Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).
4.Määrata J.J-i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2026 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asuk. Kuninga 22, Pärnu linn).
Kohustada võlgnikku J.J-i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 6. mail 2026 kell 15.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, Pärnu linn). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab J.J-i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14.04.2027.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
Tsiviilasi nr 2-26-5177
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.J.J-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku J.J-i usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 16.03.2026 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku G.V tasu suuruseks 1986.50 eurot, millele lisandub käibemaks 476.76 eurot, s.o kokku 2463.26 eurot, millest 1040.50 eurot ja lisanduv käibemaks 249.72 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning 946 eurot ja lisanduv käibemaks 227.04 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le G.V Õigusbüroo (a/a EE861010902001530007 SEB Pangas).
16.Võlgnik J.J on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177 jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.J.J (avaldaja, võlgnik) esitas 06.03.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusmenetluse liigi jättis võlgnik kohtu otsustada.
võlgniku
1.1.Avalduse kohaselt ei ole avaldaja abielus, tal ei ole ülalpeetavaid. Avaldaja töötab viimased 3 kuud OÜ-s F, sissetulekuteks märgib ta 1200-1500 eurot kuus, millele lisandub osalise töövõime toetus. Väljaminekud on 1000-1200 eurot kuus, võlausaldajaid on kokku 6 kogunõuetega ca 19 000 eurot.
1.2.Makseraskuste osas selgitab võlgnik, et need on tekkinud järk-järgult seoses mitme laenukohustuse koondumisega ning suurenenud igakuiste kohustustega. Tema sissetulek ei võimalda kõiki kohustusi täita lepingujärgsetel tingimustel. 4 kuud tagasi kaotas võlgnik töö tervise tõttu ja peale seda ongi kõik alla mäge läinud, ta hakkas alkoholi tarbima ja kasiinos õnne proovima. Nüüd on võlgnik töötanud uuesti 3 kuud ja soovib enda elu korda saada jälle ja uuesti alustada. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime, mis piirab tema tööalaseid võimalusi ja sissetulekut. Tegemist ei ole võlgniku hinnangul ajutise, vaid püsiva makseraskusega.
2.Kohus võttis 16.03.2026 määrusega J.J-i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks G.V .
3.Usaldusisik G.V esitas 06.04.2026 kohtule võlgade ja varade nimekirja (allkirjastatud nii usaldusisiku kui võlgniku poolt), milles antud hinnangu kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:
3.1.Võlgniku sissetulekuks on praegu töötasu keskmiselt ca 1400€ ning osalise töövõime toetus ca 300€. Võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud arestida keskmiselt ca 500 €/kuus, kuid arestitav sissetuleku osa sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust. Võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgnik elab üürikorteris XXXXXX. J.J-i teadaolevate kohustuste suuruseks 7 võlausaldaja ees on kokku kuni 20 013,02€, neist vähemalt 70% on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku vastu olevate nõuete aluseks on peamiselt tarbijakrediidilepingud. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise osas täpsema hinnangu saab anda järgmises menetlusetapis kui kõik võlausaldajad on esitanud nõuete aluseks olevad alusdokumendid.
3.2.Võlgnikule on määratud töövõime osaline vähenemine. Põhjuseks on 2025 augustis töökohal toimunud õnnetus. Sellest ajast ongi kõik hakanud allamäge minema. Seoses haigusega on tal keelatud öötöö, ei tohi olla pikalt magamata, ega teha 8-tunnist pikemaid tööpäevi. Eelmises töökohas XXXXX olid 12-tunnised vahetused, sh öösiti, samuti töötamine väga kuumas keskkonnas. Sellele ei pidanud tervis vastu. Võlgnikul on olnud probleeme 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177 hasartmängude mängimisega. 2025.a pani endale Eestis aastaks õnnemängude keelu. Seoses ajutise tagasilangusega 2026.a märtsis seadis endale täiendava piirangu ning blokeeris ligipääsu ka välismaisele mängukeskkonnale Vavada.com, et vähendada edasist riski ja vältida samasuguseid olukordi tulevikus.
3.3.Usaldusisiku hinnangul on J.J-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2025 augustis töölepingu lõppemise tõttu sissetuleku vähenemine ning saadava sissetuleku kulutamine ebatervislikele eluviisidele ja hasartmängudele. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Usaldusisiku hinnangul muutus võlgnik pankrotiseaduse mõistes maksejõuetuks 2025 septembris, pärast XXXX AS-s töölepingu lõppemist.
