20.veebruaril 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12- 51555
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
3 991,36 eurot City Motors AS hagi M. J. vastu 3 695, 71 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja City Motors AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Staadioni 1, 10132 Tallinn, lepinguline esindaja adv Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm, advokaadibüroo Glikman&Partnerid; Kostja M. J. , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 65610. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada City Motors AS hagi M. J. vastu.
2.Välja mõista M. J. `lt City Motors AS kasuks 3 695 (kolm tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 71 senti.
3.Välja mõista M. J. `lt City Motors AS kasuks viivis 8% põhinõudelt, so 3 695, 71 eurolt aastas alates 06.detsembrist 2012 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue ei või ületada põhinõude suuurust.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta M. J. kanda.
6.Välja mõista M. J. `lt City Motors AS kasuks menetluskulu 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4).
Edasikaebamise kord City Motors AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on City Motors AS hagi M. J. vastu 3 695,71 euro nõudes ja arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista lisanduv viivis arvestatuna määraga 8% põhinõudelt 3 695,71 eurolt aastas alates hagi esitamisest kui kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 20.09.2012 leping, pealkirjastatud City Motors AS proovisõidu volikiri hagejale kuuluva sõiduki tasu eest kasutamiseks, mille järgi kohustus hageja võimaldama kostjale sõiduauto Renault Megane Generation 1.6 reg märgiga 459 MNL kasutamist kokkulepitud tingimustel ja korras. Kostja kohustus sõidukit kasutama vastavalt lepingule ning tagastama sõiduki hagejale 21.09.2012 City Motors AS Tallinna esindusse. Kostja ei tagastanud sõidukit hagejale kokkulepitud ajal ning rikkus muid temale lepingust tulenevaid kohustusi. Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonnast edastatud suulise informatsiooni kohaselt põhjustas kostja sõidukiga joobeseisundis liiklusavarii, millega rikkus hageja sõlmitud lepingut ning kahjustas hageja omandis olevat sõidukit. Hageja nõue tuleneb alljärgnevate lepingust tulenevate kohustuste rikkumistest: sõiduki kasutamisest kuue päeva võrra üle kokkulepitud tähtaja summas 384 eurot; lepingust tuleneva kahe kohustuse rikkumise eest summas 1 280 eurot; sõidukis olnud kütuse äratarvitamise eest summas 68,15 eurot; sõiduki kahjustamise tõttu remondikulude hüvitamise eest summas 1843, 56 eurot; sõiduki transporditeenuse eest Tallinnasse summas 120 eurot.
2 (5)
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 53-55), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 04.jaanuaril 2013 (tl 60). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad poolte vahel 21.09.2012 sõlmitud lepingust, hageja arve, Neste Oil kütuse ostukviitungi, kindlustuse vastuse, kindlustuse tingimused, puksiirteenuse arve, hageja kirjad kostjale (tl 11-48).
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele VÕS §dele 76 lg 1, lg 3; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 115; 127 lg 1,lg 2, lg 4; 128 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus ja hagejale tekitatud kahju kokku summas 3 695, 71 eurot ja arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 8% põhinõudelt, so 3 695, 71 eurolt aastas alates 06.detsembrist 2012 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada põhinõude suurust. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.
3 (5)
6.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 1 332, 60 eurot, millest 1057,60 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud ja 275 eurot moodustab riigilõiv (tl 63-65). Hageja on arvamusel, et tema lepingulise esindaja kulud ei ole ülemäära suured arvestades tehtud töö mahtu. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ja hagejal on tekkinud vastavate kulude hüvitamise kohustus. Hageja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist kolme advokaadibüroo Glikman&Partnerid poolt hagejale esitatud arvete alusel summas 1057,60 eurot ning arvetest nähtub, et õigusteenuse osutaja on arved esitanud koos käibemaksuga. Kohtu nõudmisel on hageja kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning seetõttu palub kostjalt välja mõista õigusabiarved ilma käibemaksuta summas 881, 33 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist kokku sumas 1 156, 33 eurot ( tl 84-85).
