Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Lähtudes eespool toodust ning juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, 2, §-dest 336, 338, 339 ja 363, palub hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus summas 271.82 eurot, viivised majandamiskulude tasumisega viivitamise eest seisuga 21.02.2012 summas 13.02 eurot ning jooksev viivis 0.07% tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest alates 22.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited 17.04.2012 kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 35-38) ei võta kostja hagi õigeks ja palub jätta hagi rahuldamata. Viru Maakohtu 27.12.2010 otsusega (tsiviilasjas nr 2-09-29901) oli tuvastatud, et seisuga 01.10.2010 oli kostja ettemaks hagejale 38.76 krooni, s.o 2.48 eurot. Hagi asjaoludes tunnistab hageja, et kostjal ei olnud seisuga 01.10.2010 võlgnevust, vaid tal oli tehtud hagejale ettemakse korteriomandi teenuste eest summas 605.92 krooni (38.76 + 567.16) ehk 38.73 eurot. Seega, kostja võlgnevuse olemasolu (puudumise) arvestamisel hagiperioodil (2011 jaanuar, november, detsember kuni 2012 jaanuarini) oli hageja kohustatud lähtuma arvestustest, millised olid hageja poolt esitamiseks kostjale tasumiseks, arvestades kostja kuludega seisuga 01.10.2010 - ettemakse summast (-605,92 krooni). Ühtlasi pidi hageja võtma arvesse, et vastavalt hageja poolt esitatud arvetele tasus kostja praktiliselt igakuiselt eeloleva kuu arveid, mida hageja aktsepteeris ja näitas ära vastavas arves - «makstud jooksval kuul». Kostjal tuli iseseisvalt arvestada ettemakse kustutamise käiku ja võtta arvesse, loomulikult, et hagejale tehtud „maksed jooksval kuul" suureneb tema ettemakse summa hagejale. Kostja ettemaksete kustutamist hageja aga ei kontrollinud jooksvate arvete koostamisel. Seepärast, haginõuete kohaselt on kostja võlgu hagejale, aga kostja arvestuste järgi, kes võttis arvesse oma ettemakset seisuga 01.10.2010 ja vastavalt sellele tasus hageja arveid, on hageja saldo kostja ülejäänud (kujunenud) ettemakse näol seisuga 01.02.2012 vähemalt -87,25 eurot. Haginõuetest nähtub, et väljamõistetav summa kujuneb välja sellest, et kostja pole tasunud hageja arvestuste järgi 2011 jaanuaris 73.13 eurot, 2011 novembris 65.27 eurot ja sama aasta detsembris 70.59 eurot. 2012 jaanuarikuu summast 83.23 eurot on kostja tasunud vaid 19.40 eurot. Samal ajal hagi faktilistel asjaoludel on kindlaks tehtud, et seisuga 01.10.2010 on kostja ettemakse hagejale 605.92 krooni. Vaatamata ettemaksele tegi kostja ikkagi hagiperioodil hagejale makseid, lähtuvalt oma põhikirjajärgsest kohustusest. Hageja aga, puuduliku raamatupidamisarvestuse korralduse tõttu jättis kontrollimata kostja ettemaksete arvestuse oma arvetes, mille ta esitas hagiperioodil. Kostja esitab vastuväited haginõuetele ja leiab, et seisuga 01.02.2012 ei ole hageja oma puuduliku raamatupidamisarvestuse korralduse tagajärjel arvestanud kostja poolt hagejale ülemakstud summat hagiperioodil. See ettemakse, mis kehtis hageja tunnistusel seisuga 01.10.2010, hagejapoolse kontrollimise puudumisel kostja arvete käigu suhtes ning isegi kostja poolt 2012 jaanuaris tasutud ainult 19.40 eurot, oli hagi esitamise päevaks vähemalt 87.29 eurot. Kostja ei saa jätkata oma kohustuste täitmist tingimustes, mil hageja on ilmutanud oma kontrollimatust kostja poolt tehtud ettemaksete arvestustes. Veel enam, et hageja arvete osaliste sissemaksete tegemisel, kus ei ole arvestatud ettemakseid, kaob hageja arvetes ettemakse summa, aga faktiliselt kasvab see matemaatiliselt. Järelikult, kostja võis keelduda oma kohustuste täitmisest selle ajani, mil hageja teeb korda raamatupidamisarvestuse vastastikustes arvestustes kostjaga, nii arvestuses hagejale seisuga 01.10.2010, kui ka seisuga 01.02.2012 kujunenud ettemakses seoses kostjapoolsete maksetega hageja arvete järgi hagiperioodil. Sõltuvalt sellest, kas ta likvideerib „ettemakse" täielikult tasaarvestustega või näitab kostjale esitatavates arvetes igakuiselt ülemaksete

