1.Jätta Tartu Maakohtu 25. septembri 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja
kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.K.I. esitas 13.09.2012. a Tartu Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse korras enne avalduse esitamist laste elukoha määramise osas otsustusõiguse andmiseks. Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse kohaselt elasid K.I. ja D.V. koos ajavahemikul 2001. a – 2009. a ning kooselust sündis kaks last: K.I. ja E.I. . Kooselu lõppedes 2009. a kevadel jäid lapsed esialgu elama ema juurde, kuna K.I. käis tööl välismaal. K.I. suhtles lastega sel ajal sageli. 2009. a lõpus asus D.V. koos lastega elama Tartusse. 2010. a jaanuaris, paar nädalat pärast Tartusse kolimist, kutsus D.V. K.I. lastele Tartusse järgi ja teatas, et edaspidi peab laste eest hoolitsema ja lapsi kasvatama K.I. . Alates 15.01.2010. a ongi laste elukohaks olnud isa K.I. elukoht. K.I. taotles kohtult enne vastava avalduse esitamist esialgse õiguskaitse korras reguleerida vanemate õigusi laste K.I. ja E.I. suhtes ning anda talle otsustusõigus laste elukoha kindlaksmääramise osas. Samuti palus K.I. kohustada D.V. t andma lapsed ja nende isiklikud esemed talle välja.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 25.09.2012. a määrusega K.I. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja reguleeris esialgse õiguskaitse korras vaidlusalust õigussuhet ja andis tsiviilasja menetlemise ajaks alaealiste laste K.I. e ja E.I. e elukoha määramise osas otsustusõiguse K.I. le. Tulenevalt TsMS § 4771 lg-test 1, 2 saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgne õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasjaks vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine. TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Tulenevalt TsMS § 377 lg-st 2 võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud hagi tagamise abinõusid kohus rakendada ka omal algatusel. Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p-dele 1, 2 võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal õigus taotleda tsiviilasja menetlemise ajaks esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Hagi tagamise avalduse lahendamisel võib kohus TsMS § 384 lg 3 kohaselt kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. TsMS § 384 lg 4 kohaselt enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. XXX Vallavalitsus on kohtule esitanud perekond V./I. iseloomustuse, millest nähtuvalt on lapsed alates 2010. a jaanuarist elanud XXX vallas isa ja isapoolse vanaema juures. Lapsi isale andes teadis D, et K töötab aeg-ajalt ka väljaspool Eestit ja tegelikul hoolitseb ja saadab lapsi kooli ja lasteaeda vanaema X. Lapsed on külastanud ka emapoolset vanaema ja valla
poolt vaadatuna töötas vanavanemate ja isapoolne võrgustik laste heaolu nimel. Igakuisel XXX Gümnaasiumis toimuval sotsiaalvõrgustiku ümarlaual pole kordagi K.I. e kohta kaevatud puudumiste ja ebarahuldava õppeedukuse kohta. Ema käitumine peale viiendat koolipäeva kooliaasta alguses näitab XXX Vallavalitsuse arvates selgelt, et laste huvid on temale teisejärgulised. Ema enda tahtmised ja tujud on esmased, lapsed ainult vahendid millegi kätte saamiseks või näitamiseks. XXX Gümnaasiumi iseloomustuse kohaselt on K. klassijuhatajal ja aineõpetajal olnud kolme õppeaasta jooksul väga tihe koostöö isa K. ja vanaema X. Nad on alati pidanud sidet kooliga, vastu võtnud õpetajapoolseid lahendusi ja ise neid välja pakkunud. Kõik kokkulepped isa ja vanaemaga on alati toiminud, mida kahjuks ei saa öelda ema kohta. Isa ja vanaema on K. jaoks alati olemas olnud. Tänu isa K. ja vanaema X järjepidevale tööle K., on K. sirgunud iseseisev õppija, kes tõestas, et suudab väga headele hinnetele õppida. Haabersti Linnaosa Valitsus esitas kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. Arvamuse koostamiseks on Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist A.R. tutvunud avaldusega, avaldaja K.I. ga, samuti alaealiste K.I. e ja E.I. e ema D.V. ja ema elukaaslase M.S.. Aset leidsid korduvad telefonivestlused