3.4.Maksejõuetusmenetluse viisi osas teatas võlgnik esialgu vastuseks usaldusisiku päringule, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on võlgnikule väga põhjalikult selgitanud võlgade ümberkujundamise menetluse (edaspidi VÜK) ja pankrotining kohustustest vabastamise menetluse olemust, sh edastanud võrdlustabeli kummagi menetluse eeliste/võimaluste jm osas. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku jaoks on käesoleval hetkel otstarbekam ja mõistlikum pankroti- ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine, sest: - Vaatamata võlgniku tööle iseenda harjumustega, kinnitab ta, et veel märtsis langes korraks hasartmängude küüsi, mis võib kordumisel ootamatu rahalise kulu tõttu tuua kaasa võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise; - Arvestades võlgniku tervislikku seisundit võib tulla ette haigestumisi ja sellega kaasnevalt töövõimetuse perioodidel sissetuleku vähenemist, mille tõttu ei suudaks võlgnik tasuda VÜK menetluses kavakohaseid makseid. Sellisteks ettenägematuteks olukordadeks tal rahalist puhvrit pole. - VÜK menetluse algatamise eesmärgiks on üldreeglina mingi võlgniku jaoks olulise vara (nt eluaseme) müügi vältimine pankrotimenetluses. Praegusel juhul võlgnikul igasugune vara puudub ja seega nimetatud põhjust VÜK menetluse eelistamiseks puudub. Võlgnikul puuduvad vahendid VÜK menetluses ettenähtud deposiidi maksmiseks, kuid pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses on võimalik saada menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Juhul, kui võlgnik soovib kõiki oma võlgu täies ulatuses tasuda, siis on tal pankrotimenetluses võimalik vabatahtlikult oma mittearestitava sissetuleku arvelt teha makseid pankrotivarasse ulatuses, et oleks võimalik kõik kohustused tasuda. Pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus oleks võlgniku jaoks lühem (ca 36 kuud vs vähemalt 40 kuud), paindlikum (kinnipidamised teostatakse iga konkreetse kuu sissetulekust lähtuvalt) ja paremini kontrollitud, kuna haldur teostab igakuiselt järelevalvet võlgniku arestitava/mittearestitava sissetuleku osas (VÜK menetluses peab võlgnik suutma ise oma sissetulekuid-väljaminekuid kontrollida). Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on nõustunud, et praegu oleks mõistlik alustada pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust, et oleks võimalik asjad sammsammult korda saada.
4.Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus asub seisukohale, et võlgniku J.J-i maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177 rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused suurusjärgus 20 000 eurot on võimalik katta igakuiselt ülejääva ca 500-eurose makse puhul küll ca 2 aastaga (ka usaldusisiku tasu vm pankrotimenetluse kulud tuleb katta), kuid võlgade ümberkujundamise menetlus eeldab deposiidi maksmist (vahendeid selleks pole) ning head finantsdistsipliini, mida võlgniku hasartmängude mängimine ja tervislik seisund ilmselt tagada ei suuda. Mõistlik on läbi viia pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus pankrotihalduri ja usaldusisiku kontrolli all, kusjuures sellisel juhul on realistlik, et kõik võlausaldajate nõuded saavad menetluse käigus (kokku 3 aastat) täies mahus tasutud. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et J.J on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on arusaadavalt esile toonud põhjused, miks ei ole mõistlik võlgade ümberkujundamine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks eelmisel sügisel pärast töövõime vähenemist ja töö kaotust ning praegusel ajal alles alustab keerulisest olukorrast taastumist (on töötanud 3 kuud uuel töökohal). Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada, et võlgniku suhtes käiks täitemenetlusi.
8.Pankrotihaldur G.V on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks XXX pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur G.V on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku J.J-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks G.V ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1.Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). Võlgniku vastu kohtumenetluses ega maksekäsu kiirmenetluses nõudeid ei ole olnud.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur G.V andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur G.V on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.04.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused:
Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
13.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
13.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
13.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
13.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
13.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-26-5177 tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.
18.Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 14,5 tundi, mis tunnitasu 137 eurot juures (maksimaalne oleks 189.20 eurot) teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 2463.26 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Eelneva põhjal palub usaldusisik kinnitada tema tasu summas 1986,50€, millele lisandub käibemaks 476,76€ (kokku 2463,26€), millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04€ (kokku 1173,04€) hüvitada riigi vahenditest ja 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 € (kokku 1290,22€) mõista välja võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik J.J-i maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 14,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1986.50 eurot, koos käibemaksuga 2463.26 eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2026.a on kuupalga alammääraks 946 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole ilmselt võimalik pankrotivarast lähiajal välja maksta rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227.04 eurot, kokku 1173.04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1040.50 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le G.V Õigusbüroo.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.