kustutamise käiku. Kuna kostja on õigustatult keeldunud oma kohustuse täitmisest, siis viivise arvestuse nõuet ei saa rahuldada (VÕS § 113). Hageja pole kunagi teatanud kostjale tema olemasolevast võlgnevusest. Käitudes kohusetundetult, ei ole hageja kunagi arutanud kostjaga võlgnevuse (tekke) kõrvaldamist, arvestades kostja väiteid hageja arvete osalist maksmisest ajavahemikul 2010-2012, omades seisuga 01.10.2010 hagejale ülemakset ja selle kustutamise kulgu. Peale selle, 21.02.2012 tõend, kostjalt põhivõla 271 euro ja viivise 13 euro sissenõudes, ei ole allkirjastatud hageja raamatupidaja poolt, mis omakorda viitab hageja esitatud tõendite kahtlusele. Hageja seisukohad kostja esitatud väidetele 1) 20.09.2012 kohtule esitatud seisukohas (tl 84-85) ei nõustu hageja kostja vastuväidete ja arvestusega. Hageja kontrollis oma arvutused üle ja jõudis järeldusele, et kostja võlgnevus vastab hagiavalduses esitatule. Hageja on seisukohal, et esialgselt kostja ei ole võtnud arvesse majandamiskulusid, mis on temale arvestatud 2010 septembrikuu eest. Viru Maakohtu 27.12.2010 otsuses on märgitud, et kohus ei arvestanud 2010 septembri eest kostjale esitatud arve. Hageja leiab, et kostja arvutustes on palju vigu. Kõik kostja tabelis esitatud arvutused 2010 eest on tehtud eesti kroonides, mitte eurodes nagu märkis kostja:  2010 algsaldo on väär: -605.92 + 280.92 + 342.86 = -17.86 krooni, ehk -1.14 eurot, mitte -38.72 eurot.  2010 saldo on väär: 280.29 + 342.86 – 2402.38 = -1779.23 krooni, ehk -113.71 eurot, mitte -153.54 eurot.  2010 detsembri eest kostjale esitatud arve kohaselt oli temale arvestatud 1510.16 krooni ehk 96.52 eurot, mitte 1627.12 krooni, nagu märkis kostja.  2011 veebruaris ei tasunud kostja midagi hagejale 2011 jaanuarikuu eest, see asjaolu kinnitatakse kostja poolt esitatud kviitungitega.  2011 detsembri eest kostjale esitatud arve kohaselt oli temale arvestatud 70.59 eurot, mitte 44.44 eurot, nagu märkis kostja.  2011 veebruaris ei tasunud kostja midagi hagejale 2011 jaanuarikuu eest, see asjaolu kinnitatakse kostja poolt esitatud kviitungitega.  Kostja ei ole midagi tasunud 2011 novembri ja detsembri eest. 2012 jaanuarikuu eest kostja tasus vaid 19.40 eurot. Ülejäänud osas on hageja seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja asjakohatud. 2) 02.11.2012 kohtule esitatud seisukohas (tl 112-113) esitab hageja kostja võlgnevuse arveldused kahes tabelis (tl 114-115), mis illustreerivad kostja võla kujunemist. Arvestuste tegemisel kasutati kahte lähenemisviisi: esimeses tabelis kõik arvestused on tehtud vastavalt kostjale esitatud arvetele ning kindlas ajaloolises järjekorras, teises tabelis arvestused on tehtud lähtudes ning juhindudes Viru Maakohtu 27.12.2010 otsusest. 3) 22.11.2012 kohtule esitatud seisukohas (tl 123-125) märgib hageja, et tutvus kostja arvutusega ning ei saa nendega nõustuda, kuid sai aru, milles seisneb kostja viga. Hagiavalduse esitamisel oli kostja võlgnevuse arvestuse lähtekohaks Viru Maakohtu 27. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-29901. Oma otsuses on kohus leidnud, et seisuga 01.10.2010 ei olnud

