14. detsember 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-36859
Tsiviilasi
Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) hagi OÜ G-E vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
12 705,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75025064; asukoht: Tallinna 5, Rakvere 44306; telefon: 3225870; e-post: [email protected]); Hageja esindaja: linnasekretär Riina M (xxx);
Menetluse liik
Kostja: OÜ G-E (registrikood xxx; asukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt G-E (registrikood xxx) hageja Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja 12 705 (kaksteist tuhat seitsesada viis) eurot ja 59 senti.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja OÜ G-E kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 12 705,59 eurot. Hagiavalduse kohaselt korraldas hageja riigihanke „Rakvere linna kalmistute hooldamine“, millele esitati viis pakkumust. Vastavaks tunnistatud pakkumistest esitas madalaima maksumusega pakkumise kostja hinnaga 697 600 krooni ehk 44 584,76 eurot (ilma käibemaksuta). Rakvere Linnavalitsuse 29.11.2010.a korraldusega nr 1041 tunnistati edukaks pakkumiseks kostja pakkumine ning otsustati sõlmida hankeleping. 29.11.2010.a teatas kostja, et loobub hankelepingu sõlmimisest. Rakvere Linnavalitsuse 13.12.2010.a korraldusega nr 1100 tunnistati Rakvere Linnavalitsuse 29.11.2010.a korraldus nr 1041 kehtetuks.
2.Riigihangete seaduse (RHS) § 53 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kostja võttis pakkumise tagasi hagejast mitteolenevatel põhjustel. Riigihanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim pakutud hind. Järgmise pakkumuse esitas RLOÜ maksumusega 896 400 krooni ehk 57 290,35 eurot. Rakvere Linnavolikogu andis 19.01.2011.a otsusega nr 3 linnavalitsusele nõusoleku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ja volitused nõude esitamiseks kostja vastu.
3.Rakvere Linnavalitsus tunnistas 31.01.2011.a korraldusega nr 97 edukaks pakkumuseks RLOÜ pakkumuse maksumusega 57 290,35 eurot, millele lisandub käibemaks. Pakkumuste maksumuste vahe on 12 705,59 eurot. Nimetatud summa peab hageja tasuma täiendavalt võrreldes olukorraga, kus hankeleping oleks sõlmitud kostjaga.
4.Hageja esitas 18.05.2011.a kostjale nõude tasuda hiljemalt 22.06.2011.a kahju summa 12 705,59 eurot. Kostja seda ei teinud. Hageja oli nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe ja saatis kostjale 08.09.2011.a kokkuleppe projekti, mida kostja aktsepteeris 16.09.2011.a. Kostja kokkulepet aga ei allkirjastanud.
5.Õiguslikult tugines hageja RHS § 53 lõikele 2, mille kohaselt on hankijal juhul, kui hankija tunnistab edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ning hankelepingu sõlmimise aluseks on madalaima hinnaga pakkumus, õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Samuti tugines hageja VÕS § 127 lõikele 1 ja § 136 lõikele 1.
Lk (6)
6.Kohtule 12.11.2012.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on tehtud hankemenetluses, millele ei laiene võlaõigusseaduse regulatsioon ja sellistele otsustele ei saa anda hinnangut tsiviilkohtumenetluses. Hankemenetlus lõpeb RHS § 29 lõikes 3 sätestatud juhtudel, milleks antud riigihanke puhul oli RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt hankelepingu sõlmimine. RHS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseadust alates hankelepingu sõlmimisest juhul, kui tegu on võlaõigusseaduse reguleerimisalas oleva lepinguga.
7.Riigihangete seadus lubab hankijal tagasi lükata pakkumused, kui need ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust, kuid ei keela hankijal tunnistada sellist pakkumust edukaks. See on hankija igakordne kaalutlusotsus ning alati hankija kaalub, kas sellise lepingu sõlmimine on otstarbekas. Esitatud tõenditest nähtub, et ainsa kostja pakkumuse maksumusega võrreldava pakkumuse esitas RLOÜ. Kõigi teiste pakkumuste maksumused oleksid olnud juba ülemääraselt kõrged.
