M.K. ja K.M. hagi M.K. vastu elatise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K. e määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): M.K. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk Vastustaja (hageja): M.K., K.M. , esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see alljärgnevalt: „2. Välja mõista M.K. lt 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot M.K. ja K.M. kasuks menetluskulude katteks.“
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli M.K. ja K.M. hagi M.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas 08. detsembri 2012 otsusega hagi ja jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejad esitasid
2.Avalduse kohaselt kandsid hagejad menetluskulusid kokku 360 euro ulatuses. Hagejad tasusid arve nr 79 (kuupäevaga 25. november 2011) alusel OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must õigusabi eest 360 eurot. Avalduse kohaselt koosnes õigusabi konsultatsioonist, kohtuistungi ettevalmistamisest ja kohtuistungil osalemisest, millele kulus kokku 3 tundi. Hagejad taotlesid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja sõlmis lepingulise esindajaga 25. novembril 2011 lepingu hagejate esindamiseks tsiviilasjas nr 2-11-25225. Kuna kohtuistungini olid jäänud vaid loetud päevad, koostati 25. novembri 2011 arve nr 79 arvestades eeldatavasti tsiviilasjas konsultatsiooniks, kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks kuluvat aega. Kohtuistungi ettevalmistamiseks ning konsultatsiooniks oli arvestatud 2 tundi ja kohtuistungiks 1 tund. Kokkuleppe kohaselt juhul, kui kohtuistungi ettevalmistamiseks, konsultatsiooniks ja kohtuistungiks kulub vähem kui kolm tundi, pidi enammakstud summa jääma lepingulise esindaja tasuks aja eest, mis kulub sõiduks advokaadibüroo asukohast Tartust kohtuistungile Jõhvi ja tagasi. Arve selgitusest ei nähtu, et arve oleks esitatud ainult seoses hagejate esindamisega kohtuistungil. Hagejad olid seisukohal, et arve selgitus „esindamine Viru Maakohtus Jõhvi kohtumajas tsiviilasjas nr 2-11-25225“ hõlmab peale vahetult kohtuistungil osalemise ka kõiki muid toiminguid, mis on vajalikud hagejate huvide kaitsmiseks tsiviilasja nr 2-11-25225 menetlemisel kohtus, sh ka konsultatsioone, kohtuistungiks ettevalmistamist ja tasu kohtuistungile sõitmiseks kulunud aja eest. Hagejate esindaja teostas järgmisi toiminguid: 1) 25. november 2011 asja materjalidega tutvumine – 0,8 tundi; 2) 25. november 2011 konsultatsioon telefoni teel hagejate seadusliku esindajaga – 0, 3 tundi; 3) 28. november 2011 kohtuistungiks ettevalmistamine ja konsultatsioon hagejate seadusliku esindajaga – 1 tund; 4) 28. november 2011 kohtuistungil osalemine – 0, 6 tundi. Kokku 2, 7 tundi. 3 tunni eest tasutud 360 eurost jäi 0, 3 tunni tasu, s.o 36 eurot lepingulise esindaja tasuks aja eest, mis kulus sõiduks Tartust kohtuistungile Jõhvi ja tagasi.
3.Kostja vaidles hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostja hinnangul olid avalduses nimetatud kulud olulises osas põhjendamata, kuivõrd hagejad ei esitanud detailset kulude koosseisu ja vastavaid kuludokumente. Hagejate poolt esitatud arve kohaselt on arve esitatud hagejate esindamise eest Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-25225. Kuigi hagejad väidavad avalduses, et nimetatud summa hõlmab ka konsultatsiooni ja kohtuistungiks ettevalmistumist, ei ole selle kohta esitatud eraldi arvestust ega kuludokumente. Kostja ei saanud võtta seisukohta võimaliku konsultatsiooni või kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu osas, kuivõrd hagejad ei esitanud sellekohaseid andmeid. Kostja leidis siiski, et nimetatud toimingutele ei saanud kuluda 2 tundi ja 25 minutit.
