Kohtulahend

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Kohus edastas 12.12.2012 määrusega hageja taotluse kostjale. Kostja sai selle kätte 17.12.2012. Kostja vastuväide 24.12.2012 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Kokkuvõtvalt palub kostja vähendada temalt väljamõistetavat menetluskulude summat ning määrata väljamõistmisele 2 450 eurot; jätta riigilõiv välja mõistmata, kuna see ei ole kantud hageja poolt ja muus osas jätta avaldus rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. 17.01.2013 edastas kohus kostja vastuväite hagejale. Hageja seisukoht kostja vastuväitele Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hageja poolt kantud õigusabikulude vähendamiseks, kuna need on paljasõnalised ja asjakohatud. Õigusabi arves puudub käibemaks, sest õigusabi esindaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu arutlused käibemaksu üle on asjakohatud. Hageja eest tasus riigilõivu tõepoolest kolmas isik, kuid see ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele. Kliendi õiguste efektiivseks kaitseks käesolevas keerulises vaidluses oli tööks kulutatud aeg vajalik ega ole ebamõistlikult suur. Kostjal puudub õigus sekkuda hageja tema esindaja võlaõiguslikesse suhetesse ega määrata nende eest õigusabi tunnihinda. Kostja on arvatavasti jätnud sisuliselt tähelepanuta asjaolu, et menetluskulude kindlaks määramise avalduses hageja kinnitas, et kostja on kandnud antud tsiviilasjas menetluskulud kohtule esitatud ulatuses, kusjuures menetluskulude avaldusel oli märgitud tsiviilasja number. Kostja märkis õigesti, et tegemist oli kirjaveaga, õigeks tuleks lugeda hageja kinnitust esitatud menetluskulude kandmise osas. Kokkuvõtteks märgib hageja, et juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega kohtusse oma nõude rahuldamiseks. Kostja jättis oma kohustused pikaajaliselt ja tahtlikult täitmata, mistõttu pidi kostja arvestama asjaoluga, et võlausaldaja võib nõude kohtu kaudu maksma panna ning nõude rahuldamisega kaasneb ka hageja menetluskulude rahuldamise kohustus. Hageja arvates tuleks kostja vastuväited jätta tähelepanuta ja mõista hageja kasuks välja õigusabikulud esitatud ulatuses. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 31.10.2012.a otsus, millega kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda, jõustus 04.12.2012. Hageja on tähtaegselt esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 9 750 eurot ja riigilõiv hagi esitamisel 639,11 eurot. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Hageja poolt esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et hageja menetluskuludeks on õigusabikulud ja riigilõiv. Taotlusest nähtuvad

õigusabi osutamisel tehtud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg. Hageja on kinnitanud, et ta on kandnud antud tsiviilasjas menetluskulusid kohtule esitatud ulatuses. TsMS § 174 lg 5 kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohtu nõudmisel esitas hageja esindaja 18.01.2013 XXX01.06.2011 sõlmitud õigusabilepingu. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude taotluses sisalduvas õigusabiarves puudub käibemaks, mistõttu kostja arutlused käibemaksu üle ei ole asjakohased. Hageja esindaja on ka 18.01.2013 saadetud vastuses kinnitanud, et õigusabi arvetes puudub käibemaks, kuna õigusabi esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on märgitud, et hageja tasus riigilõivu hagi esitamisel 639,11 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt (lk 27) on käesolevas kohtumenetluses tasutud hagiavalduselt riigilõivu 639,11 eurot. TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega kuuluvad hageja kohtukulud 639,11 eurot väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejat käesolevas kohtumenetluses esindanud Deivi Vaht Deivi Vaht Õigusbüroost. 18.01.2013 esitatud õigusabilepingu punktist 3.2 nähtub, et klient kohustub tasuma õigusbüroole ülesannete täitmiseks osutatud teenuste eest arvestusega 150 eurot töötund esitatud arve alusel. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist 65 tunni ulatuses summas 9 750 eurot. Kohtunikuabi on seisukohal, et kohtul ei ole õigust sekkuda esindaja ja esindatava vahelistesse suhetesse, kuid see ei tähenda, et sellisel juhul ei tuleks hinnata, kas väljamõistetav esindajatasu on vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, märgib kohus, et tegemist on mahuka võlaõigusasjaga, kus hageja kasutatud õigusabi on olnud vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja tasu jääb tunduvalt alla Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagejale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse eest 65 tunni eest esitatud arved kokku summas 9 750 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ajakulu järgmiste toimingute tegemisel: kostja 02.07.2012 vastuse ja tõenditega tutvumine, tõendi analüüs (12 tundi); kostja 23.07.2012 vastusega tutvumine, tõendite analüüs (10 tundi); 02.09.2012 kostja vastusega tutvumine, tõendite analüüs, õiguslike seisukohtade kujundamine (10 tundi), mistõttu kohus vähendab kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust (10 tundi x 150 eurot) 1 500 euro ulatuses. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud (9 750 eurot – 1 500 eurot) 8 250 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 639,11 eurot ja kohtuvälised kulud 8 250 eurot, kokku menetluskulud 8 889,11 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.