8.Antud juhul kaalus hageja hoolikalt muid võimalusi, sealhulgas uue hankemenetluse korraldamist. Samas oli hageja olukorras, kus kostja oli pakkumusest loobunud, kuid olemasoleva hankelepinguga kaetud periood oli lõppemas. KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusel kohustus korraldada linna heakorda, seega ka linnale kuuluvate kalmistute heakorda. Hageja jaoks oli oluline hankelepingu sõlmimine, sest uue hankemenetluse tulemusena oleksid maksumused võinud olla veelgi kõrgemad ja hankemenetlus oleks võinud lõppeda tulemusteta.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
9.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja esitatud Rakvere Linnavalitsuse 13.12.2010.a korraldusest nr 1100 nähtub, et kostja loobumisel järel oli hinna poolest teiseks parimaks pakkujaks RLOÜ pakkumus summas 57 290,35 eurot. Korralduse sisust nähtub, et RLOÜ pakkumus ületas linna eelarves kalmistute hoolduseks ettenähtud vahendeid. Seega sõlmis hageja teenuse osutamiseks lepingu pakkujaga, kelle nõutud hind ületas linnaeelarves selleks ette nähtud summad.
10.Kostja leidis, et hagejal oli võimalik tekkinud kahju vältida, jättes sõlmimata hankelepingu isikuga, kellele nõutava tasu maksmiseks hagejal vahendid puudusid. RHS § 49 kohaselt võib hankija teha kirjaliku põhjendatud otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks juhul, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kõik pakkumused peale kostja pakkumuse ületasid Rakvere linna eelarves selle teenuse tellimiseks ette nähtud vahendid.
11.Olukorras, kus hagejale oli pärast kostja soovimatust sõlmida leping selgunud, et kõik ülejäänud pakkumused ületavad selleks eelarves ettenähtud vahendid, oleks mõistlik hankija pidanud läbi viima uue hankemenetluse. Mõistlikkuse põhimõtet järgides peaks eelkõige eelistama uut hankemenetlust võimalusele nõuda ühe pakkuja käest kahju hüvitamist. Kostja viitas VÕS §-le 7 ja §-le 139.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Lk (6)
12.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja korraldas riigihanke „Rakvere linna kalmistute hooldamine“, millele esitati viis pakkumust; 2) vastavaks tunnistatud pakkumistest esitas madalaima maksumusega pakkumise kostja hinnaga 44 584,76 eurot (ilma käibemaksuta); 3) Rakvere Linnavalitsuse korraldusega tunnistati edukaks pakkumiseks kostja pakkumine ning otsustati sõlmida temaga hankeleping; 4) 29.11.2010.a teatas kostja, et loobub hankelepingu sõlmimisest; 5) Rakvere Linnavolikogu nõusolekul tunnistas Rakvere Linnavalitsus oma korraldusega seejärel edukaimaks pakkumiseks hinnalt järgmise RLOÜ pakkumuse 57 290,35 eurot, millele lisandus käibemaks; 6) hageja sõlmis lepingu RLOÜ-ga; 7) kostja ja RLOÜ pakkumiste hinnavahe oli 12 705,59 eurot; 8) hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt hinnavahe hüvitamist, kuid pooled hinnavahe tasumise osas kokkulepet ei sõlminud.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on eeltoodud asjaoludel õigus nõuda kostjalt 12 705,59 euro hüvitamist või oleks hageja pidanud RLOÜ-ga lepingu sõlmimise asemel pidanud läbi viima uue hankemenetluse.
15.Hageja on väitnud, et kuigi riigihangete seadus lubab hankijal tagasi lükata pakkumused, kui need ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust, ei keela seadus hankijal tunnistada sellist pakkumust edukaks. RLOÜ pakkumine oli ainus kostja pakkumisega võrreldav pakkumine. Hageja oli olukorras, kus kostja oli loobunud ning varasema hankelepingu periood lõppemas. Kohaliku omavalitsusena oli hagejal seadusest tulenev kohustus korraldada kalmistute heakorda. Hageja jaoks oli oluline hankelepingu sõlmimine, sest uue hankemenetluse tulemusena oleksid maksumused võinud olla veelgi kõrgemad ja hankemenetlus oleks võinud lõppeda tulemusteta.
16.Kostja leidis, et teisena parimaks tunnistatud RLOÜ pakkumus ületas linna eelarves kalmistute hoolduseks ettenähtud vahendeid. Hagejal oli võimalik tekkinud kahju vältida, jättes sõlmimata hankelepingu isikuga, kellele nõutava tasu maksmiseks hagejal vahendid puudusid. Hageja oleks RHS § 49 alusel saanud kõik pakkumised tagasi lükata. Mõistlikkuse põhimõtet järgides peaks eelkõige eelistama uut hankemenetlust võimalusele nõuda ühe pakkuja käest kahju hüvitamist.
