Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-12-39185 A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-12-39185 arstiabi, mida osutas talle SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Hageja on seoses kannatanule tekitatud kehavigastustega hüvitanud kokku summas 1173.93 eurot. Hageja esitab tagasinõude kostja vastu. Kostja vastuväited Kostja leiab, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid esinevad alused kostjalt väljamõistetava hüvitise vähendamiseks. Kostja kannab karistust vanglas ning temalt on välja mõistetud kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks 68.73 eurot, kaitsja- ja ekspertiisitasud. Kostja näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel on täitmata nõudeid veelgi. Kostjal puudub igasugune vara nõuete täitmiseks. Hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ning majanduslikud raskused võivad saada uute kuritegude toimepanemise ajendiks. Samuti taotleb kostja kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaks määramist. Kuna kostja on veel 2.5 aastat vanglas, siis kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg peab olema mitte vähem kui kaks aastat kostja vangistusest vabanemisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et 25.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5306 on kostja süüdi mõistetud selles, et tekitas teisele isikule röövimise käigus kehavigastusi (tl 3-13). Seoses sellega osutati kannatanule tervishoiuteenuseid summas 681.96 eurot ja maksti välja töövõimetushüvitist 491.97 eurot (tl 14-23). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Käesolevas asjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja on vastutav kindlustusjuhtumi toimumise eest. Seega on nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kosja leiab, et esinevad eeldused kahju hüvitamise piiramiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 järgi kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Nõude vähendamise asjaoludeks ei saa olla, et kostja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal puudub vara ja sissetulek. Arvestades üksikjuhtumi asjaolusid, siis hageja poolt tasutud summade hüvitamise kohustus ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus leiab, et puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise rakendamiseks kostja taotletud viisil. Hageja on välja pakkunud kompromissi, mille järgi peaks kostja tasuma igakuiselt 15 eurot kuus. Hageja nõusolekuta on põhjendamatu pikendada otsuse vabatahtlikku täitmise tähtaega vähemalt neljale aastale. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava

2-12-39185 osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg 41. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 190 lg 1 järgi menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 12.10.2012 määrusega on kostjale määratud riigi õigusabi. RÕS § 25 lg 1 järgi määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 05.12.2012 määrusega on riigi õigusabi osutajale määratud riigi õigusabi tasu suuruseks 115.20 eurot. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista 115.20 eurot. RÕS § 26 lg 1 järgi isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise otsuse või määruse saadab kohus rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. RÕS § 26 lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. RÕS § 26 lg 3 järgi võib Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus RÕS § 26 lg-s 1 nimetatud lahendi täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks või tähtaja puudumisel 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates. TsMS § 179 lg 9 järgi kõnesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-12-39185 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.