Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Kaares Kinnisvara kaebus kohtutäitur Janek Pooli
13.detsembri 2011. a otsuse peale täiteasjas nr 171/2011/1731
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-63334
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346), esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Kohtutäitur Janek Pool, esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Asja läbivaatamise kuupäev
21. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-63334 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta kohtutäitur Janek Pooli kanda.
1.OÜ Kaares Kinnisvara (avaldaja) esitas 22. detsembril 2011 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli (kohtutäitur) 13. detsembri 2011. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse. Avaldaja palus otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit lõpetama avaldaja vastu alustatud täitemenetlus.
2.Kaebuse kohaselt tegi Eesti Haigekassa 26. novembril 2010 Janika Kaarese suhtes ettekirjutuse nr 2-45/3662 (ettekirjutus), millega kohustas J. Kaarest tagastama 6 857 721 krooni (438 288 eurot 25 senti) kui mitme aasta jooksul alusetult makstud töövõimetushüvitise. Tartu Maakohus tegi
10.mail 2011 otsuse kriminaalasjas nr 1-11-1409, millega mõistis süüdi Peeter Kaarese, Janika
Kaarese, avaldaja jt isikud ning arestis P. Kaarese võetud kontrollkohustuse täitmiseks ka viis avaldajale kuuluvat kinnistut. Kohus määras nimetatud kinnistutele seada keelumärge Eesti Haigekassa kasuks. Kohtutäitur on algatanud sissenõudja Eesti Haigekassa avalduse ja ettekirjutuse alusel täitemenetluse avaldaja kui arestitud kinnisasjade omaniku vastu. Nõude sisu on enammakstud töövõimetushüvitis 438 288 eurot 25 senti. Avaldaja esitas 25. novembril 2011 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse oma
13.detsembri 2011. a otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on kinnistute võõrandamiseks alustanud täitemenetlust ilma kehtiva täitedokumendita. Täitedokumendiks on ettekirjutus, mis on koostatud J. Kaarese suhtes ega kohusta avaldajat. Avaldaja ei ole saanud Eesti Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist, mistõttu ei ole alust nõuda selle tagasimaksmist. Täitmisteatest ei nähtu, et täitedokumendiks oleks Tartu Maakohtu 10. mai 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-1409. Nimetatud otsusega arestiti küll ka avaldajale kuuluvad kinnistud, kuid otsusest ei nähtu, et avaldaja oleks lisaks kinnistute arestimisele kohustatud alluma kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Seega on kohtutäitur alustanud täitemenetlust ekslikult ning see tuleb lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 7 alusel.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt toimub täitemenetlus kahe täitedokumendi alusel, milleks olid Tartu Maakohtu 10. mai 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-1409 ja Eesti Haigekassa ettekirjutus. Avaldaja on täitemenetlusse kaasatud kui vara omanik, kes peab taluma kohtuotsuses märgitud vara arestimist. Kohtutäitur ei nõua avaldajalt Eesti Haigekassa nõude täitmist rahaliselt, vaid J. Kaarese kohustuse täitmiseks sundtäitmisele allumist. Kohtuotsuse resolutsioonis on ka otsene viide Eesti Haigekassa ettekirjutusele. Kui arestitavate kinnisasjade omanik ei nõustunud sissenõude pööramisega tema kinnisasjadele, tulnuks kokkuleppemenetluses teisiti kokku leppida.
4.Eesti Haigekassa vaidles kaebusele täies ulatuses vastu. Eesti Haigekassa nõustus kohtutäituri seisukohaga, et täitedokumentideks praeguses asjas on sissenõudja ettekirjutus, mida tagab võimalus pöörata nõue täitmisele kohtuotsuses märgitud kinnistute arvel, ning kohtuotsus kriminaalasjas nr 111-1409.
5.Tartu Maakohus jättis 31. mai 2012 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur asjakohaselt põhjendanud täitemenetluse alustamist ja toimumist. Täitetoiminguid avaldaja vastu saab teha ainult mõlema täitedokumendi olemasolul: rahalise kohustuse suurus võlgnevusena tuleneb Eesti Haigekassa ettekirjutusest ja selle võlgnevuse tagamine Tartu Maakohtu otsusest. Arestitud kinnisasjadega on tagatud Eesti Haigekassa ettekirjutusest tuleneva nõude täitmine. Kriminaalasjas, milles on arestitud avaldaja kinnistud, on süüdi tunnistatud avaldaja, P. Kaares ja J. Kaares, kusjuures süüdimõistetud P. Kaaresele on määratud kontrollkohustusena hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa ettekirjutusega määratud tasumisele kuuluva kahju summas 438 288 euro 25 sendi katteks
kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt. Kohtutäituri ja ka kohtu andmetel ei ole 438 288 eurot 25 senti Eesti Haigekassale vabatahtlikult hüvitatud.
