Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik B.V (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i, esindajad XXX; telefon XXX; e-post XXX) usaldusisik P.C (isikukood XXX; XXX; XXX; telefon XXX; epost XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja B.V (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i, XXX) pankrot 15. aprillil 2026 kell 15.30 ja algatada B.V kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik P.C töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank AS).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 5. mail 2026 kell 13.30 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Kohustada B.V-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle
järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. aprillil 2027.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud B.V kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.B.V (avaldaja/võlgnik) esitas 04.12.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-20941). Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on kolm alaealist ülalpeetavat: B.V (sünd XXX), D. T. (sünd XXX) ja R. R. L. (sünd XXX). Viimaseks tööandjaks oli XXX, kellega lõppes tähtajaline tööleping 31.12.2024. Avaldaja sissetulekuks on töötutoetus 412–427 eurot, saadud ülalpidamismaksed 425 eurot ja igakuine sotsiaaltoetus riigilt 710 eurot, kokku ca 1547 eurot. Pangakontol on 0,18 eurot. Võlgnik kasutab arveldamiseks B.V pangakontot. Igakuised väljaminekud on 1495 eurot: eluasemekulud keskmiselt 300 eurot, kulutused toidule 500 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, transpordile 275 eurot, sidekulud 120 eurot, laste haridusega seonduvad kulutused 50 eurot ning tervisehoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 52 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitas, et võlad tekkisid kiirlaenude võtmisega. Võlgnik elas sel ajal koos alkoholisõltlase ja kahe lapsega ning laenude võtmine oli vajalik igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 23 388,83 eurot. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et ta on asunud veebruarist tööle Arke Lihatööstuse AS-i pakendajana. Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
2.Kohus võttis 19.02.2026 määrusega B.V maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks P.C, keda kohustas hiljemalt 23.03.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste 2
ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 23.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnik elab koos oma elukaaslasega ja kolme alaealise lapsega elukaaslase emale kuuluvas kahetoalises ahiküttega korteris. Võlgnik ja tema elukaaslane töötavad, teenides alampalgale lähedast sissetulekut. Pärast enam kui aasta pikkust lapsega kodus olemist asus võlgnik 26.01.2026 Arke Lihatööstus AS-i tööle käsitsipakkijana. Võlgniku suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses seitse täiteasja. Sissetulekuteks on peretoetus 710 eurot ja töötasu 800 eurot, elatisabi 200 eurot ja elatis 225 eurot, s.o kokku on võlgniku sissetulekud 1935 eurot. Pangakonto saldo on 0 eurot ning võlgnik kasutab arveldamiseks tütre B.V kontot. Jooksvad kulutused on kokku 1495 eurot kuus: eluasemele kulub 300 eurot, toidule 500 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, transpordile 275 eurot, sidele 120 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot ning laste haridusele 50 eurot. B.V vastu on nõudeid 21 172,17 eurot. Võlanimekirja koostamisel ei ole püütud täpselt kindlaks määrata võimalike kõrvalnõuete suurust. Võlgnik enda sõnul suudab võlgade maksmiseks eraldada 120 eurot kuus. Olulise osa võlgniku ja tema ülalpeetavate sissetulekust on moodustanud ning eeldatavalt moodustab ka tulevikus peretoetus, lapsele makstav elatis ja elatisabi, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnik on minevikus töötanud ja alates 26.01.2026 töötab jälle, kuid tema töötasu ei ole nii suur, et seda saaks käsitleda võlakohustuste täitmise märkimisväärse katteallikana. Arestitav sissetulek koosneb väikesest töötasust, millest kolme ülalpeetavat arvesse võttes ei ole seaduse alusel võimalik midagi kinni pidada. Ei ole näha, et võlgnik suudaks maksejõuetusmenetlust läbimata oma võlad lähiaastatel tasuda. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. B.V võlad tekkisid aastatel 2019 – 2020 krediidi kasutamise tulemusena. Võlgnik elas sel ajal väidetavalt koos korratu eluviisiga elukaaslasega, kelle vastu on algatatud palju ebaedukaid täitemenetlusi, muuhulgas nõue võlgniku vanemale pojale elatise maksmiseks. Võlgnik võttis laene nii elukoha üüri maksmiseks kui laste muude vajaduste katmiseks. Võlgnikul tõenäoliselt ei olnud juba krediiti võttes realistlikku plaani laenulepingute täitmiseks. Igapäevase tarbimise finantseerimiseks krediidi kasutamise korral on maksejõuetuks muutumine sündmuste loomulik kulg. Ei ole teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik tasuks igakuiselt nõuete katteks 120 eurot kuus, siis koguneks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kolme aasta jooksul 4320 eurot (umbes 20% teadaolevate kohustuste summast). Pankroti väljakuulutamise korral kulub osa rahast pankrotihalduri töötasu maksmiseks ning nõuete rahuldamise määr sellest tulenevalt väheneb. Kohustustest vabastamise menetluse kasuks räägib ka asjaolu, et võlgnik ei ole viimastel aastatel harrastanud ilmselt läbimõtlemata finantskäitumist ega 3
ole võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 21 172,17 eurot ning peamiseks sissetulekuks on töötasu 800 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik siiski ametlikult töötab. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud B.V maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud seitse täitemenetlust, s.o täitemenetlused 084/2021/7036, 084/2021/5282, 084/2020/4254, 084/2020/4906, 084/2020/3912, 084/2020/3917 ja 084/2022/6480.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel B.V pankrotihalduriks P.C, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et P.C on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta 4
kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2027. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning P.C-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.