kostjal hageja ees ei võlgnevust ega viivist, vastupidi, kostjal oli ettemaks summas 38.36 krooni. Kuid kohus märkis, et kostjale esitatud arve 2010 septembri eest ei arvestata, kuna nõuded esitati kuni 01.10.2010. Teise sõnaga, nimetatud kohtuotsuses arvestati kostjale esitatud arved vaid 2010 augustini (kaasa arvatud) eest ning jäeti arvestamata arved 2010 septembri, oktoobri, novembri ja detsembri kuude eest. Hageja pöörab veelkord kostja tähelepanu sellele, et vaatamata kohtuotsuse tegemisele 2010 detsembris, on otsuses lahendatud küsimused piiratud 2010 augustiga. Arvestades kostja poolt 2010 septembris sooritatud makset summas 567.16 krooni, mida ei ole arvestatud kohtuotsuses, on kostja tegelik ettemaks hagejale 01.10.2010 seisuga 605.52 krooni. Oma arvutuses leiab kostja, et tal on 2 ettemakset:  seisuga 31. oktoober 2010 – 605.52 krooni (38.70 eurot)  seisuga 31. detsember 2010 – 3137.28 krooni (200.51 eurot). Hageja rõhutab, et kostjal ei olnud ettemaksu summas 38.70 eurot seisuga 31.10.2010. Antud ettemaks oli kostjal seisuga 01.10.2010, s.o aja hetkel, millal ta isegi ei saanud arvet 2010 septembri eest. Kuid kostja keskmine viga on selles, et ta peab summa 3137.28 krooni ettemaksuna. Antud summa ei ole ettemaks. See mahaarvamine on oma olemuselt vaid kohtu otsuse alusel raamatupidaja poolt tehtud korrigeerimine. Hageja lõplikud arvestused on järgmised:  09.2010 eest kostjale oli arvestatud 561.54 krooni, millest ta tasus 169.34 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2010 septembri eest summas 392.20 krooni;  10.2010 eest kostjale oli arvestatud 1055.55 krooni, mis on täiesti tasutud;  11.2010 eest kostjale oli arvestatud 1118.12 krooni, mis on täiesti tasutud;  12.2010 eest kostjale oli arvestatud 1510.16 krooni, mis on täiesti tasutud;  Arvestades kostja ettemaksu summas 605.52 krooni (38.70 eurot), kostja saldo seisuga 31.12.2010 on 392.20 – 605.52 = -213.32 krooni (-13.63 eurot). Seega kostja tegelik ettemaks hagejale seisuga 31.12.2010 on 213.32 krooni ehk 13.63 eurot;  01.2011 eest kostjale oli arvestatud 86.79 eurot, mida ta ei tasunud, seega tekkis kostjal võlgnevus 2011 jaanuari eest summas 86.79 eurot. Arvestades kostja ettemaksu jääki 2010 aastal summas 13.63 eurot, arvas hageja maha ettemaksu võlgnevusest. Seega tekkis kostjal võlgnevus 2011 jaanuari eest summas 86.79 – 13.63 = 73.16 eurot;  02.2011 eest kostjale oli arvestatud 92.27 eurot, mis on täiesti tasutud;  03.2011 eest kostjale oli arvestatud 76.51 eurot, mis on täiesti tasutud;  04.2011 eest kostjale oli arvestatud 57.68 eurot, mis on täiesti tasutud;  05.2011 eest kostjale oli arvestatud 38.58 eurot, mis on täiesti tasutud;  06.2011 eest kostjale oli arvestatud 36.11 eurot, mis on täiesti tasutud;  07.2011 eest kostjale oli arvestatud 35.61 eurot, mis on täiesti tasutud;  08.2011 eest kostjale oli arvestatud 35.83 eurot, mis on täiesti tasutud;  09.2011 eest kostjale oli arvestatud 36.33 eurot, mis on täiesti tasutud;  10.2011 eest kostjale oli arvestatud 55.99 eurot, mis on täiesti tasutud;  11.2011 eest kostjale oli arvestatud 64.27 eurot, mis on jäetud tasumata. Seega tekkis kostjal võlgnevus 2011 novembri eest summas 64.27 eurot;  12.2011 eest kostjale oli arvestatud 70.59 eurot, mis on jäetud tasumata. Seega tekkis kostjal võlgnevus 2011 detsembri eest summas 70.59 eurot;  01.2012 eest kostjale oli arvestatud 83.23 eurot, millest ta tasus 19.40 eurot. Seega tekkis kostjal võlgnevus 2012 jaanuari eest summas 63.83 eurot.