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldataks.
7.Kohtutäitur ja Eesti Haigekassa vaidlesid määruskaebusele vastu ning taotlesid selle rahuldamata jätmist.
8.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. augusti 2012. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse. Ringkonnakohus tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kohtutäituri kanda. Määruse järgi saab täitedokumendiks olla üksnes selline täitedokument, mis on loetletud TMS §-s 2. Praegusel juhul ei ole Eesti Haigekassa esitanud täitmiseks sellist täitedokumenti, millest tuleneks avaldaja kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Täitmisteate kohaselt on täiteasja nr 171/2011/1731 alustamise aluseks täitedokumendina Eesti Haigekassa ettekirjutus J. Kaaresele kui haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks TMS § 2 lg 1 p 21 ja ravikindlustusseaduse § 62 lg 6 alusel ning avaldaja suhtes
10.mail 2011 tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-1409 TMS § 2 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt saab täitedokumendiks olla jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks enammakstud hüvitis 438 288 eurot 25 senti. Õige on avaldaja seisukoht, et ei Eesti Haigekassa ettekirjutusest ega ka kohtuotsusest ei tulene Eesti Haigekassa nõudeid avaldaja vastu. Eesti Haigekassa ettekirjutus on tehtud J. Kaaresele. Kohtuotsusega on avaldaja süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 4 järgi ja mõistetud talle rahaline karistus 63 911 eurot, mis osas on kohtuotsus täitedokumendiks avaldaja suhtes, kuid sissenõudjaks ei ole selles osas Eesti Haigekassa. Kohtuotsusega on P. Kaaresele KarS § 75 lg 2 p 1, § 831 lg 3 ja § 832 lg 4 alusel pandud kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa ettekirjutusega määratud tasumisele kuuluv kahju kriminaalmenetluses arestitud kinnistute, sh avaldaja nimel olevate, arvelt. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab kohtu õiguse määrata süüdimõistetud isikule käitumiskontroll ja selle ajal kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. KarS § 831 lg 3 sätestab võimaluse jätta süüteoga saadud vara konfiskeerimata. KarS § 832 lg 4 sätestab, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse KarS § 831 lg-s 3 sätestatut. Kohtuotsusest ei nähtu süüdistatavate vara, sh arestitud kinnistute, konfiskeerimist.
KarS § 85 lg 1 kohaselt läheks konfiskeeritu riigi omandisse. Seega saab nõustuda avaldaja seisukohaga, et avaldaja vara on arestitud üksnes P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks ja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele kaaskohtualuste võimalike kohustuste täitmiseks arestitud kinnisasjade arvel viidatud kohtuotsusest ei tulene. Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara arestimine kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi katteks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt esitab prokuratuur kinnisasja arestimiseks arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. 10. mai 2011 kohtuotsusega ei ole avaldaja vastu Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldatud, samuti ei kehti avaldaja suhtes ettekirjutus. Seega on põhjendatud avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on alustanud avaldaja vastu täitemenetlust ilma kinnistute võõrandamist lubava täitedokumendita. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kinnistusraamatus vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, kuid ei anna õigust kinnisasi võõrandada kolmanda isiku nõude katteks. Asjakohane ei ole kohtutäituri arutlus selle kohta, et praegusel juhul on tegemist sisult samasuguse olukorraga kui siis, kui kohtutäitur pöörab sissenõude võlgniku varale TMS § 52 lg 1 alusel. Sissenõude pööramine võlgniku varale nimetatud sätte alusel saab toimuda üksnes täitedokumendi alusel ja seaduslikult alustatud täitemenetluses. Kuna täitemenetluse alustamisel puudus täitedokument, siis tuleb kohtutäituril täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 7 alusel kui põhjendamatult alustatud täitemenetlus. Põhjendatud on ka avaldaja määruskaebuses esitatud etteheited maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 rikkumise osas. Kuigi maakohus on kaevatavas määruses viidanud erinevatele täitemenetluse seadustiku sätetele, ei nähtu lahendist, milliseid õigusakte kohaldades on maakohus oma järeldusteni jõudnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus vääralt TMS § 2 lg 1 p 3. Kohus oleks pidanud täitedokumendina käsitama otsust kriminaalasjas. Avaldaja võttis endale kokkuleppemenetluses kohustuse tagada P. Kaarese kohustust hüvitada Eesti Haigekassale ettekirjutuse järgne summa. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 63 lg-t 2, käsitledes aresti kontekstiväliselt, ega arvestanud kontrollkohustuse eripäradega kriminaalmenetluses. Kohtu arestimistoimingut koos formuleeringuga, et see on tehtud P. Kaarese kohustuse tagamiseks, tuleb mõista selliselt, et avaldaja täidab P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse, kui P. Kaares seda ise ei täida. Avaldaja osales kokkuleppemenetluses ning tal oli õigus jätta kokkulepe sõlmimata. Avaldaja käitub kaebuse esitamisel halvas usus. Ringkonnakohus kohaldas vääralt KrMS § 142 lg-t 1. See ei ole praegu kohaldatav.
