Kohtuasja number
3-2-1-185-12
Määruse kuupäev
Tartu, 20. veebruar 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Kaares Kinnisvara kaebus kohtutäitur Janek Pooli
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-63334
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346), esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Kohtutäitur Janek Pool, esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Asja läbivaatamise kuupäev
21. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus
Kaarese, avaldaja jt isikud ning arestis P. Kaarese võetud kontrollkohustuse täitmiseks ka viis avaldajale kuuluvat kinnistut. Kohus määras nimetatud kinnistutele seada keelumärge Eesti Haigekassa kasuks. Kohtutäitur on algatanud sissenõudja Eesti Haigekassa avalduse ja ettekirjutuse alusel täitemenetluse avaldaja kui arestitud kinnisasjade omaniku vastu. Nõude sisu on enammakstud töövõimetushüvitis 438 288 eurot 25 senti. Avaldaja esitas 25. novembril 2011 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse oma
kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt. Kohtutäituri ja ka kohtu andmetel ei ole 438 288 eurot 25 senti Eesti Haigekassale vabatahtlikult hüvitatud.
KarS § 85 lg 1 kohaselt läheks konfiskeeritu riigi omandisse. Seega saab nõustuda avaldaja seisukohaga, et avaldaja vara on arestitud üksnes P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks ja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele kaaskohtualuste võimalike kohustuste täitmiseks arestitud kinnisasjade arvel viidatud kohtuotsusest ei tulene. Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara arestimine kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi katteks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt esitab prokuratuur kinnisasja arestimiseks arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. 10. mai 2011 kohtuotsusega ei ole avaldaja vastu Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldatud, samuti ei kehti avaldaja suhtes ettekirjutus. Seega on põhjendatud avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on alustanud avaldaja vastu täitemenetlust ilma kinnistute võõrandamist lubava täitedokumendita. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kinnistusraamatus vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, kuid ei anna õigust kinnisasi võõrandada kolmanda isiku nõude katteks. Asjakohane ei ole kohtutäituri arutlus selle kohta, et praegusel juhul on tegemist sisult samasuguse olukorraga kui siis, kui kohtutäitur pöörab sissenõude võlgniku varale TMS § 52 lg 1 alusel. Sissenõude pööramine võlgniku varale nimetatud sätte alusel saab toimuda üksnes täitedokumendi alusel ja seaduslikult alustatud täitemenetluses. Kuna täitemenetluse alustamisel puudus täitedokument, siis tuleb kohtutäituril täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 7 alusel kui põhjendamatult alustatud täitemenetlus. Põhjendatud on ka avaldaja määruskaebuses esitatud etteheited maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 rikkumise osas. Kuigi maakohus on kaevatavas määruses viidanud erinevatele täitemenetluse seadustiku sätetele, ei nähtu lahendist, milliseid õigusakte kohaldades on maakohus oma järeldusteni jõudnud.
anna eelisõigust nõude rahuldamiseks täitemenetluses. Kolleegium viitab täiendavalt 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-le 10, milles Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasjas tehtud otsuse tsiviilhagi puudutava osa mitmeti mõistetavuse korral tuleb otsust tõlgendada isiku kasuks, kellelt kahjuhüvitis välja mõisteti. Selline järeldus kehtib ka kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tsiviilõiguslikke nõudeid puudutava osa kohta.
nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07). Kokkuvõttes teeb kolleegium nimetatud põhimõtetest ja viidatud lahenditest järelduse, et kriminaalasja kokkuleppemenetluses võetud ja otsusega kinnitatud sõnaselge kohustus alluda enda kinnistutega teise isiku võla katteks kohesele sundtäitmisele on lubatav ning sellist kokkulepet sisaldav kohtulahend kriminaalasjas on samuti täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 ja/või p 1 tähenduses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.