohaselt: Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Pandieseme müügist käesolevas pankrotimenetluses laekus 4500 eurot, millest 85 % on 3825 eurot.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Haldur müüs enampakkumisel * kaasomandis olnud * mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga * hinnaga 9000 eurot, millest laekus Innar Karila pankrotivarasse 1⁄2 ehk 4500 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded: Swedbank AS 675 eurot. Riigikohus on oma 11.05.2005.a. otsuses ts.asjas nr 3-2-1-44-05 punktis 15 asunud seisukohale, et PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seejuures peab pandipidaja PankrS § 153 lg 2 järgi osalema nimetatud väljamakseteks vajalike kulutuste katmises maksimaalselt 15% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. Sellest tulenevalt leiab pankrotihaldur, et Swedbank AS nõude see osa, mis on jäänud I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, ei jää PankrS § 168 alusel täitedokumendiks.

II järgu nõuded: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1754 eurot; Swedbank AS 20 484,11 eurot; Tamme tn 15 Haapsalu elamu korteriomanikud 3215,99 eurot; Politsei- ja Piirivalveamet 200 eurot; MCB Finance Estonia OÜ 145,60 eurot; Kohtutäitur Igor Prigoda 76,64 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Innar Karila on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Innar Karila kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas Innar Karila on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 28.01.2013.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastustest järelepärimistele nr 7.1-4/ 28.01.2013.a. nähtub, et Innar Karila ei ole pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Haldur pöördus 26.02.2013.a. järelepärimisega Eesti Töötukassasse saamaks teada, kas Innar Karila on ennast registreerinud tööotsijana. Eesti Töötukassa 27.02.2013.a. vastusest nr 7-4/3226 nähtub, et Tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel ei ole Innar Karila töötuna ega tööotsijana arvele võetud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Usaldusisiku nimetamine on olnud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras kahel korral: 10.12.2012.a. toimus Innar Karila pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, kus päevakorras oli usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel, kus ükski võlausaldaja ei osalenud. Teade võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamin) kohta ilmus 21.11.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Koosoleku protokoll on kohtule esitatud koos 11.01.2013.a. jaotusettepanekuga. 17.01.2013.a. toimus Innar Karila pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, kus päevakorras oli usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel, kus ükski võlausaldaja ei osalenud. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamin) kohta ilmus 09.01.2013.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna ükski võlausaldaja ei osalenud kummalgi koosolekul, kus oli päevakorras usaldusisiku nimetamine, on pankrotihaldur seisukohal, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamise vastu. Swedbank AS edastas oma 27.02.2013.a. e-kirjas ettepaneku, et usaldusisiku kohustusi asub täitma võlgnik Innar Karila ise. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 27.02.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Innar Karila pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest vastuväiteid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet (viimane päev vastuväite esitamiseks oli 11.03.2013). Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.

PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Innar Karila poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik Innar Karila on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokollid 10.12.2012 ja 17. jaanuarist 2013, kus võlausaldajad koosolekule ei ilmunud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. Swedbank AS on e-kirjaga teinud Haldurile ettepaneku, et usaldusisiku kohustusi võiks täita võlgnik ise. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohtule on esitatud Innar Karila pankrotitoimkonna koosoleku protokoll, mille kohaselt on kinnitatud pankrotihalduri tasu kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot. 14.02.2013 on võlgnik kohtule kinnitanud, et on nõus halduri tasuga kogu pankrotimenetluse aja eest summas 900 eurot. Halduri poolt taotletud tasu vastab PankrS § 65 1 lg 1 ja 2 sätetele. Pankrotimenetluses oli väljamakseteks kokku 4520,13 eurot, millest 20% on 904,03 eurot. Seega tuleb kinnitada halduri tasu summas 900 eurot. Põhjendatud on halduri tasu maksmine PankrS § 65 lg 1 alusel OÜ-le GetNetWork, so büroo, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 500 eurot (kulud bürootarvetele, sidevahenditele, bürooruumide kasutamine, pangateenuste eest tasumine, transpordikulud, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud jne) on menetluse iseloomu ja kestust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Pankrotimenetluses on tuleb teha pankrotivarast väljamakseid PankrS § 146 lg 1 alusel kokku summas 2415,33 eurot. Kohus ei sea kahtluse alla halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurust. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Samas sätestab TsMS §183 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. TsMS § 183 lg 2 järgi pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Käesolevas pankrotimenetluses on ilmne, et kõiki menetluskulusid ei saa kanda pankrotivarast, sest pankrotivara ei ole nii suur. Seetõttu on seadusandja seisukohal, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule menetlusabi andmine suuremas ulatuses kui 397 eurot, sest võlgnikule antav suurem menetlusabi on vastuolus TsMS § 183 mõttega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. Innar Karila kanda jääb halduri tasust 503 eurot ja pankrotimenetluse vajalikest ning põhjendatud kuludest 423,20 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 29.08.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 1000 eurot. Käesolevaks ajaks on välja makstud pankrotivara arvelt kulud summas 232 eurot ning osa ajutise halduri tasust summas 371 eurot. Välja on maksmata ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.