11.Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
13.Lahendatava tsiviilasja põhiline õiguslik küsimus seisneb selles, kas Tartu Maakohtu 10. mail 2011 kokkuleppemenetluses tehtud otsusest kriminaalasjas nr 1-11-1409 tuleneb avaldajale kohustus taluda täitemenetluses talle kuuluvate kinnisasjade müümist P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse katteks ning kas selline kohtuotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses.
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegusel juhul ei ole kohtutäiturile esitatud täitedokumenti, millest tuleneks avaldaja kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Ekslik on määruskaebuse väide, et täitedokumendina tulnuks käsitada otsust kriminaalasjas. Kolleegium märgib, et kriminaalasjas tehtud otsuse asjakohased lõigud on järgmised: „KarS § 75 lg 2 p 1 alusel ja arvestades KarS § 831 lg 3 ja § 832 lg 4 sätestatut määrata Peeter Kaaresele kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutusega nr 2-45/3662 määratud tasumisele kuuluva kahju summas 438 288 eurot (nelisada kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) ja 25 senti [6 857 721 (kuus miljonit kaheksasada viiskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni] katteks kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud ja Peeter Kaarese poolt võetud kontrollkohustuse täitmise tagamiseks arestida Eesti Haigekassa kasuks järgmised kinnistud: [---] 2) OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346) nimel olevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistuspiirkonnas asuvad kinnistud: - Puiestee tn 12, Viljandi linn (registriosa nr 3196939), - Pargi tn 2, Viljandi linn (registriosa nr 3118639), - Munatalu, Karksi küla, Karksi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196739), - Kaares 2, Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196139), - Turbamaa, Aindu küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 2754239). Selleks kustutada kinnistusraamatus eelnimetatud kinnistutele Tartu Maakohtu 13.05.2010. a määrusega Eesti Vabariigi kasuks tehtud käsutamise keelumärge ja seada neile kinnistutele käsutamise keelumärge Eesti Haigekassa kasuks." Kolleegium selgitab, et otsus on tehtud kokkuleppemenetluses, mille osaline (süüdistatavana) on olnud ka avaldaja. Avaldaja juhatuse liige on otsuse kohaselt P. Kaares. Siiski ei ole kriminaalasjas tehtud otsusest, sh eelkõige eespool tsiteeritud lõikudest võimalik järeldada, et avaldaja on kokkuleppemenetluses nõustunud enda kinnisasjade müümisega sellisel juhul, kui P. Kaares kontrollkohustust ei täida. Sellist lauset nõusoleku kohta kohtuotsus ei sisalda. Ainuüksi avaldaja vara arestimine kriminaalmenetluses ei kujuta endast täitedokumenti selle vara võõrandamiseks ega
anna eelisõigust nõude rahuldamiseks täitemenetluses. Kolleegium viitab täiendavalt 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-le 10, milles Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasjas tehtud otsuse tsiviilhagi puudutava osa mitmeti mõistetavuse korral tuleb otsust tõlgendada isiku kasuks, kellelt kahjuhüvitis välja mõisteti. Selline järeldus kehtib ka kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tsiviilõiguslikke nõudeid puudutava osa kohta.
