Kohtulahend

-

OÜ M (ettevõttele anti üle kohustused AS Swedbank ees ning AS Swedbank kasuks koormatud kinnistud ja nendega seotud lepingud); - OÜ T (käesoleval hetkel OÜ EC, ettevõttele anti üle väidetavalt kogu ülejäänud vara, s.h referentsid, ehituslepingud, meeskond ja tavakreeditorid). Jagunemislepingu sõlmimise seisuga võlgniku majandustegevus lõppes ning võlgnik on seetõttu muutunud sisuliselt varatuks. Samas tegelevad OÜ CBja OÜ M neile jagunemislepingu alusel üleantud kinnisvara haldamise ning väärtustamisega (väljarentimisega). Seega on puudutatud isikud saanud läbi võlgniku saneerimismenetluse vara, s.h vara väärtustamisest tulu, samas pole võlgniku võlausaldajatele väljamakseid saneerimisperioodil tehtud, ei rendi ega ehitustegevusega seotud tulu arvelt. Kuna kohus otsustas jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus, siis on tagasiulatuvalt langenud ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt 19 855 167,88 eurot. Eeltoodu tõttu leiab pankrotihaldur, et 16.12.2010.a jagunemisleping on heade kommetega vastuolus ning tühine. Pankrotihaldur taotleb hagi eeltagamiseks seada käsutamise keelumärge OÜ-le CB kuuluvatele kinnistutele. Võttes arvesse asjaolu, et pankrotihaldur soovib tehingu tühisuse tuvastamise kaudu taastada tehingule eelneva olukorra ja võlgniku omandiõiguse kinnisasjadele, peab haldur taotletavat hagi tagamise abinõud kohaseks, võimaldamaks hagejal hagi rahuldamise korral ka reaalselt saavutada oma nõude rahuldamise. Lisaks eelnevale peab haldur põhjendatuks ning vajalikuks arestida OÜ CB ja OÜ M pangakontod LHV Pangas täies ulatuses. Nimetatud äriühingud on väljastanud enda nimel üüri- ning rendiarveid, mille kohaselt tuleb igakuist üüri/renti tasuda hoopis kolmandale isikule OÜ-le CK. Seega peab pankrotihaldur põhjendatuks ka OÜ CK pangakonto LHV Pangas arestimist 50 000 eurot ulatuses. Pankrotihaldurile teadaolevalt on OÜ CK saanud OÜ-le CB ja OÜ-le M üleantud võlgniku vara üürimisest/rentimisest tulu suurusjärgus 50 000 eurot. Pankrotihaldur rõhutab, et hagi tagamata jätmise ning kontode arestimata jätmise korral võib kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega hagi tagamiseks hagi esitamata ja sellele lisatud dokumentidega, leiab, et hagi eeltagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 tulenevalt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Vastavalt TsMS § 381 lg 2 tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Avaldaja taotleb käsutamise keelumärke seadmist puudutatud isikule OÜ-le CB kuuluvatele kinnistutele asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kohtu tehtud päringust kinnistusraamatusse nähtub, et nimetatud kinnistutele on seatud keelumärked käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet) ja AS SEB Pank, kohtutäitur Toomas Saarma kasuks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kuivõrd puudutatud isiku kinnistutele on kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärked on kannete tegemine kinnistusraamatusse keelatud. Mistõttu tulenevalt eeltoodust tuleb avaldaja hagi eeltagamise taotlus selles osas jätta rahuldamata.

Lisaks taotleb avaldaja puudutatud isikute OÜ CBja OÜ M arveldusarvete arestimist täies ulatuses ning OÜ CK arveldusarvete arestimist 50 000 euro ulatuses. Mis puudutab OÜ CB ja OÜ M arvelduskontode arestimist täies ulatuses, siis selles osas asub kohus seisukohale, et nimetatud hagi tagamise abinõu on isikuid põhjendamatult ebamõistlikult koormav ning selle abinõu kohaldamine peab olema rahaliselt piiritletud. Kohtu hinnangul on juriidiliste isikute pangakontode arestimise näol tegemist isikuid märkimisväärselt koormava ja liialt invasiivse abinõuga, mille tagajärjeks juriidiliste isikute puhul võib olla majandustegevuse seiskumine. Kohtu hinnangul ei ole hagi eeltagamise avalduses toodud asjaolud veenvad, et lugeda OÜ CK suhtes hagi eeltagamise eeldused täidetuks ja hagi tagada enne hagi esitamist. Kohus võib küll tulenevalt TsMS § 378 lg 1 p 2 teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestida, käesoleval juhul arestida OÜ CK arveldusarved 50 000 euro ulatuses, kuid kohus leiab, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud vara (arvelduskontol olevate rahaliste vahendite) kuulumist puudutatud isikutele OÜ-le CB ja OÜ-le M . Tuginedes eelnevale, jätab kohus hagi eeltagamise avalduse rahuldamata.

Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.