Seega on kostjal võlgnevus 2011 jaanuari, novembri, detsembri ja 2012 jaanuari eest summas 73.16 + 64.27 + 70.59 + 63.83 = 271.85 eurot. Hageja rõhutab, et ei ole suutnud sõlmida kompromissi kostjaga kostjast tuleneval põhjusel. Hageja taotleb kohtul tunnistajana Tatjana Loginova (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX) ülekuulamist. Tunnistaja on korteriühistu raamatupidaja, kes saab anda ammendavaid seletusi kõikidest raamatupidamise arvestustest, mis hageja arvates lihtsustab asja arutamist. Hageja tagab tunnistaja ilmumise kohtuistungile. Hageja jääb oma haginõude juurde ja palub hagi rahuldada Kostja vastuväited hageja esitatud seisukohtadele 1) 28.09.2012 kohtule esitatud vastuväites hageja seisukohtadele (tl 94-96) ei nõustu kostja haginõuete aluste muutmisega ning palub jätta hageja põhjendid (esitatud hageja arvamuses kostja vastuväidetele haginõuetele) tähelepanuta ja keelduda haginõuete rahuldamisest seoses nende tõendamatusega eel- ja kohtumenetluses. Kostjale on 25.09.2012 kätte antud dokument, mis on hageja poolt dateeritud 11.05.2012. Viru Maakohtu 10.09.2012 kirjas on märgitud, et kohtu ettepaneku päevaks kohtul ei olnud andmeid hageja poolt arvamuse esitamisest kostja vastuväitele haginõuetele, kuigi vastav ettepanek oli kohtu poolt hagejale tehtud 2012 aprillis. Hageja pidi esitama arvamuse kostja vastuväitele haginõuetele eelmenetluses, kuid tegelikult esitas selle kohtuistungil. Seejuures ei teatanud tähtaja möödalaskmise mõjuvatest põhjustest. Seoses sellega vaidleb kostja vastu, et kohus võtaks arvesse hageja dokumendis sisalduvaid põhjendusi, kuna need olid esitatud hilinemisega. Dokument, mille kostja sai hagejalt kohtuistungil, sisaldab uusi asjaolusid. Avalduse punktis 3 on märgitud: „Viru Maakohtu 27.12.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-29901 seisuga 01.10.2010 kostjal ei olnud võlgnevust ega viivist hageja ees, kosija ettemaks hagejale on 38.76 krooni". Dokumendis, mille kostja sai kätte kohtus, on märgitud: "esialgselt hageja ei võtnud arvesse majanduskulusid, mis on talle arvestatud 2010 septembri eest. Viru Maakohtu 27.12.2010 otsuses on märgitud, et kohus ei võtnud arvesse kostjale 2010 septembri eest esitatud arvet". Seega on oluliselt muudetud tegelikud asjaolud, seoses millistega kostja esitas kohtule vastuse haginõuetele. Kostja tegi arvestuse lähtuvalt hagi alustest, et „seisuga 01.10.2010 ettemaks korteriühistule kokku 605.92 krooni", 605.92 krooni (38.76+567.16) ehk 38.73 eurot. Praktiliselt kostja tasus igakuiselt arved eelneva kuu eest, mis oli hageja poolt vastu võetud ja märgitud vastavas arves kui „Tasutud jooksvas kuus". Hilinemisega esitatud hageja dokumendis hageja arvestused ei ühti tegeliku asjaoluga, et hagiperioodi alguseks oli hageja kostjale võlgu 605.92 krooni (38.76 + 567.16) ehk 38.73 eurot, kostja aga tema poolt kohtus esitatud tõendite kohaselt tasus arveid igakuiselt. Hagiperioodil kostjale esitatud arvetest ei nähtu, et hageja võttis arvesse kostja poolt arvete tasumist vastavalt oma võla kustutamiseks kostja ees. Neid arvestusi ei teinud hageja ka dokumentides, mis olid tema poolt esitatud hilinemisega. Hageja arvestuses figureerivad absoluutselt uued arvud 2010 kohta ,,280.92+342.86-17.86". Need arvud ei olud kostja vastuväite esemeks haginõuetele eelmenetluses. Neid summasid ei ole kostja arvetes hagiperioodil, mis olid kostja poolt kohtule esitatud eelmenetluses õigeaegselt. Vastavalt hageja dokumendile, esitatud hilinemisega, hageja palub arvesse võtta arvet 2010 septembri kohta. Sellisel juhul, kostja arves augusti eest on märgitud tasumiseks -392.20 krooni. 2010 septembri arves

