Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-11864
Tsiviilasi
AS Domex Group hagi O. L. vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.03.2012 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
5676, 68 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Domex Group apellatsioonkaebus
Menetlusosalised nende esindajad
Hageja AS Domex Group (registrikood 10649747, asukoht Lähte alevik, Tartu vald), esindaja adv Toomas Liiva Kostja O. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X X X, X), esindaja adv Siim Roode
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2012 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-10-11864 Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 10.03.2010 esitatud hagiavalduse ja 02.06.2011 hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga 13.03.2003 sõlmitud laenulepingust. Nimetatud lepinguga andis hageja kostjale laenu 1 200 000 krooni. Hageja täitis laenulepinguga võetud raha üleandmise kohustuse kahes osas, andes 13.03.2003 kostjale üle sularaha 600 000 krooni ning tehes 14.03.2003 kostjale 600 000 kroonise pangaülekande. Laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma laenuintressid laenulepingu lõppemisel ja punkti 2.4 kohaselt kohustus kostja tagastama võetud laenu hiljemalt 13.06.2003. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud, s.h lepingu punktis 2.1 märgitud kohustust üle anda kinnisasi. Kostja on vähemalt kolmel korral kinnitanud saldokinnitustel oma allkirjaga, et võlgneb 13.03.2003 laenulepingu alusel hagejale lisaks intressidele laenu põhiosa 1 200 000 krooni. Hageja palus VÕS § 108 lg 1 järgi mõista kostjalt välja 13.03.2003 laenulepingu alusel 6256, 70 eurot, millest laenu põhiosa on 255, 66 eurot, lepingujärgsed intressid 2319, 73 eurot ning viivised 3681, 31 eurot. Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu ning leidis, et nõue ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Viimase, s.o 08.01.2008 saldokinnitusega on kostja hageja nõuet tunnustanud. Lisaks on aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi kohtusse esitamisega 10.03.2010 peatunud. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu ning esitas aegumise vastuväite. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagasi maksta hiljemalt 13.06.2003. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Seega aegus lepingust tulenev nõue 31.12.2007. Kostja hinnangul ei ole saldokinnitus käsitletav võlatunnistusena. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2003 laenulepingu, mille alusel kandis hageja kostjale üle kahe 600 000 kroonise maksega laenusumma 1,2 miljonit krooni. Laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma laenuintressid laenulepingu lõppemisel ja punkti 2.4 kohaselt kohustus kostja tagastama võetud laenu hiljemalt 13.06.2003. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat ja § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Kuna laenulepingu kohaselt pidi laenusumma ja intressid olema tasutud hiljemalt 13.06.2003, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 14.06.2003. Seega hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 14.06.2003 ja lõppes TsÜS § 136 lg 2 järgi 14.06.2006. Koos põhivõlaga aegub TsÜS § 144 kohaselt ka intressinõue. TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kohus asus seisukohale, et nõude tunnustamiseks ei ole aegumise katkemise tähenduses 08.01.2008 ja 09.12.2008 saldokinnitused, kuna nendes ei ole kostja väljendanud oma tahet nõuet tunnustada. Üksnes saldokinnituse allkirjastamist ei saa kohus pidada tahteavalduseks, millest saaks järeldada kostja tahet võlga tunnistada. Seega ei ole aegumine katkenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada.
Tsiviilasi nr 2-10-11864 Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt saldokinnitused ei väljenda nõude tunnustamist. Kohus oleks pidanud TsÜS § 3 ja § 75 koosmõjus järeldama, et iga hagejaga sarnane mõistlik isik oleks kõnealuseid saldokinnitusi mõistnud sarnaselt hagejaga. On ju kostja oma allkirjaga saldokinnitustel kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Võlgnevuse mittetunnistamisel ei oleks kostja oma allkirju nimetatud dokumentidele andnud. Kõikides saldokinnitustes on hageja sisuliselt küsinud kostja käest, kas viimane on nõus, et pooltevaheliste arvelduste saldo on vähemalt 1,2 miljonit krooni (s.o hageja antud laenu põhiosa, millele lisanduvad intressid). O. L. on väljendanud oma nõusolekut allkirjaga. Neis dokumentides on palutud kostjat saldo andmete erinevuse korral hageja raamatupidamist informeerida. Kostja ei teinud mingeid märkusi. Seega markeerib kostja allkiri võla tunnustamist TsÜS § 158 lg 1 mõistes. Asjaolu, et kostja ei ole saldokinnitusel välja kirjutanud fraasi „tunnustan 1,2 miljoni kroonist nõuet ja sellele lisanduvat intressi“, ei tähenda, et kostja ei olegi tahet avaldanud. Kostja lepinguline esindaja ei suutnud 13.02.2012 kohtuistungil anda seletust selle kohta, mida kostja allkiri saldokinnitusel tema arvates tähendama peaks. Saldokinnitusel olev mõiste „saldo“ tähistab üheselt nõuete ja kohustuste vahet - VÕS § 203 lg 1 teine lause (vt ka näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-07). Kuivõrd apellant peab saldokinnitust võla tunnustamiseks, siis TsÜS § 158 lg 1 mõistes ei ole hageja nõue aegunud ning hagi peaks kuuluma rahuldamisele. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Kohtul ei olnud alust käsitleda saldoteatisi kostja tahteavaldustena. Igal juhul on hageja kaotanud nõudeõiguse hea usu põhimõtte rikkumise tõttu: laenu tagastamise tähtaeg oli 13.06.2003, s.o üheksa aastat tagasi. Kui saldoteatisi ka käsitleda võla tunnustamisena, tuleb tsiviilasi saata uueks sisuliseks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtul ei olnud alust jätta hageja nõuet aegumise tõttu rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, mille üle poolte vahel ei olnud vaidlust: pooled ei vaielnud selle üle, et 13.03.2003 sõlmitud laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 1 200 000 krooni, tagastamise tähtajaks 13.06.2003. Tuginedes TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 1 märkis maakohus õigesti, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see algab nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lg 7 ja TsÜS § 147 lg 2 järgi muutus nõue sissenõutavaks alates 14.06.2003. Hagiavaldusele lisatud saldokinnitustele tuginevalt oli hageja seisukohal, et kostja on tema nõuet korduvalt tunnistanud, mistõttu on hagi aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkenud ja alanud uuesti. Maakohus leidis, et ainuüksi saldokinnituste allkirjastamist ei saa pidada tahteavalduseks, milles kostja oleks väljendanud oma tahet võlga tunnistada, mistõttu ei ole ka aegumine katkenud (kohus viitas otsuses 08.01.2008 ja 09.12.2008 saldokinnitustele). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja sellele tugineva järeldusega. Hageja lisas hagiavaldusele kolm „saldo kinnitusena“ pealkirjastatud tõendit, s.o 02.03.2004, 24.03.2006 ja 08.01.2008 kuupäeva kandvat dokumenti (esimesel ja kolmandal on kostja allkirja juurde märgitud ka kuupäev - tl 12-14). Kuna kostja väitel talle ei edastatud hagimaterjali hulgas avalduses nimetatud tõendeid, palus ta kohustada kostjat need esitama. 24.11.2011 määrusega kohustas maakohus hagejat esitama hagiavalduse punktides 2.1.2-2.1.6 loetletud algdokumendid.
Tsiviilasi nr 2-10-11864 15.12.2011 esitas hageja nõutud dokumendid, s.h kolm saldokinnitust (tl 86-88), s.o 02.03.2004 ja 08.01.2008 kinnituste algdokumendid, lisades kolmanda algdokumendina 09.12.2008 kuupäevaga kinnituse (kostja allkirja juures kuupäev „16.01.2009“), mitte aga hagiavaldusele lisatud 24.03.2006 dokumendi algdokumendi, mida kohus temalt nõudis. Kõigi nimetatud dokumentide kohaselt on 13.03.2003 laenulepingust tuleneva laenu põhiosa suuruseks 1 200 000 krooni, lisaks on märgitud intress ja 2004. a algdokumendis (tl 88) ka viivis. Ühtlasi on dokumentidel märge, mille kohaselt palus hageja kostjat andmete erinevusest informeerida. Tõenditest nähtuvalt on kostja tunnustanud korduvalt laenulepingust tulenevat võlgnevust koos kõrvalnõudega. Kolleegium on seisukohal, et nende tõendite puhul ei ole tegemist saldoteadetega VÕS § 204 mõttes (mis ei pruugiks tähendada konkreetse nõude tunnustamist). Tegemist ei ole jooksva arvega seotud toiminguga VÕS § 203 tähenduses, kus püsivas ärisuhtes poolte sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused summeeritakse (ja kus võlgnevuseks on nõuete ja kohustuste vahe - saldo). Kostjale edastatud ja tema poolt allkirjastatud kinnitused ei sisalda tunnuseid, mis viitaksid saldokinnitusele eeltoodud tähenduses ega võimaldaks seetõttu käsitleda dokumendi allkirjastamist nõude tunnustamise tahteavaldusena. Vaidlusalustes dokumentides on üheselt ja sõnaselgelt kajastatud vaid ühest konkreetsest lepingust tulenevat võlgnevust, mida kostja on oma allkirjaga ka kinnitanud. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud dokumentidele allkirja andmisega tunnustas kostja 13.03.2003 laenulepingust tulenevat hageja nõuet. TsÜS 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Praegusel juhul on kostja tunnustanud hageja nõuet 02.03.2004, 24.03.2006, 08.01.2008 ja 16.01.2009. Hageja esitas hagi kohtusse 10.03.2010. Kuna aegumistähtaeg katkes ja algas TsÜS § 158 lg 1 kohaselt uuesti 02.03.2004, seejärel 24.03.2006, 08.01.2008 ja 16.01.2009, ei olnud hagi esitamise ajaks aegumistähtaeg möödunud. Seega ei olnud kohtul alust jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kuna esimese astme kohtus hageja nõude sisulist külge ei arutatud ning sisulisi vastuväiteid hagile ei ole kostja ka esitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust apellatsioonimenetluses lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul algdokumendi esitamise nõude korral selle täitmist kindlasti kontrollida, samuti pöörata tähelepanu esitatud ärakirjade ja algdokumentide omavahelisele vastavusele. Kui menetlusosaline ei saa algdokumenti esitada, siis tuleb tal seda põhistada. Sellisel juhul tuleb kohtul ka otsustada, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri (TsMS § 273 lg 5). Kui hageja ei esita usutavat tõendit võla tunnustamise kohta märtsis 2006, võib tema nõue olla jaanuariks 2008 (s.o järgmise kinnituse andmise ajaks) aegunud. Sel juhul ei saa rääkida aegumise katkemisest ja uuesti algamisest TsÜS § 158 lg 1 tähenduses, sest katkeda sai aegumis-tähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (Riigikohtu 21.11.2002 otsus nr 3-2-1-122-02). Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, kuid võib olla hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena ja/või konstitutiivse võlatunnistusena või garantiina (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2010, lk 505). Menetluskulud jaotatakse vastavalt kohtulahendi tulemusele asja uuel läbivaatamisel.
Ü. Jänes
T. Kollom
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.