Kohtulahend

2-11-37423 eurot ja õigusabikulud 452,50 eurot. Avaldusele on lisatud arved nr 85, 94 ja 96. 14.11.2012 esitas kostja kohtule vastuse. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid antud asjas, kuna tal on raske materiaalne olukord ja tema brutopalk moodustab 500 eurot kuus. Asjas tehtud kohtuotsusega temalt mõisteti välja summa 4798,43 eurot, mille ta peab tasuma KÜ-le XXX. Samuti on kostjale arusaamatu 29.09.2011.a. arves nr 94 toodud summa 227,50 eurot (selgitus: juriidilised teenused), kuna on arusaamatu milliste teenuste eest hageja selle summa tasus. Ülaltoodu alusel kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid summas 995,74 eurot. 20.11.2012 esitas hageja seisukoha kostja vastuväitele menetluskulude osas. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja esindaja 14.11.2012.a. vastus on alusetu ja põhjendamatu. Hageja esindaja leiab, et nimetatud vastuses sisalduv kostja soov ei kuulu rahuldamisele. Hageja esindaja jääb oma 04.06.2012.a. taotluse juurde ning juhindudes käesoleva tsiviilasja 30.04.2012.a. kohtuotsusest (resolutsioon p. 3) ning TsMS § 173 lg 1; § 174 lg 1 ja 3 palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kogusummas 995,74 eurot. Hageja esindaja kinnitab, et kõik menetluskulud antud asjas on kantud seoses kohtumenetlusega ning on arvestatud selleks kulunud õigusabi töömahu ja hinna miinimumidega. Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 138 lõike 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lõike 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste ja nende nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg-le 3 ja 5 peab menetluskulu hüvitamist taotlev isik esitama kohtule vastavasisulise avalduse ja kulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning kulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada vaid kohtu nõudmisel. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käesolevas asjas on hageja esitanud menetluskulude nimekirja. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvetega. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetest nähtub nii tehtud töö sisu, kestus ja tunni hind. Seega on olemas kõik andmed, et kontrollida taotletavate kulude vajalikkust, põhjendatust ja aritmeetilist suurust. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et kulud on hagejal reaalselt tekkinud. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisu ja ulatus on kirjeldatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetes. Õigusabi sisaldas arve 85 kohaselt hagiavalduse koostamist summas 120,00 eurot, arve 94 kohaselt juriidilist teenust (IB) 3,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 70,00 eurot kokku summas 227,50 eurot ja arve 96 kohaselt juriidilist teenust (istung 07.12.2011) 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 70,00 eurot kokku summas 105,00 eurot. Kostja väidab oma 14.11.2012 vastuses, et 29.09.2011.a. arves nr 94 toodud summa 227,50 eurot on talle arusaamatu, milliste teenuste eest hageja selle summa tasus. Kohtunikuabi tutvus tsiviilasja toimiku

2-11-37423 materjalidega ning arvestades, et hageja on esitanud kohtule 03.11.2011 vastuse kostja poolt 20.09.2011 hagiavaldusele esitatud vastusele (lk 69-70), 16.01.2012 avalduse hageja nõude täiendamiseks koos lisadega (lk 83-136), 10.02.2012 avalduse hageja viivise nõude korrigeerimiseks, vastused kostja esindaja 31.01.2012 vastusele koos lisadega (lk 158-166), 29.02.2012 on asjas toimunud hageja esindaja osavõtul kohtuistung, leidis, et arvel nr 94 kajastuv juriidilisele teenusele kulunud 3,25 tundi on vajalik ja põhjendatud aeg eelpoolnimetatud toimingute tegemiseks ning seetõttu tekkinud kulu 227,50 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtumenetlusega kaasnevad alati kulud, mis tuleb kanda kohtuvaidluse kaotanud poolel. Menetlusosaline peab arvestama, et vaidluse kaotamisel tuleb tal teise poole kulud hüvitada. Kulude hüvitamise ettenähtavuse tagab lisaks kulude põhjendatusele ja vajalikkusele ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Pooled saavad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (Riigikohutu määrus 3-2-1-152-10 p 15). Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks antud kohtuasjas lähtuvalt tsiviilasja hinnast 4 554,87 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 3 200 eurot. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades (menetlusaeg, asja vähene keerukus, esitatud menetlusdokumendid, hagi hind, kohtuvaidlus on läbinud ühe kohtuastme) ning õigusabikulude tööaruandeid ja tsiviilasja toimikut võrreldes peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja kulusid 452,50 euro suuruses summas, mis jääb VV 04.09.2008. a. määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära ulatusse. Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindaja kulud 452,50 eurot ja riigilõiv 543,24 eurot, kokku summas 995,74 eurot. Kohtunikuabi peab vajalikuks selgitada, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam sisuliselt vaidlustada menetluskulude jaotust kui sellist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei jaota kohus enam menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel, mistõttu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei sa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kohaldatud õigusnormid

2-11-37423 TsMS § 6, § 22.1 lg 3, § 122, § 174 kuni § 178, § 466, § 661.

Maris Kuur Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.