17.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et riigihangete seaduse alusel läbi viidav hankemenetlus on oma olemuselt haldusmenetlus. Haldusmenetluse tulemusena vastu võetud Rakvere Linnavalitsuse korraldused on halduse üksikaktid, mida hagimenetluses iseenesest vaidlustada ei saa. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on haldusaktid tsiviilasja lahendamisel tõenditeks, mida kohus hindab tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid järgides koos muude
Lk (6)
tõenditega. Samas on kehtiva haldusakti resolutiivosa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 järgi kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 järgi kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (RK TKo 13.12.2001.a nr 3-2-1-141-04, p 31). Üldkohus on pädev tuvastama, kas haldusakt kehtiv ja on siduv ning õiguspärane, kuid üldkohtule on siduv haldusakti resolutsioon (samas, p 33).
18.Kostja vastuväidetest nähtub, et sisuliselt ei ole ta nõus Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2011.a korraldusega nr 97, millega tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks RLOÜ pakkumus summas 57 290,35 eurot (millele lisandus käibemaks). Kostja arvates oleks hageja pidanud kõik pakkumised tagasi lükkama. Kohus leiab, et hagimenetluses puudub tsiviilasju lahendaval kohtul pädevus tühistada haldusakti, sealhulgas puudub üldkohtul pädevus tühistada viidatud Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2011.a korraldust nr 97.
19.RHS § 49 lg 1 p 1 näeb ette, et hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Viidatud sättest tulenevalt on kõigi pakkumuste tagasilükkamine siiski hankija õigus ja mitte kohustus.
20.Olukorda, kus edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab oma pakkumise hankijast mitteolenevatel põhjustel tagasi, reguleerib RHS § 53. Sellisel juhul võib hankija RHS § 53 lg 1 alusel kas tunnistada edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel või hinnata kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ning tunnistada edukaks pakkumise, mis on kõigi kriteeriumide kohaselt kõige soodsam. Seega ei tulene riigihangete seadusest, et edukaks tunnistatud pakkuja loobumisel peaks hankija kindlasti kõik pakkumused tagasi lükkama ja läbi viima uue hankemenetluse. RHS § 53 lg 2 näeb ette, et RHS § 53 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et antud juhul hinnati pakkumusi madalaima hinna alusel.
21.Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2011.a korraldus nr 97 õiguspärane ning see korraldus on endiselt kehtiv. Linna eelarves ettenähtud vahendeid ületava pakkumise edukaks tunnistamiseks oli Rakvere Linnavalitsusel olemas eelnev Rakvere Linnavolikogu nõusolek (Rakvere Linnavolikogu 19.01.2011.a otsus nr 3, toimiku lk 14-15). Kuivõrd edukaks tunnistati hinna poolest järgmine pakkumine, on hagejal seadusest tulenev õigus esitada RHS § 53 lg 2 alusel hinnavahe hüvitamise nõue kostja vastu.
22.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud neid asjaolusid, mis välistaksid tema kohustuse hüvitada hagejale hinnavahe RHS § 53 lg 2 alusel. Kohus selgitas kostjale oma vastuväidete põhistamise kohustust 30.10.2012.a pöördumises (toimiku lk 61), kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt tõendanud ega põhistanud. Kostja ei ole põhistanud VÕS § 7 ja § 139 kohaldamist antud asjas. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et VÕS § 7 ja § 139 ei ole hankemenetluste läbiviimisel kohaldatavad, sest hankemenetluste läbiviimist reguleerivad riigihangete seadus ja haldusmenetluse seadus.
23.Mõlemad pooled ei ole käesolevas asjas vaidlustanud kohtualluvust. Mõlemad pooled on nõustunud sellega, et hageja kahju hüvitamise nõuet RHS § 53 lg 2 alusel vaatab läbi üldkohus. Riigihangete seadus ei sätesta, et seesugust hankija nõuet peaks läbi vaatama
Lk (6)
halduskohus. Kahju hüvitamise taotluste läbivaatamist reguleerib küll RHS § 129, kuid see näeb ette hankija poolt tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamist riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Seega tuleb hankijale RHS § 53 lg 2 alusel tekitatud kahju nõue läbi vaadata üldkohtus.
24.Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis edukaks tunnistatud pakkumise tagasi hankijast mitteolenevatel põhjustel (kostja 29.11.2010.a teatis, toimiku lk 70), tuleb kostjal hüvitada hagejale hinnavahe tema ja järgmisena edukaks tunnistatud RLOÜ pakkumuse vahel. Juhul, kui kostja ei oleks keeldunud hankelepingu sõlmimisest, oleks hageja saanud hankelepingu sõlmida 12 705,59 euro võrra soodsamalt. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12 705,59 eurot.
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.