XXX valla sotsiaalnõuniku Ü.L. ja sotsiaaltöötaja V.L., samuti Tallinna XXX direktori S.E. ja psühholoogi M.R. ga. Haabersti LOV lastekaitsetöötajatel õnnestus telefoni teel D.V. ga vestelda 12.09.2012. a. Ema selgitas, et ehkki lapsed veel Tallinnas uues koolis ei käi, asuvad nad nädala teisel poolel õppima Tallinna XXX. K.I. le ei nõustunud ta oma uue elukoha aadressi avaldama, sest isaga suhtlemine võib D.V. sõnul lastele halvasti mõjuda. Lastekaitsetöötajate kodukülastusega nõustus ta vaid tingimusel, et lastekaitse ei avalda isale infot laste elukoha kohta. D.V. sõnul oli K. ja E. Tallinna kolimine pikaajaliselt planeeritud ja kindlasti alaealiste huvides, sest emana on ta K.I. st enam motiveeritud tagama lastele turvalist ja arendavat kasvukeskkonda. 13.09.2012. a läksid K. ja E.I. esimest päeva uude kooli Tallinna XXX. K.I. otsustas, et kohtumine koolis on tema jaoks kujunenud olukorras ainus võimalus näha tütreid ning veenduda nende heaolus. K.I. kinnitas eelnevalt lastekaitsele, et aktsepteerib laste otsust, kui need kinnitavad endi soovi jääda elama Tallinnasse. K.I. ning tütarde E. ja K. kohtumine leidis aset 14.09.2012. a. Kohtumise juures viibis kooli psühholoog M.R. . Kohtule on esitatud psühholoogi kirjalik seisukoht. M.R. sõnul avaldus kohtumisel K.I. ja laste vaheline väga tugev kiindumussuhe. K. ja E. väitsid K.I. le, et ema pole neil lubanud isaga suhelda. Samuti oli D.V. kinnitanud lastele, et nad jäävad edaspidi elama tema juurde. Lapsed olid kurvad, sest enamus nende asju jäi endisesse elukohta. Lapsed soovisid, et isa viiks nad tagasi XXX. Vesteldes hiljem K.I. ga, põhjendas tüdrukute isa tookordset laste Tallinna jätmist soovimatusega kasutada D.V. ga samalaadseid käitumismalle. Esmaspäeval, 17.09.2012. a, tuli K.I. siiski Tallinna XXX koos XXX valla sotsiaaltöötajaga ja viis tüdrukud XXX. Alates 18.09.2012. a tänaseni on K ja E käinud oma endises koolis XXX Gümnaasiumis. K.I. on möödunud nädala jooksul võtnud korduvalt ühendust Haabersti LOV sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajaga ja küsinud nõu lastesse puutuva osas. Ta mõistab, et tüdrukutel peab ka isa juures elades säilima kontakt emaga, kuid soovib K ja E suhtlemist D.V. ga korraldada võimalikult laste huve silmas pidades. Toetudes Tallinna XXX psühholoogi M.R. kokkuvõttele isa ning tema tütarde K ja E kohtumisest koolis ning vestlustele XXX valla sotsiaaltöötajatega saab veelgi kinnitust seisukoht, et K.I. le menetluse ajaks otsustusõiguse andmine laste K ja E.I. e elukoha määramise osas on põhjendatud. Kohus on ära kuulanud 24.09.2012. a XXX Gümnaasiumis lapsed K.I. e (sünd XXX) ja E.I. e (sünd XXX). K.I. avaldas kohtule, et elab vahepeal XXX kodus kolmekesi: isa, E, tema. Nädalavahetusel elab ka isa elukaaslane Sandra, kellega nad saavad hästi läbi. K meeldib
rohkem elada isa juures. E.I. avaldas kohtule, et Tallinnas meeldis natuke, XXX Gümnaasiumis on parem, siin on parem õpetaja ja rohkem sõpru. E meeldib rohkem elada isa juures. PKS § 123 sätestab, et kohus teeb kõiki perekonnaseaduse 10. ptk reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Nimetatud põhimõte kohaldub ka lapsesse puutuva esialgse õiguskaitsega seonduvate küsimuste lahendamisel. Avaldaja on avalduses põhistanud taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega anda K.I. le otsusõigus laste K.I. e ja E.I. elukoha määramise osas, on ajendatud lapse ema D.V. käitumisest. D.V on lapsed ära viinud nende harjumuspärasest keskkonnast ning lahutas lapsed ootamatult ära nende lähedastest ja sõpradest. Asja materjalidest nähtub, et alates 2010. a jaanuarist on laste elukoht olnud laste isa K.I. elukoht. 2012. a septembris jätkas K.I. õpinguid XXX Gümnaasiumi neljandas klassis ja E.I. alustas õpinguid esimeses klassis. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et isa K.I. juures on lastele tagatud nende harjumuspärane kasvukeskkond. Isa ja laste vahel on tugev kiindumussuhe. Lapsed K.I. ja E.I. on kohtule avaldanud, et soovivad elavad isa K.I. juures. Lapsed käivad alates 18.09.2012. a uuesti XXX Gümnaasiumis ning laste elukohaks on laste isa K.I. elukoht. K.I. on kinnitanud, et lastel peab ka isa juures elades säilima kontakt emaga ja ta soovib laste suhtlemist emaga korraldada võimalikult laste huve silmas pidades. