Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-14727
Tsiviilasi
KÜXXXhagi MO ja TO võõrandamise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜTP(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja Monika S Kostja I MO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II TO(isikukood XXX elukoht XXX) Kostjate esindaja Maarika S
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
vastu
korteriomandite
22.05.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võtsid hageja liikmed vastu otsuse, et kostjad kohustuvad oma korteriomandid võõrandama. Nimetatud üldkoosoleku otsus edastati kostjale e-posti teel 09.07.2009. Kostjad üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Kostjate võlgnevus ületab mitmekordselt kolme kuu võlgnevuse. 23.07.2012 kohtuistungil loobus hageja võlgnevuse 3420,25 euro nõudest, kuna kostjad on võlgnevuse likvideerinud. Kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja loobumise võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25 eurot. 03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on seisuga 03.12.2012 korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil võlgnevust ei ole. Kostjate seisukoht Kostja TO on 23.07.2012 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta ei saa aru miks ta peaks asja võõrandama. Põhjendatud vastuväiteid kostjad esitanud ei ole. Korter 12 ei ole võlgnevust, võlgnevus oli korter 35 osas. Korter 35 on halvas seisus, kuna see laseb läbi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on asukohaga XXX asuvate korteriomandite nr 12 ja nr 35 omanikud. Vaidlus puudub selles, et nimetatud elamut haldab 24.04.2006 asutatud KÜXXX. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjad on KÜXXX liikmed. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KOS § 14 lg 5 alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-83-04 p 11 kohaselt on sellise hagi esitamise õigus ka korteriühistul. Kohtule esitatud 22.05.2009 üldkoosoleku protokolliga (tl 161-162) on tuvastamist leidnud, et nimetatud üldkoosolekul otsustati korteriomandite nr 12 ja 35 võõrandamine. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜXXX põhikirja p 6.5 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest ja p 6.7 kohaselt üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist.
Kohtule esitatud üldkoosolekust osa võtnud liikmete registreerimislehelt nähtuvalt (tl 159) oli kohal 36 ühistu liikmest 23 ühistu liiget, so üle poolte ühistu liikmetest. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Kostjad üldkoosoleku otsust korteriomandite võõrandamise kohustamise kohta vaidlustanud ei ole. Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et kostjad hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt ei tasunud. Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud kostjatele arved. Kostjad neile väljastatud arveid vaidlustanud ei ole. Kostjad ei ole tasunud osutatud teenuste eest korrapäraselt ning kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on kostjad olnud aastaid hagejale võlgu korter 35 osas. Seega ületab kostjate võlg korter 35 osas seaduses sätestatud tähtaja. Kohtumenetluse käigus likvideerisid kostjad võlgnevuse ja kohus võttis 25.07.2012 määrusega vastu hageja loobumise võlgnevuse nõudest ja lõpetas menetluse võlgnevuse nõudes summas 3 420,25 eurot. 03.12.2012 esitas hageja kohtule tasumata arved, millest nähtuvalt on 03.12.2012 seisuga korteriomand nr 35 võlgnevus 1 889,46 eurot. Korteriomandil nr 12 momendil võlgnevust ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on korteriomandi nr 35 osas võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsed eeldused täidetud ning hagi kuulub rahuldamisele korter 35 osas. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldata korter 12 võõrandamise osas. Hageja ei ole tõendanud nimetatud korteriomandi osas võlgnevuse olemasolu. Kõik kohtule esitatud arved puudutavad korteriomandit nr 35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad on oma vastuväidetes teatanud, et korter 12 osas võlgnevust ei ole. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud arve nr 10212 28.02.2011 ja arve nr 11012 31.10.2011, mille kohaselt korter 12 osas võlgnevust ei ole. Samuti on hageja kohtule 03.12.2012 teatanud, et korteriomandil nr 12 võlgnevust ei ole. Seega ei ole korter 12 osas täidetud võõrandamisnõude aluseks olevad materiaalsed eeldused. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 50% ulatuses, tuleb ka menetluskulud jagada sama proportsiooni alusel, so jättes 50% hageja ja 25% MO ja 25% TO kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.