Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus määras 116 070 eurot rahasummaks, mille maksmisel kostja poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) viitenumbriga 3100057455 või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Määruse kohaselt oli kohus, juhindudes TsMS § 377 lg-st 1; § 378 lg 1 p-dest 1, 2 ja § 378 lg-st 4, seisukohal, et arvestades hagiavalduses avaldatud asjaolusid ning hageja nõude suurust, tuleb hagi tagada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. Kostja on teadlik kohustusest hageja ees, kuid ei ole kohustust seni täitnud. Kostjal on 17.01.2013 seisuga maksuvõlg 19 329,82 eurot, võlgnevus tarnijatele oli 31.12.2011 seisuga 284 384 eurot. Kuna kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud kinnistute väärtust ületavate hüpoteekidega ja kohtulik hüpoteek ei taga ilmselt hageja nõuet kogu ulatuses, on põhjendatud rahuldada ka taotlus kostja arveldusarvete arestimiseks 56 070 euro ulatuses Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagejal on kostja vastu selge ja sissenõutav nõue, mida kostja on tunnistanud ning mille tasumist on kostja korduvalt edasi lükanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

võimatu. Kohtu paljasõnaline viide ei ole piisav, et täita kohtu põhjendamiskohustust (TsMS 436 lg 1). Määrusest võib järeldada, et kohus on hagi tagamise avalduse rahuldanud, kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Kohus on eksinud oluliselt menetlusõiguse kohaldamisel, kuna hagi tagamise avalduse lahendamisel ei pea ega saagi kohus analüüsida hagi põhjendatuse küsimust, seda ainuüksi seetõttu, et kohtule on teada üksnes hageja positsioon. Kohtu seisukoht on seda kummastavam, et kohus on nõustunud hageja positsiooniga, et kohtualluvus on Eestil, kuid kohaldamisele kuulub Inglise õigus. Eesti kohtul puudub pädevus Inglise õiguse kohaldamiseks. Sellest tulenevalt puudub Eesti kohtul pädevus hindamaks ka hageja nõude põhjendatust Inglise õiguse kohaselt. Olukorras, kus kohus soovib hageja nõude lahendamisel kohaldada välisriigi õigust, ei saa kohus rahuldada hagi tagamise avaldust pelgalt seetõttu, et kohus peab hageja nõuet põhjendatuks; 4) on antud asjas kahe hagi tagamise abinõu rakendamine korraga ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Kohtu seisukoht, et kohtulik hüpoteek ei taga hageja nõuet kostja vastu, kuna Regumi kinnistu on koormatud hüpoteekidega suuremas summas kui on kinnistu väärtus, on põhjendamata. Kohus pole viidanud ühelegi tõendile, mis lubaks sellisele seisukohale asuda. Hüpoteegi summa ei võrdu automaatselt hüpoteegipidaja nõude summaga. Määruskaebuse esitaja esitab eksperthinnangu 5929/0911/M, mille järgi on kinnistu väärtus 341 000 eurot, mis ületab märkimisväärselt kinnistut koormavate hüpoteekide summat. Lisaks on kostja arveldusarvete arest üks kõige koormavamaid hagi tagamise abinõusid. Äriühingu arveldusarvete arestimine tähendab sisuliselt äriühingu käibevahendite blokeerimist, mis on ühingu majandustegevusele äärmiselt koormav ja mõjub seda kahjustavalt. Kohus ei ole põhjendanud, miks peab kohus põhjendatuks lisaks kostja kinnistu hüpoteegiga koormamisele ka kostja arveldusarvete arestimist ja seeläbi kostja majandustegevuse sisulist seiskamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3) on hagi tagamine proportsionaalne. Kohus on kahe hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust ammendavalt põhjendanud. Kostja ei ole kohtu toodud asjaolusid ümber lükanud. Kostja esitatud ekspertarvamus kinnitab, et kohtulik hüpoteek Regumi kinnistule ei taga hageja nõuet kogu ulatuses. Ekspertarvamuse kohaselt oli kinnistu väärtus 15.09.2011 seisuga 341 000 eurot. Kinnistu oli enne käesoleva tsiviilasja algatamist koormatud hüpoteekidega kogusummas 313 167,08 eurot. Seega, isegi kui kostja viidatud kinnistu väärtus vastaks