Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.04.2012 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi I D` vastu võlgnevuse, kokku summas 543,79 eurot nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja I D sõlmisid 15.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0610008/96st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 319,56 eurot (5 000 Eesti krooni). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 45,89% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.01.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjale antud laenu 319,56 eurot (5 000 Eesti krooni). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. Hageja hoiatas 11.06.2007 üldtingimuste p 5.1.1 alusel saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 05.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 5 783,79 kr (369,65 euro) tasumist, millest 3 508,67 kr (224,24 eurot) moodustas tagastamata krediidisumma, 505,2 kr (32,29 eurot) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 kr (57,51 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu, 168,19 kr (10,75 eurot) viivis ja 701,73 kr (44,85 eurot) leppetrahv. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on tagastamata krediidisummaks 224,24 eurot, mis üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja seaduse alusel tuleb kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 45,89% krediidisummast ühe aasta kohta. Vastavalt üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 32,29 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 57,51 eurot kostjale 24.04.2007 ja 21.05.2007 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 11.06.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 5.07.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 15,98 eurot 21.02.2008 tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest ja 14,1 eurot 16.11.2011 tasutud, kuid tagastamata kohtutäituri tasu eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas (57,51+15,98+14,1) 87,59 eurot. Lepingu ülesütlemisel 5.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 10,75 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 224,24 eurot. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 45,89% võlgnetavalt summalt aastas. 9.04.2012 seisuga on lepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivis 501,30 eurot (viivise arvestus lisatud). Hageja nõuab viivist üksnes osaliselt, so. 199,67 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel alates 10.04.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 45,89% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-idele 79; 144 p 7; 363 lg 1; 407 ja 483 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – koopia krediidilepingust maksegraafiku ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimustega ning lepingu ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega; koopiad meeldetuletuskirjadest, lepingu ülesütlemise hoiatus; lepingu ülesütlemise avaldus; hageja poolt kehtestatud hinnakiri, maksekäsu kiirmenetluse avaldus, maksekorraldus tasutud kohtutäituri tasu eest, viivise arvestus, hageja esindaja volikiri ja hageja esindaja haridust tõendav dokument.

Kohtumenetluse käik

10.04.2012 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtule tagastati materjalid hoiutähtaja möödumisel. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 03.12.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 11.02. 2013. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku

poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 543,79 eurot, sellest põhivõlgnevus – 224,24 eurot, intressid – 32,29 eurot, sissenõudmisega seotud kulud – 87,59 eurot ja viivised – 199,67 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 27613, 20.04.2011 riigilõivu tasumisest summas 63,91 eurot. Maksekorralduse nr.12177, 17.04.2012 alusel on hageja tasunud OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus esitatud arve (koondarve nr 515) õigusabikulude eest (antud hagi puhul on vastav summa - 95,87 eurot). Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (63,91+95,87) = 159,78 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.