tasumiseks 561.54 krooni. Vahe 169.34 krooni kostja tasus, see on märgitud hageja 2010 oktoobri arves, kohtule esitatud koos vastuväitega hagile. Arvestuses 2010 kohta kostja arvestas eurodesse vaid lõpliku summa 46.97 eurot. See summa moodustub hageja võlasummast 605.92 krooni seisuga 01.10.2010, kostja tegelikust tasumisest arvete järgi ajavahemikul oktoober-detsember 2010 (arved ja kviitungid tasumisest selle perioodi kohta on kohtule esitatud). Kogu arvestus hagiperioodil toimus arvutiprogrammis „Exel”, mis vigu ei tee, nagu hageja kinnitab. Seejuures kostja arvestuse algandmetena oli programmile läbivaatamiseks esitatud tingimus -605.92 krooni (hageja võlg), samuti arved, mis olid kostjale esitatud ja summad, millised ta igakuiselt tasus. Peale selle dokumendis, mis on esitatud kohtule hilinemisega, ei sisaldu tõendeid, järelikult on kõik dokumendi järeldused tõendamatud ja suunatud haginõuete aluste suhtes kohtu eksitusse viimisele. 2) 02.11.2012 esitas kostja kohtule endapoolse nõude arvutamise käigu (tl 207-208). Kohtuistungil 11.12.2012 esitatud seisukohad 11.12.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 129-131) jättis kohus hageja esitatud taotluse tunnistaja ärakuulamiseks rahuldamata, kuna nimetatud taotlus esitati hilinenult. Hageja leidis, et kostja vastuväited on ikka tõendamata, kuivõrd kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks vaid oma tehtud arvestused, mis on vigased ja puudustega ning mis ei saa selles menetluses olla tõendiks. Kostja väidab, et tal puudub võlgnevus korteriühistu ees, kostja põhineb sellel, et eelmises asjas tehtud otsuses 2010 oli sätestatud, et kostjal on olemas ettemaks hagejale summas 38.36 eurot. Arvestades seda, et otsus oli tehtud maksete kohta, mis tekkisid 2010 aasta augustini, siis ei ole otsuses arvestatud arveid, mis on esitatud 2010 septembri eest ja mille tasumise nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2010. Kostja viga tulenebki sellest, et ta ei arvesta oma võlgnevuse ja ettemaksu arvestamisel, et 2010 septembrikuu arve on tasumata. Hageja jääb varem esitatud viivisenõude juurde, ei soovi viivist suurendada. Jooksva viivise arvestus: kohtuistungi päeva, s.o 11.12.2012 seisuga on 293 päeva möödunud hagi esitamisest, viivis on 0.07% päevas tasumata summalt (271.82 eurot), viivis moodustab 0.19 eurot päevas, 293 viivituses oleva päeva eest 55.67 eurot. Kuivõrd 13.02 eurot oli viivis kuni hagi esitamiseni, siis kokku on viivis 68.69 eurot. Kostja märgib, et on esitanud kõik dokumendid, mis tõendavad tema esitatud arvestust ning leiab, et vigu seal ei ole. Olid üleliigsed 20 eurot, mille kohta esitas kostja tšeki. Kostja juhib veelkord tähelepanu, et augustis 2010 oli ettemaks 392 krooni, mis läheb üle septembrisse ja järgnevatesse kuudesse. Mingeid arvestuslikke vigu olla ei saa. Igas arves on märgitud eelmise kuu eest laekunud summa. Detsembris 2010 ja 2011 on kaks tšekki, arved esitatud kaks korda, teised arved on parandatud. Hageja seisukoht on, et seda ettemaksu 38 eurot ei ole olemas. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomandiks omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja V N on Narvas, aadressil XXX asuva korteriomandi omanik ning seega ka korteriühistu Uus Energia liige. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ühistu põhikirjas. Korteriühistu Uus Energia 15.07.2003 vastu võetud põhikirja punkti 4.2. alapunktide f) – i) (tl 10-11) kohaselt on ühistu liige kohustatud:  tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas;  tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: o külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul - vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; o kütteenergia puhul - korteri köetava pinna suurus;  tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses;



eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel tuleb juhatusele tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras (mitte rohkem kui 0,07%) tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma.