7.TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot. 8.Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud õigusabi kulude hüvitamist summas 881,33 eurot. Kohus leiab, et taotletud suuruses kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine on selgelt põhjendamatu. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 3991,60 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3200 eurot, milline summa on nähtud ette kõigi kohtuastmete peale kokku. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kolme advokaadibüroo Glikman& Partnerid hagejale esitatud arvete alusel. Hageja on täpsustanud kohtule esitatud aruannetega hageja esindaja poolt osutatud õigusabi toimingute mahtu ja osutatud õigusabile kulunud aega. Arve nr 1201546, 31.12.2010 summas 455 eurot on esitatud esindamise eest nõudes M. Jõgi vastu 05.12.2012 hagiavalduse koostamisel (ajakuluga 3,2 h) ja 05.12.2012 hagiavalduse vormistamise ja kohtule edastamise eest (ajakuluga 0,3 h), kokku ajakuluga 3,5 tundi ja tunnitasuga 130 eurot (tl 72-73). Arve nr 1201644, 31.01.2013 summas 117 eurot on esitatud esindamise eest nõudes M. Jõgi vastu 30.01.2013 Tartu Maakohtu 30.01.2013 määrusega tutvumise (ajakuluga 0,1 h) ja 30.01.2013 menetluskulude nimekirja koostamise eest (ajakuluga 0,8 h), kokku ajakuluga 0,9 h ja tunnitasuga 130 eurot ( tl 74-75). Arve nr 1201259, 31.10.2012 summas 309,33 eurot on esitatud esindamise eest nõudes M. Jõgi vastu 15.10.2012 nõude analüüsil ja dokumentidega tutvumisel (ajakuluga 0,7 h); 24.10.2012 nõude arvutusel ja koostamisel, sh suhtlus kliendi esindaja (ajakuluga 1,3 h); 26.10.2012 telefonikõne IF Kindlustuse AS-i (ajakuluga 0,2 h), suhtlus IF juristiga kindlustuse praktikast joobes juhtimisega seotud kindlustusjuhtumite mittehüvitamisel sh suhtlusest politseiga ja nõude tõenduslikust poolest, kokku ajakuluga 2,2 h, tunnitasuga 140 eurot ning 16.10.2012 esitatud registripäringu eest 1,33 eurot.
4 (5)
9.Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-63-10, 3-2-1-161-11, 3-2-1-162-11 korduvalt selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel nr 1201259, 31.10.2012 märgitud teenuste kirjelduste kohaselt on arve esitatud ajavahemikul 15.10.2012-26.10.2012 teostatud toimingute eest (nõude analüüs, arvutus, koostamine; dokumentidega tutvumine, telefonikõne; registripäring). Hageja esindaja on kohtueelses menetluses esitanud kostjale 26.10.2012 koostatud nõude võlgnevuse tasumiseks (tl 1517). Kohus leiab, et arvel kajastatud õigusabiteenused ei hõlma hagimenetlust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud arve nr 1201546 – 05.12.2012 hagiavalduse koostamise ja vormistamise eest. Hagiavaldus on kohtule esitatud 06.12.2012. Seega ei loe kohus käesolevas tsiviilasjas hageja esindaja põhjendatud õigusabikuluks hageja esitanud arve nr 1201259 järgi õigusabi osutamist kohtueelses menetluses ning ei pea põhjendatuks selle alusel menetluskulu kostjalt väljamõistmist summas 309,33 eurot. Hageja on taotlenud arve nr 1201644 alusel õigusabikulude hüvitamist ka menetluskulude avalduse koostamise eest ajakuluga 0,9 h tunnihinnaga 130 eurot, summas 117 eurot. Tartu Ringkonnakohus on oma 12.oktoobri 2011 lahendis tsiviilasjas nr 2-09-34293 leidnud, et ajakulu menetluskulude avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt õigusabikuluna hageja esindaja tasu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest summas 117 eurot. Seega arvestades hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, hageja esindaja on kohtule esitanud õiguslikult analüüsitud hagiavalduse 6,5 lehel, tsiviilasi lahendatakse tagaseljaotsusega, hageja esindaja kulud on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, peab kohus käesolevas asjas hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hageja esindaja õigusabikulu summas 455 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
10.Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulu 455 eurot; kokku seega menetluskulu 730 eurot.