Kuivõrd 25. novembri 2011 kohtuistung kestis 35 minutit, siis on põhjendatud kostjalt hagejate menetluskuludena välja mõista 58,33 eurot ja sellele lisanduv käibemaks, kokku menetluskulud summas 70 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määrusega rahuldati hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja määrati M.K. le menetluskulud summas 360 eurot. Maakohus mõistis M.K. lt J. K kasuks menetluskulude katteks välja 360 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuli M.K. l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunikuabi leidis, et menetluskulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 p-s 14 väljendanud selgelt seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“, mille järgi hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot (hagi hind oli 2 502,18 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1 600 eurot. Kohtunikuabi hinnangul tuli nimetatud määrusest õigusabikulude väljamõistmisel ka lähtuda. Käesolevas tsiviilasjas nõudsid hagejad kostjalt 360 euro väljamõistmist lepingulisele esindajale tehtud kulutuste katteks, seega jäid hagejate lepingulisele esindajale tehtud kulutused alla lubatud piirmäära ning olid sellest tunduvalt väiksemad. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-154-09 p-s 12 öelnud, et mentluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Kohtunikuabi nõustus hagejate seisukohaga, et arvel nr 79 märgitud esindamine Viru Maakohtus Jõhvi kohtumajas tsiviilasjas nr 2-11-25225 hõlmas peale vahetult kohtuistungil osalemise ka kõiki muid toiminguid, mis olid vajalikud hagejate huvide kaitsmiseks tsiviilasja menetlemisel kohtus, sh ka materjalidega tutvumine, konsultatsioonid, kohtuistungiks ettevalmistamine ja tasu kohtuistungile sõitmiseks kulunud aja eest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas kohtule hagiavalduse hagejate nimel nende seaduslik esindaja, sellest ei nähtu lepingulise esinduse olemasolu. Kuid menetlusosalisel ei ole keelatud kasutada lepingulist esindajat tsiviilasja menetluse kestel mistahes menetlusstaadiumis. Seega kui hagejate seaduslik esindaja otsustas sõltuvalt kostja vastusest hagiavaldusele kasutada kohtuistungil lepingulise esindaja teenust, siis oli ilmselgelt vaja hagejate lepingulisel esindajal ennast kurssi viia vaidluse sisu ning asjaolude ja eelneva menetlusega (kostja vastusega hagiavaldusele). Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 35 minutit ja sellel osales hagejate lepinguline esindaja advokaat T. Tafenau. T. Tafenau jõudmiseks Tartust istungile Jõhvi ja tagasi kulus samuti aega.
Kohtunikuabi leidis, et hagejate lepingulise esindaja arve nr 79, kogusummas 360 eurot (sh käibemaks) käesolevas tsiviilasjas esindamisel kokku 3 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus oli seisukohal, et kostjal tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.M.K. esitas Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse osalist tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hagejate poolt esitatud avalduse ja arve alusel põhjendatud mõista kostjalt menetluskuludena välja 58,33 eurot (koos käibemaksuga 70 eurot); 2) ei saanud konsultatsiooniks ja kohtuistungiks kuluda 2 tundi ja 25 minutit. Konsultatsiooni toimumise hetkeks oli hagiavaldus koos kõikide nõuetega juba kohtule esitatud, mistõttu jääb kostja jaoks arusaamatuks konsultatsiooni sisu. Kuigi hagejad on märkinud, et konsultatsioonis hinnati hagi perspektiivikust, siis ei saanud nimetatud toiming võtta kostja hinnangul nii palju aega; 3) möönis kohtunikuabi, et hagejad ei põhistanud oma avaldust korrektselt. Kohtunikuabi viitas Riigikohtu lahendile 3-2-1-142-09, millest tulenevalt võib järeldada, et nimetatud Riigikohtu lahendis toodut on võimalik rakendada ka siis, kui kohtule esitatud avaldus ei ole piisavalt põhjendatud. Kostja hinnangul on nimetatud seisukoht vastuolus TsMS § 174 lg 3 mõttega; 4) on mõistetamatu seisukoht, et mõiste „esindamine“ hõlmab kõiki toiminguid, mis on vajalikud hagejate huvide kaitsmiseks. Kostja hinnangul saaks sellise tõlgendusega nõustuda volikirja puhul, kuid konkreetsete toimingute eest kulude väljamõistmise taotlemisel peab suutma neid dokumentaalselt tõendada. Samuti tuleks kriitiliselt suhtuda asjaolusse, et hagejad on hakanud arvet n.