Kostjale hageja poolt esitatud arvetest (tl 47-62) nähtub, et arvete tasumise tähtaeg oli iga arvele järgneva kuu 25. kuupäevaks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Viru Maakohtu 27.12.2010 otsuses, tsiviilasi nr 2-09-29901 (tl 45), on kohus märkinud, et ei arvesta 2010 septembrikuu eest kostjale esitatud arvet ning jõudis järeldusele, et seisuga 01.10.2010 (arve 2010 septembrikuu eest arvestamata) moodustab kostja ettemaks hageja KÜ Uus Energia ees 38.76 krooni ehk 2.48 eurot (tl 45). Hagiavalduses (tl 3) märgib hageja, et 2011 jaanuarikuus esitas kostja hagejale korteriühistu kontole septembris 2010 makse sooritamist tõendava kviitungi summas 567.16 krooni ehk 36.25 eurot. Kuna Viru Maakohtu 27.12.2010 otsus (tsiviilasi nr 2-09-29901) hõlmab perioodi kuni 01.10.2010 ning septembrikuus sooritatud makset summas 567.17 krooni ehk 36.25 eurot ei arvestatud, kuna selle laekumist tõendav kviitung esitati hagejale alles 2011 jaanuaris, moodustas kostja ettemaks hagejale seisuga 01.10.2010 kokku 605.92 krooni ehk 38.73 eurot (2.48 + 36.25). Kohtu arvestused, lähtuvalt esitatud arvetest ja laekunud summadest, on järgmised:  2010 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 561.54 krooni ehk 35.89 eurot (tl 97). 22.10.2010 laekus kostja poolt hageja arvele 169.34 krooni ehk 10.82 eurot (tl 65). Seega tekkis kostjal hageja ees septembrikuu eest võlgnevus 392.20 krooni ehk 25.07 eurot (561.54169.34). Hageja arvestas kostja ettemaksest maha võlgnevata summa, peale mida moodustas kostja ettemaks hagejale 13.66 eurot (38.73 – 25.07).  2010 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 1055.55 krooni ehk 67.46 eurot (tl 47). Vastavalt hageja väidetele (tl 4) ja novembrikuu arvele (tl 48), milles kajastub jooksval kuul makstud summad, tasus hageja oktoobrikuu arve täies ulatuses. Seega moodustas kostja ettemaks hagejale jätkuvalt 13.66 eurot.  2010 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1118.12 krooni ehk 71.46 eurot (tl 48). Vastavalt hageja väidetele (tl 4) ja detsembrikuu arvele (tl 49), milles kajastub jooksval kuul makstud summad, tasus hageja novembrikuu arve täies ulatuses. Seega moodustas kostja ettemaks hagejale jätkuvalt 13.66 eurot.  2010 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1510.16 krooni ehk 96.52 eurot ning parandatud arve summas -1627.12 krooni ehk -103.99 eurot. 21.01.2011 laekus kostja poolt hageja arvele 96.52 eurot (tl 63). Nimetatud arvel on tehtud parandus kostja kasuks summas 3137.28 krooni. Kostja leiab, et 3137.28 krooni on kostja poolt tehtud ettemaks hagejale, hageja väidab, et mahaarvamine on oma olemuselt vaid kohtuotsuse alusel raamatupidaja poolt tehtud korrigeerimine. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud hagejale ettemakse nimetatud summas, nõustub kohus hageja seisukohaga ja leiab, et tegemist ei ole ettemaksuga. Seega moodustab kostja ettemaks hagejale jätkuvalt 13.66 eurot.



         





2011 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 86.79 eurot (tl 51). Vastavalt hageja väidetele ja kostja poolt esitatud maksekorraldustele laekumiste kohta, ei ole kostja jaanuarikuu eest esitatud arvet tasunud. Hageja arvestas võlgnetavast summast maha kostja ettemaksu summas 13.66 eurot ning kostja võlgnevuseks hagejale 2011 jaanuarikuu eest jäi 73.13 eurot (86.79 – 13.66). 2011 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 92.27 eurot (tl 124). 21.03.2011 tasus kostja hageja arvele 92.27 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 76.51 eurot (tl 52). 20.04.2011 tasus kostja hageja arvele 76.51 eurot (tl 63). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 57.68 eurot (tl 53). 22.05.2011 tasus kostja hageja arvele 57.68 eurot (tl 63). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 maikuu eest esitati kostjale arve summas 38.58 eurot (tl 54). 20.06.2011 tasus kostja hageja arvele 38.58 eurot (tl 64). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 36.11 eurot (tl 55). 20.07.2011 tasus kostja hageja arvele 36.11 eurot (tl 64). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 35.61 eurot (tl 56). 09.08.2011 tasus kostja hageja arvele 35.61 eurot (tl 64). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 35.83 eurot (tl 57). 21.09.2011 tasus kostja hageja arvele 35.83 eurot (tl 64). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 36.33 eurot (tl 58). 21.10.2011 tasus kostja hageja arvele 36.33 eurot (tl 65). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 55.99 eurot (tl 59). 22.11.2011 tasus kostja hageja arvele 55.99 eurot (tl 65). Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 73.13 eurot. 2011 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 64.27 eurot (tl 60). Vastavalt hageja väidetele ja kostja poolt esitatud maksekorraldustele laekumiste kohta, ei ole kostja 2011 novembrikuu eest esitatud arvet tasunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale kokku 137.40 eurot (73.13 + 64.27). 2011 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 70.59 eurot (tl 4, 125). Toimikus lk 61 on arve 2011 detsembrikuu eest summas 44.44 eurot, millel on tehtud sarnaselt 2010 detsembrikuu arvega parandus kostja kasuks summas 26.15 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud nimetatud summa laekumist hagejale, leiab kohus, et tegemist ei ole ettemaksuga. Vastavalt hageja väidetele ja kostja poolt esitatud maksekorraldustele laekumiste kohta, ei ole kostja 2011 detsembrikuu eest esitatud arvet tasunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale kokku 207.99 eurot (137.40 + 70.59). 2012 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 83.23 eurot (tl 62). 18.02.2012 tasus kostja hageja arvele 19.40 eurot. Seega tekkis kostjal hageja ees 2012 jaanuarikuu eest võlgnevus 63.83 eurot. Arvestas eelnevat võlgnevust, moodustas kostja võlgnevus hagejale kokku 271.82 eurot (207.99 + 63.83).

