Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Swedbank Liising AS-i hagi Marko Nõmmiku vastu võla väljamõistmiseks; apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-1491
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marko Nõmmiku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Marko Nõmmik, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Swedbank Liising AS (registrikood 10060710)
Asja läbivaatamise kuupäev
28. jaanuar 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-1491 ja saata asi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tagastada Aavik & Partnerid AB OÜ-le Marko Nõmmiku määruskaebuselt 3. septembril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus rahuldas 24. aprilli 2012. a otsusega Swedbank Liising AS-i (hageja) hagi Marko Nõmmiku (kostja) vastu 16 445 euro 39 sendi suuruse võlgnevuse saamiseks.
2.Kostja esitas 24. mail 2012 e-kirja teel allkirjastamata apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus teavitas kostjat tema poolt kohtule teatatud e-posti aadressidel
30.mail ja 1. juunil 2012, et apellatsioonkaebus on allkirjastamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuni 2012. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 näeb ette võimaluse esitada kohtule
menetlusdokumente elektrooniliselt selleks ettenähtud vormis. TsMS § 336 lg-s 1 nähakse ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, sealhulgas peab dokument olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada, kusjuures saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. TsMS § 335 lg 1 kohaselt piisab kirjaliku kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks muu hulgas kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kusjuures sama sätte teise lõike kohaselt tuleb kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12). Kostja saatis 24. mail 2012. ringkonnakohtule e-kirjaga allkirjastamata apellatsioonkaebuse, millele ringkonnakohus oma e-kirjades ka tähelepanu juhtis. Kaebus oli allkirjastamata, mistõttu tuli kostjal esitada ringkonnakohtule kaebuse originaal hiljemalt 4. juunil 2012 (3. juuni 2012 oli puhkepäev, TsÜS § 136 lg 8). Kuna kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule TsMS § 335 lg-s 2 sätestatut rikkudes allkirjastatud kaebust, tuleb tema apellatsioonkaebus jätta TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata apellatsioonkaebus tagasi ringkonnakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja märkis, et ringkonnakohus ei ole määruse tegemisel õigesti kohaldanud TsMS § 336 lg-t 4, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. TsMS § 336 lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Apellatsioonkaebuse saatis kostja ringkonnakohtule elektronposti aadressilt [email protected], apellatsioonkaebuses oli kostja enda kontaktaadressiks märkinud [email protected]. Kohus väljastas esmalt teate apellatsioonkaebuse juurest digitaalallkirja kinnituslehe puudumise kohta apellatsioonkaebuses märgitud aadressil [email protected]. Saanud adressaadilt vastuse, et saaja isik ei ole õige, saatis ringkonnakohus e-kirja elektronposti aadressile, millelt oli edastatud apellatsioonkaebus, s.o [email protected]. Kummaltki aadressilt ei ole kostja varem kohtule menetlusdokumente edastanud. Ka vastust ringkonnakohtu kirja kättesaamise kohta ei ole toimikusse kogutud. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka aadressile [email protected] ei ole kostjale kohtu teadet kätte toimetatud. Samas ei ole kohtutoimikus ühtki märget selle kohta, et ringkonnakohus oleks saatnud teate kostjat esimeses kohtuastmes esindanud lepingulisele esindajale, kelle e-posti aadress
pidi kohtule varasemast menetlusest teada olema, ehkki see olnuks loogiline, sest kostja ei kinnitanud üheltki aadressilt kohtu teate kättesaamist. TsMS § 314 lg 2 järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel. TsMS § 314 lg 5 sätestab, et dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Ringkonnakohus väljastas teate puuduste kohta apellatsioonkaebuses e-posti aadressile, mille oli apellant ise märkinud apellatsioonkaebuses, kuid mis osutus vääraks. Saanud sellest aadressilt vastuse isikult, kes kinnitas, et ei ole õigeks isikuks, ei teinud ka ringkonnakohus midagi, et teade õigele adressaadile kätte toimetada, vaid tegi määruse apellatsioonkaebuse tagastamiseks, ehkki asjaolusid arvestades ei oleks kohus võinud apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel tagastada. Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtu 30. mail 2012 ja 1. juunil 2012 saadetud teateid ei ole kostjale menetlusseadustikus ettenähtud nõuetele vastavalt kätte toimetatud.