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et K.I. taotlus menetluse ajaks esialgse õiguskaitse rakendamiseks on põhjendatud ning laste huvides tuleb tsiviilasja menetluse ajaks anda alaealiste laste K.I. e ja E.I. e elukoha määramise osas otsustusõigus K.I. le.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.D.V. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega anda laste elukoha määramise otsustusõigus menetluse ajaks D.V. le. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei tulene selline esialgse õiguskaitse tagamise viis seadusest; 2) on K. I esitanud kohtule valeinformatsiooni. Poolte kooselu lõppes tegelikkuses 2007. a K. I vabade elukommete pärast. Aastast 2007 tegeles laste kasvatamisega laste ema. Avaldaja asus Tartusse elama (XXX ei olnud piisavalt tööd) K. I teadmisel ja nõusolekul; 3) on ebaõige K.I. väide, et ema kutsus K.I. Tartusse lastele järgi. Kuna K.I. töölesõit Norra lükkus edasi, tegi K.I. ise ettepaneku, et lapsed võiksid seni elada isa juures. Määruskaebuse esitaja ei teinud selleks takistusi; 4) ei teinud määruskaebuse esitaja mingeid takistusi isa ja laste suhtlemisele. K.I. ise takistas lastel ja emal suhelda. Avaldaja on kaks aastat olnud püsisuhtes oma praeguse elukaaslasega, kes ei soo, suitseta, harrastab sporti ja aktiivset vaba aja veetmist. Määruskaebuse esitaja rääkis K.I. le, et soovib lastega Tallinnasse elama asuda, kuid K.I. oli sellele vastu; 5) on kohus taotluse rahuldamisel lähtunud ühepoolsest ja eksitavast informatsioonist. Arusaamatu on XXX Vallavalitsuse seisukoht, et määruskaebuse esitajale on laste huvid teisejärgulised. XXX Vallavalitsus on jätnud tähelepanuta, et K.I. l on äärmiselt suur laenukoormus. K.I. l puudub püsiv töökoht ja regulaarne sissetulek. 2007. a haigestus E astmasse. Sotsiaaltoetus laekus isa kontole. Isa ei kasutanud lapsele määratud sotsiaaltoetust
sihtotstarbeliselt, vaid kulutas lapsele makstud raha enda tarbeks. Isa rikub laste hooldusõigust lastele mitte elatist makstes; 6) on K.I. tugeva alkoholilembusega. K.I. t on korduvalt karistatud joobes sõiduki juhtimise ja kiiruse ületamise eest; 7) on vald jätnud tähelepanuta, et viimaste aastate jooksul on laste elukohta muudetud vähemalt neljal erineval korral. Määruskaebuse esitajale jääb selgusetuks, kus on käesoleval ajal laste tegelik elukoht
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.K.I. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei lähtunud kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel ainult K.I. avalduses esitatud asjaoludest vaid küsis arvamust ka XXX Linnavalitsuselt ja Tallinna Haabersti Linnaosavalitsuselt. Samuti kuulas kohus ära lapsed E.I. e ja K.I. e; 2) ohustas D.V. oma käitumisega laste heaolu ja piiras õigusliku aluseta laste suhtlemist isaga. Kuna D.V. on impulsiivse käitumisega, ei ole kohtumenetluse ajaks lastele stabiilse ja turvalise keskkonna tagamine muude abinõudega võimalik; 3) D.V. väide, et ta jättis 2010. a alguses lapsed isa juurde elama, kuna pidas seda laste huvidest lähtuvalt mõistlikuks ning leidis, et laste kooli ning lasteaia muutmine on mõistlik alates järgmisest kooliaastast, on ennastõigustav ja vastuolus D.V. enda tegevusega. Kuigi D.V. väidab, et K.I. võttis 2010. a alguses lapsed enda juurde elama tema tahte vastaselt, ei võtnud D.V. midagi ette selleks, et ta saaks võtta lapsed 2010. a sügisest enda juurde elama ja panna nad kooli ja lasteaeda oma elukoha järgi. Tõele ei vasta D.V. väide, et tema suhtlemine lastega oli 2010. a alguses takistatud. D.V. ei tundnud laste käekäigu vastu huvi üsna pikka aega. D.V. hakkas lapsi külastama mõni aeg hiljem ja tema külaskäigud ei olnud iganädalased; 5) ei vasta tõele D.V. väited selle kohta, et K.I. tarvitab ülemääraselt alkoholi ning on alkoholi tarvitades jätnud lapsed järelevalveta. Pildid, mis D.V. on esitanud