Kostja esitas kohtule 02.11.2012 koos nõude arvestamise käiguga ka kviitungi summas 20 eurot 2012 jaanuarikuu eest (tl 109). Kohus leiab, et kuivõrd kviitungilt nähtub, et ülekanne hagejale on tehtud 02.11.2012, ei saa seda arvestada 2012 jaanuarikuu maksena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja põhivõlgnevus hagejale perioodil 01.10.2010 kuni 21.02.2012 moodustab 271.82 eurot. Hagiavalduses (tl 6) palub hageja kostjalt välja mõista lisaks põhivõlgnevusele ka viivis alates 01.10.2010 kuni 21.02.2012 summas 13.02 eurot. Viivise arvestuse käiku hageja välja toonud ei ole. 11.12.2012 toimunud kohtuistungil arvestas hageja jooksva viivise kuni 11.12.2012 summas 55.67 eurot (hagi esitamisest möödas 293 päeva, põhinõue 271.82 eurot, 0.07% päevas), seega kokku viivis 68.69 eurot (13.02 + 55.67). Viivise arvestus:  2010 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 561.54 krooni ehk 35.89 eurot (tl 3, 124), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.10.2010. 22.10.2010 tasus kostja hagejale 169.34 krooni ehk 10.82 eurot (tl 65). Eelnevalt on tuvastatud, et kostja ettemaks hagejale seisuga 01.10.2010 moodustas 38.73 eurot. Hageja arvestas kostja ettemaksust maha võlgnevata summa, peale mida moodustas kostja ettemakse hagejale 13.66 eurot (38.73 – 25.07). Seega viivise arvestamiseks 2010 septembrikuu eest alust ei ole.  2010 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 1055.55 krooni ehk 67.46 eurot (tl 47), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.11.2010. Kostja tasus 2010 oktoobrikuu arve täies ulatuses. Seega viivise arvestamiseks 2010 oktoobrikuu eest alust ei ole.  2010 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1118.12 krooni ehk 71.46 eurot (tl 48), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.12.2010. Kostja tasus 2010 novembrikuu arve täies ulatuses. Seega viivise arvestamiseks 2010 novembrikuu eest alust ei ole.  2010 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1510.16 krooni ehk 96.52 eurot, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.01.2011. 21.01.2011 tasus kostja hagejale 96.52 eurot (tl 63). Seega viivise arvestamiseks 2010 detsembrikuu eest alust ei ole.  2011 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 86.79 eurot (tl 51), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.02.2011. Kostja 2011 jaanuarikuu arvet ei tasunud. Hageja arvestas võlgnetavast summast maha kostja ettemakse ning kostja võlgnevuseks hagejale 2011 jaanuarikuu eest jäi 73.13 eurot (86.79 – 13.66). Viivis arvestatakse alates 01.03.2011 kuni 21.02.2012, seega 351 viivitatud päeva. Viivis ühe päeva eest moodustab 0.05 eurot (73.13 eurot x 0.07%), mistõttu viivis 2011 jaanuarikuu eest moodustab 17.55 eurot (0.05 eurot x 351 päeva).  2011 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 92.27 eurot (tl 124), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.03.2011. 21.03.2011 tasus kostja hagejale 92.27 eurot. Seega viivise arvestamiseks 2011 veebruarikuu eest alust ei ole.  2011 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 76.51 eurot (tl 52), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.04.2011. 20.04.2011 tasus kostja hagejale 76.51 eurot (tl 63). Seega viivise arvestamiseks 2011 märtsikuu eest alust ei ole.  2011 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 57.68 eurot (tl 53), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.05.2011. 22.05.2011 tasus kostja hagejale 57.68 eurot (tl 63). Seega viivise arvestamiseks 2011 aprillikuu eest alust ei ole.  2011 maikuu eest esitati kostjale arve summas 38.58 eurot (tl 54), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.06.2011. 20.06.2011 tasus kostja hagejale 38.58 eurot (tl 64). Seega viivise arvestamiseks 2011 maikuu eest alust ei ole.  2011 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 36.11 eurot (tl 55), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.07.2011. 20.07.2011 tasus kostja hagejale 36.11 eurot (tl 64). Seega viivise arvestamiseks 2011 juunikuu eest alust ei ole.