ö „lahti seletama“ alles pärast kostjapoolse vastuväite esitamist. Hagejate esindaja oleks võinud koheselt nõuetekohase kuludokumendi esitada ning kostjale jääb selgusetuks, miks pole seda käesoleva hetkeni tehtud.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.M.K. ja K.M. vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb hagejatele arusaamatuks kostja väide, et hagejad pole dokumentaalselt oma menetluskulusid tõendanud. Hagejad on esitanud kõik menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid; 2) ei nähtu arvelt nr 79, et selle alusel tasutakse üksnes kohtuistungil osalemise eest. Arve hõlmab peale vahetult kohtuistungil osalemise ka kõiki muid toiminguid, mis on vajalikud hagejate huvide kaitsmiseks. Kuivõrd arve üksinda ei tõenda õigusteenuse osutamist ega selle eest maksmist, ei tähenda asjaolu, et arve selgituses ei ole eraldi välja toodud konsultatsioone ja
kohtuistungiks ettevalmistamist, et lepinguline esindaja ei oleks tsiviilasjas andnud konsultatsioone ega kohtuistungiks ette valmistanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see alljärgnevalt: „2. Välja mõista M.K. lt 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot M.K. menetluskulude katteks.“
ja K.M.
kasuks
Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määrus muutmata. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on menetlusosalistena esitanud M.K. ja K.M. . Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt menetluskulud välja mõistnud J.K, kes ei ole menetlusosaline, vaid on hagejate seaduslik esindaja. Kuna menetluskulud hüvitatakse menetlusosalisele, siis tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 ning välja mõista menetluskulud summas 360 eurot M.K. lt M.K. ja K.M. kasuks. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määrusega kindlaksmääratud menetluskulude suuruse muutmisele.
8.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et hagejad ei esitanud nõuetele vastavaid kuludokumente. Hagejad esitasid arve ning kulude kindlaksmääramise avalduses olid välja toodud tsiviilasja raames tehtud toimingud. Kuivõrd kostja vaidles menetluskulude kindlaksmääramisele vastu, siis esitasid hagejad täpsustavaid selgitusi. Kolleegiumi hinnangul on hagejate poolt esitatud dokumendid kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 ning võimaldasid kohtunikuabil hinnata, kas hagejate poolt kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud.
9.Kolleegium nõustub kohtunikuabi määruses väljendatud seisukohaga, et mõiste „esindamine“ hõlmab lisaks poole kohtuistungil esindamise ka muid toiminguid, mis on vajalikud poole huvide kaitsmiseks. Käesoleval juhul hõlmas „esindamine“ ka asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistumist, kliendiga konsulteerimist ja kohtuistungile sõitmist.
10.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohus möönis oma 01. oktoobri 2012 määruses, et hagejad ei põhistanud oma avaldust korrektselt. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule on maakohus pidanud hagejate poolt esitatud dokumente piisavaks, et nende alusel hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
11.Õige on maakohtu seisukoht, et hagejate esindamisele kulunud 3 tundi on tsiviilasja asjaolusid arvesse võttes mõistlik aeg. Kuigi hagi oli käesolevas asjas hagejate lepingulise esindaja menetlusse astumise hetkeks juba esitatud, pidi esindaja siiski tutvuma tsiviilasja materjalidega, läbi töötama vajaliku õigusalase materjali, hagejatega konsulteerima ning kohtuistungile kohale sõitma.
12.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud ei kuulu TsMS § 178 lg 3 kohaselt hüvitamisele.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.