5.Samuti ei ole ringkonnakohus kostjale nõuetekohaselt kätte toimetanud kaevatavat määrust. Toimikust nähtub, et kohtumäärus on kostjale 7. juunil 2012 välja saadetud. Samas ei ole toimikus märget määruse kostjale kättetoimetamise kohta mitte ühelgi menetlusseadustikus sätestatud viisil, s.o postiasutuse vahendusel tähitult väljastusteatega, lihtkirjana, faksi teel ega ka elektrooniliselt (TsMS §-d 312, 313, 314). Samuti ei ole kostjat kuidagi teavitatud e-toimikusse üleslaetud kohtumäärusest - puudub vastavasisuline teade kostja elektronposti aadressile. Seega ei olnud kostja kuidagi teadlik lahenditest, mida kohus tegi tema apellatsioonkaebuse kohta.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja leiab, et kuna maakohtu otsus on jõustunud
31.juulil 2012, ei saa jõustunud kohtuotsuse edasikaebamise tähtaega TsMS § 456 lg 1 alusel ennistada. Samuti ei ole kostja ennistamise avaldust õigel ajal esitanud. Ringkonnakohus on kostja apellatsioonkaebuse jätnud õigesti menetlusse võtmata. Kuna apellatsioonkaebus on kohtulahendi peale esitatav kaebus, ei kohaldu praeguses asjas TsMS § 336 lg 4. Samuti ei nõustunud hageja sellega, nagu ei oleks ringkonnakohus teadet puuduste kõrvaldamise kohta õigesti kostjale kätte toimetanud. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks, kuid seda teadet ei ole kostja omal süül väidetavalt kätte saanud, kuna avaldas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses vale sidevahendi aadressi. Ringkonnakohus ei ole rikkunud oma määruse kättetoimetamisel menetlusõiguse norme. Kuna teade määruse kättetoimetamise kohta
hoiustamise teel jäeti kostja postkasti 17. juulil 2012, loetakse, et ta on selle kätte saanud 20. juulil 2012, ning seetõttu on kostja hilinenud määruskaebuse esitamisega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Esmalt võtab kolleegium seisukoha, kas kostja määruskaebus on esitatud Riigikohtule tähtaegselt. Kostja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määruse peale saabus Riigikohtusse
3.septembril 2012. Toimikust nähtub, et ringkonnakohus on 5. juuni 2012. a määruse (millega jäeti kostja apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse võtmata) peale märkinud, et see jõustus edasi kaebamata 31. juulil 2012. 11. juulil 2012 on ringkonnakohus saatnud kostjale teate, milles teavitatakse kostjat sellest, et kuna talle pole olnud võimalik kohtumäärust kätte toimetada, on ringkonnakohus määruse TsMS § 327 lg 1 alusel hoiustanud ringkonnakohtu kantseleis ning, et TsMS § 327 lg 3 järgi loetakse kohtumäärus kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel hoiustamise teate edastamisest ja alates sellest hakkab kulgema määruse peale edasikaebamise tähtaeg. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda (TsMS § 306 lg 1). TsMS § 306 lg 5 alusel tuleb menetlust lõpetav määrus kätte toimetada. Toimikust nähtub, et kostjale on saadetud 7. juunil 2012 tähitud postiga ringkonnakohtu määrus (II kd, tl 13) ja see määrus on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Ümbrikult nähtub, et määrus on saadetud aadressil Suur-Kaare 93, Tallinn, kuigi kostja on ringkonnakohtule saadetud apellatsioonkaebuses märkinud elukohaks Suur-Kaare 93, Viljandi. Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a teade, millega ringkonnakohus teavitas kostjat määruse hoiustamisest ringkonnakohtu kantseleis, on samuti saadetud aadressil Suur-Kaare 93, Tallinn (II kd, tl 15). Kolleegium leiab, et kohtumääruse hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust) TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda. Kostja määruskaebusest nähtub, et kostja sai 5. juuni 2012. a määruse e-posti aadressile kätte
17.augustil 2012. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et määruskaebus Riigikohtule on esitatud tähtaegselt - 3. septembril 2012.
9.Edasi käsitleb kolleegium seda, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Toimikust nähtub, et kostja on esitanud 24. mail 2012 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel kaaskirja, milles teatab, et saadab digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse (II kd, tl 1). Toimikust ei ole kinnituskirja digitaalse allkirjastamise kohta. Ringkonnakohus on 30. mail 2012 edastanud e-posti aadressile [email protected] teate: „Olete lisanud ümbrikusse 1 faili, kuid pole seda allkirjastanud." Sellelt aadressilt on kirjale vastatud järgmiselt: „Teie kiri tuli valele inimesele - aadress on minu aga nimi ei ole." Täiendavalt edastas ringkonnakohus 1. juunil 2012
eelnimetatud teate e-posti aadressile [email protected], millelt kostja edastas oma apellatsioonkaebuse. Kostja ringkonnakohtu viimasele pöördumisele ei reageerinud ja apellatsioonkaebus jäi allkirjastamata ning ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata TsMS § 637 lg 2 alusel. TsMS § 637 lg 2 alusel ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole esitanud TsMS § 335 lg-s 2 sätestatut rikkudes allkirjastatud kaebust. TsMS § 335 lg 2 näeb ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul, kui kaebus on esitatud elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil. Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Kolleegium leiab, et praegusel juhul, kus kostja kaaskirjast apellatsioonkaebusele nähtub, et kostja saatis enda teadmisel digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse (seda kinnitab apellatsioonkaebuse laiend „ddoc"), ning kohtule ei olnud teada, kas kostja sai kätte talle saadetud teate selle kohta, et kostja allkirja ei ole apellatsioonkaebusel, tulnuks kostjale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning alles pärast seda otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle.
10.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
11.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Kuna kautsjoni on tasunud Aavik & Partnetid Advokaadibüroo OÜ, siis tuleb kautsjon viimasele ka TsMS § 149 lg 8 alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.