tegelikkusele, siis ületaks kinnistu väärtus hüpoteekide kogusummat üksnes 27 832,92 euro (341 000 – 313 167,08) võrra. Hageja nõue hagi esitamise seisuga oli 116 070,11 eurot. Kinnistu väidetava väärtuse ja varasemate hüpoteekide vahe (27 832,92 eurot) ei kata ka kohtuliku hüpoteegi summat 60 000 eurot. Ekspertarvamus ei kajasta kinnistu reaalset müügihinda, rääkimata kiirmüügihinnast, mis hagi tagamise puhul asjakohane on. Ekspertarvamuses on kasutatud kinnistu väärtuse leidmiseks diskonteeritud rahavoogude meetodit, mitte võrdlusmeetodit. Seega leitakse pigem hind, mis võiks olla kinnistu õiglane väärtus, arvestades potentsiaalset renditulu. Kuivõrd kostja kontod on miinuses, siis on alusetu kostja väide, et kontode arest blokeerib tema käibevahendid ja koormab majandustegevust. Kuivõrd hageja nõue kasvab iga päevaga viivise võrra 22,66 eurot ja lisanduvad veel menetluskulud, mida hagi tagamine samuti peaks katma (3-2-1-162-09), siis on hagi tagamine üksnes hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summa osas selgelt proportsionaalne ning ei kahjusta kostjat üleliigselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hagi tagamise avaldusest (I kd, t.l 11-15) on hageja TsMS § 381 lg-s 2 sätestatud nõude täitnud. Maakohus on hageja põhistustega nõustunud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt moodustab kostja võlgnevus hagejale 116 070,11 eurot, lisaks on kostjal maksuvõlg 17.01.2013 seisuga 19 329,82 eurot ja võlgnevus tarnijatele 31.12.2011 seisuga 284 384 eurot. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud kinnistute väärtust ületavate hüpoteekidega ning seetõttu on vajalik kostja arveldusarvete arestimine 56 070 euro ulatuses. Hagi tagamise avaldusest nähtub veel see, et kostja vallasvarale on seatud kommertspandid ning kommertspantide summa ületab vara väärtust enam kui kolmekordselt. Eelmärgitu kinnitab, et vaidlustatud määrus vastab TsMS § 465 lg-s 8 sätestatule ning ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ekslik on määruskaebuses esitatud seisukoht, et Regumi kinnistu väärtus ületab märkimisväärselt kinnistut koormavate hüpoteekide summat. Esiteks märgib ringkonnakohus, et määruskaebusele lisatud kinnistu eksperthinnang kinnistu Regumi turuväärtuse kohta on koostatud 2011. a ning selles on märgitud kinnistu väärtus 341 000 eurot 15.09.2011 seisuga. Seega ei tõenda nimetatud eksperthinnang kinnistu turuväärtust hagi tagamise aja seisuga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et isegi kui lähtuda eksperthinnangus märgitud kinnistu turuväärtusest, siis ületaks kinnistu väärtus hüpoteekide kogusummat üksnes 27 832,92 euro võrra (341 000 – 313 167,08). Kuna hageja nõue hagi esitamise aja seisuga oli 116 070,11 eurot, siis kinnistu väidetava väärtuse ja varasemata hüpoteekide vahe 27 832,92 eurot ei kata ka kohtuliku hüpoteegi summat 60 000 eurot. Eeltoodu kinnitab, et maakohtu poolt kahe hagi tagamise abinõu rakendamine oli proportsionaalne ning vastavuses TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Riigikohus on tsiviilasjas tehtud lahendis nr 3-2-1-109-09 asunud seisukohale, et kui kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, on hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjate vara. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna hüpoteekide summa ületab märkimisväärselt kostja kinnisvara väärtust, siis on õigustatud kostja arveldusarvete arestimine 56 070 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja väide, et arveldusarvete arestimine on talle äärmiselt koormav, ei ole antud juhul asjakohane. Määruskaebuse esitaja peab arvestama, et hagejal on tema vastu suur rahaline nõue, mis võidaks rahuldada ning hagi tagamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtuotsuse täitmine võib osutuda võimatuks.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.