15.Kolleegium märgib, et täitedokumendina võinuks kriminaalasjas tehtud otsust käsitada nt juhul, kui avaldaja oleks võtnud endale kokkuleppemenetluses selge kohustuse tagada käendajana P. Kaareselt väljamõistetud summa täitmine ja selle rahalise kohustuse täitmise tagamiseks oleks avaldaja kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek. Kolleegium selgitabki õiguse ühetaolise kohaldamise huvides küsimust, kas kriminaalasjas tehtud otsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 (või mõne muu punkti) tähenduses, kui kohtuotsusega ei ole küll isikult raha välja mõistetud, kuid isik on kohtuotsusega kinnitatud kokkuleppes võtnud sõnaselge kohustuse taluda sundtäitmist talle kuuluvate kinnisasjade suhtes (sh nt käendajana). TMS § 2 lg 1 p 3 järgi on täitedokument jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Kolleegium selgitab TMS § 2 lg 1, sh p 3 eesmärki. TMS § 2 kehtestab loetelu täitedokumentidest, mille täitmiseks on TMS § 3 lg 1 järgi pädevad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalasjades tehtud kohtulahendite korral ei ole kohtutäituri pädevusse antud nt vahistamise, vahistamise pikendamise, väljaandmisvahistamise (KrMS § 447) määrusi või muid vahetu sunniga seotud lahendeid, samuti nt üldkasuliku töö täitmisele pööramise lahendeid (KrMS § 419). Õigusaktides ei ole aga sätestatud seda, et kellelgi peale kohtutäituri on pädevus täita kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud lahendit, millega on kinnitatud kohustus taluda kinnisasja sundmüüki teise isiku võla katteks. Sellised kokkulepped on küllaltki tavalised tsiviilkäibes, mil nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkuleppega võtab isik endale kohustuse alluda oma kinnisasjaga kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude (nt teise isiku võetud laenu) rahuldamiseks. Selliseid täitedokumente täidavad samuti kohtutäiturid. Riigikohus on 24. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 13 märkinud, et kui pooled ei ole hüpoteegi seadmisel notariaalselt tõestatud lepingut TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses sõlminud, ei võta see hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks. Selle realiseerimiseks tuleb tal kinnisasja omaniku suhtes saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokument. Seega on kohtutäiturite pädevuses ka kohtulahendite täitmine, millest tuleneb kohustus taluda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümist võla, sh teise isiku võla katteks. Riigikohus on 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-s 10 leidnud mh seda, et kriminaalasjas tehtud otsuses isiku süüdimõistmist käsitlevat osa ja tsiviilhagi rahuldavat osa võib pidada nii sisult kui ka vormilt kohtuotsuse eraldiseisvateks osadeks (sest isiku süüdimõistmisest kuriteos ei järeldu automaatselt tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamine, vt selle kohta
nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07). Kokkuvõttes teeb kolleegium nimetatud põhimõtetest ja viidatud lahenditest järelduse, et kriminaalasja kokkuleppemenetluses võetud ja otsusega kinnitatud sõnaselge kohustus alluda enda kinnistutega teise isiku võla katteks kohesele sundtäitmisele on lubatav ning sellist kokkulepet sisaldav kohtulahend kriminaalasjas on samuti täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 ja/või p 1 tähenduses.
16.Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Viitamine AÕS § 63 lg-le 2 ja KrMS §-le 142 ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit.
17.Lisaks eeltoodule märgib kolleegium menetlusökonoomia ja õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. Täitemenetluse lõpetamine praeguses asjas ei lõpeta P. Kaarese (kes ei ole täitemenetluse osaline) kohustusi, mis tulenevad Tartu Maakohtu 10. mai 2011. a otsusest. Juhul, kui P. Kaares ei täida talle nimetatud otsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kontrollkohustust, rakendatakse tema suhtes KarS § 74 lg-s 4 ette nähtud õiguslikke tagajärgi, sh võidakse pöörata täitmisele talle mõistetud karistus. Muu hulgas on P. Kaaresel KarS § 75 lg 2 p-s 1 nimetatud kontrollnõude täitmiseks võimalik saavutada avaldaja ning Eesti Haigekassaga kokkulepe 438 288 euro 25 sendi suuruse summa tasumiseks. Selleks ei ole välistatud näiteks arestitud kinnistute müümiseks ka uuesti kohtutäituri poole pöördumine, kui avaldaja selleks nõusoleku annab. Kuna kontrollkohustuse täitmiseks ei ole kohtuotsuses teistsugust tähtaega ette nähtud, tuleb eeldada, et kontrollkohustus tuleb täita hiljemalt kohtu määratud katseaja lõpuks.
18.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.