K.I. alkoholitarbimise tõendamiseks on tehtud aastaid tagasi, ajal, mil ta töötas väljaspool Eestit ja laste eest hoolitses peamiselt vanaema X (K.I. ema). K.I. l on laste kasvatamisel toeks tema õde ja ema, kes on hoolitsenud laste eest ajal, kui K.I. on töö tõttu viibinud välismaal või muul põhjusel kodust eemal; 6) asjaolu, et K.I. l on varasemast perioodist, mil ta elas koos D.V. ga, võlakohustusi, ei oma käesolevalt asjas tähtsust, kuna see ei ole mõjutanud ja ei mõjuta ka edaspidi laste eest hoolitsemist ja lastele turvalise elukeskkonna tagamist. K.I. l on püsiv töökoht, mis tagab talle regulaarse sissetuleku. K.I. töötab käesolevalt XXX OÜ-s ehitajana; 7) ei ole elatist K.I. tasunud seetõttu, et tegelikult on lapsed alates 2010. a algusest elanud tema juures ja olnud tema ülalpidamisel. D.V. ei ole laste ülalpidamist alates 2010. a kuni käesoleva ajani algusest toetanud. D.V. arvele on sellel perioodil laekunud kõik peretoetused ja E.I. ele määratud sotsiaaltoetus, mida ta ei ole kasutanud laste huvides vaid on kulutanud isiklikuks otstarbeks.
5.XXX Vallavalitsus palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Seisukoha kohaselt: 1) varem kohtule antud hinnang, et määruskaebuse esitajale on laste huvid teisejärgulised, ei põhine ainult emotsioonidel, vaid perekond V/I tegemistel/käitumisel nende kooselu ja ka hilisemal ajal. Kui K. ja E.I. käisid XXX, siis lasteaia töötajate tähelepanekute põhjal hoolitses nende eest tavaliselt K.I. , kuna ema läks väikeste laste kõrvalt varakult tööle. Ema ja isa omavaheliste tülide ajal oli selgelt aru saada (laste lasteaias räägitud juttude põhjal), et ema oli rääkinud lastele halvustavalt nende isast, isa ilmselt seda kunagi ei teinud; 2) väide, et vallavalitsuse hinnang on antud kallutatult, ilma määruskaebuse esitajat ära kuulamata, oli määruskaebuse esitaja enda soov, sest ta ei pidanud vajalikuks suhelda vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega ega ka Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsuse lastekaitse töötajatega; 3) viitab määruskaebuse esitaja käitumine määruskaebuse ja sellele lisatud uute tõendite esitamisel pigem avaldaja soovile näidata K.I. t võimalikult halvas valguses ja seda vahendeid valimata. Ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et suur osa K.I. võetud laenusummadest on kulutatud avaldaja omandis olevale korteriomandile asukohaga XXX linn. Määruskaebuse esitaja pahatahtlikkust tõendab ka viimase käitumine, kui ta telefoniga ebaseaduslikult salvestas enda vestlust vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega (tõendatud lisaga 2).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
25.septembri 2012. a määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud K.I. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja andnud tsiviilasja menetlemise ajaks laste K.I. e ja E.I. e elukoha määramise osas otsustusõiguse K.I. le. Asja materjalidest nähtub, et lapsed on alates 2010. a jaanuarist elanud isa juures, kus on lastele kõik vajalik olemas. Mõlemad lapsed alustasid kooliteed XXX Gümnaasiumis ja käivad seal käesoleva ajani. 24.09.2012. a ärakuulamise käigus avaldasid lapsed, et soovivad elada isa juures. Ringkonnakohus leiab, et kuna lapsed on viimase kahe aasta jooksul elanud valdavalt isa juures ja käivad XXX koolis, on laste huvides see, et menetluse ajal säilib nende harjumuspärane kasvukeskkond ja seetõttu tuleb otsustusõigus laste elukoha määramise osas anda K.I. le. Ka XXX Vallavalitsuse toetab maakohtu seisukohta anda otsustusõigus menetluse ajaks elukoha määramise osas isale. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste elukoha määramise otsustusõiguse andmisel ei oma tähtsust see, millal täpselt lõppes poolte kooselu ja miks ning kuidas asusid lapsed 2010. a jaanuaris elama isa juurde, samuti see, kas K.I. on võtnud endale laenukohustusi või mitte. Ringkonnakohus leiab, et D.V. ei ole välja toonud selliseid kaalukaid põhjuseid, mis annaksid aluse muuta laste elukohta menetluse ajaks.
8.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.