    





2011 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 35.61 eurot (tl 56), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.08.2011. 09.08.2011 tasus kostja hagejale 35.61 eurot (tl 64). Seega viivise arvestamiseks 2011 juulikuu eest alust ei ole. 2011 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 35.83 eurot (tl 57), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.09.2011. 21.09.2011 tasus kostja hagejale 35.83 eurot (tl 64). Seega viivise arvestamiseks 2011 augustikuu eest alust ei ole. 2011 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 36.33 eurot (tl 58), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.10.2011. 21.10.2011 tasus kostja hagejale 36.33 eurot (tl 65). Seega viivise arvestamiseks 2011 septembrikuu eest alust ei ole. 2011 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 55.99 eurot (tl 59), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.11.2011. 22.11.2011 tasus kostja hagejale 55.99 eurot (tl 65). Seega viivise arvestamiseks 2011 oktoobrikuu eest alust ei ole. 2011 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 64.27 eurot (tl 60), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.12.2011. Kostja 2011 novembrikuu arvet ei tasunud. Kostja võlgnevus hagejale 2011 novembrikuu eest moodustas 64.27 eurot. Viivis arvestatakse alates 01.01.2012 kuni 21.02.2012, seega 51 viivitatud päeva. Viivis ühe päeva eest moodustab 0.04 eurot (64.27 eurot x 0.07%), mistõttu viivis 2011 novembrikuu eest moodustab 2.04 eurot (0.04 eurot x 51 päeva). 2011 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 70.59 eurot (tl 4, 125), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.01.2012. Kostja 2011 detsembrikuu arvet ei tasunud. Kostja võlgnevus hagejale 2011 detsembrikuu eest moodustas 70.59 eurot. Viivis arvestatakse alates 01.02.2012 kuni 21.02.2012, seega 21 viivitatud päeva. Viivis ühe päeva eest moodustab 0.05 eurot (70.59 eurot x 0.07%), mistõttu viivis 2011 detsembrikuu eest moodustab 1.05 eurot (0.05 eurot x 21 päeva). 2012 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 83.23 eurot (tl 62), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.02.2012. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viivise arvestamist perioodil kuni 21.02.2012, seega ei olnud 2012 jaanuarikuu arve viivise arvestamise perioodi lõpuks veel sissenõutavaks muutunud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja viivis alates 01.10.2010 kuni 21.02.2012 moodustab kokku 20.64 eurot (17.55 + 2.04 + 1.05). Samuti on hageja arvestanud välja jooksva viivise alates hagi esitamisest, s.o alates 13.03.2012 kuni arvestuse tegemiseni 11.12.2012 summas 55.67 eurot. Kohus leiab, et viivitatud päevi on 268, põhivõlgnevus 271.82 eurot, seega viivis ühe päeva eest moodustab 0.19 eurot (271.82 eurot x 0.07%) ning viivis perioodi 13.03.2012 kuni 11.12.2012 eest moodustab 50.92 eurot (0,19 eurot x 268 päeva). Kokku moodustab kohtu poolt arvestatud viivis 71.56 eurot (50.92 eurot + 20.64 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 271.82 euro ja viivise kokku kuni 11.12.2012 summas 68.69 euro väljamõistmist, ei saa kohus ületada nõudepiire ega mõista kostjalt välja viivis suuremas ulatuses kui hageja nõuab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses kokku summas 340.51 eurot (271.82 + 68.69). Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis alates 12.12.2012 määraga 0.07% päeva tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.