Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 19.09.2011 esitas Salva Kindlustuse AS hagi E T vastu kindlustushüvitise ja kahjukäsitluskulude 5 879,87 euro väljamõistmiseks. 19.12.2009 toimus Tartus liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk ei andnud teed peateel liikunud sõidukile, tekitades sellega kahju teisele liiklusõnnetuses osalejale. Asjaolu kohta on tehtud väärteoasjas nr 2602,09,019716 otsus, mille kohaselt juhtis kostja sõidukit alkoholijoobes. Hageja esitas hagi kostja vastu LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel. Hageja on kahjujuhtumi käsitlemise eest kandnud kulusid 766,94 eurot ja maksnud välja BMW omanikule kindlustushüvitist 5 112,93 eurot, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista 5 879,87 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja viivisenõude summas 443 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises ega kahju tekitamises süüdi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit sõiduki BMW avariieelse ja avariijärgse turuhinna kohta, mistõttu on kindlustushüvitise summa tõendamata. Tõendamata on kahjujuhtumi käsitlemisega kantud kulud. Hageja palus määrata ekspertiis õnnetuses osalenud sõiduki BMW liikumiskiiruse ning sõiduki juhi juhtimisvõtete tuvastamiseks vahetult enne liiklusõnnetust ja selle õnnetuse hetkel ning sõiduki BMW avariieelse ja avariijärgse väärtuse vahe kindlakstegemiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas Salva Kindlustuse AS-i hagi E T vastu kindlustushüvitise ja kahjukäsitluskulude 5 879,87 euro ja viivise 443 euro väljamõistmiseks osaliselt. Kohus mõistis E Tlt välja põhivõla 5879,87 eurot ja viivise 322 eurot Salva Kindlustuse AS kasuks. Pooled ei vaidle selle üle, et 19.12.2009 toimus Tartus Riia ja Turu tn ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk Ford Focus ei andnud teed peateel liikunud sõidukile, kahjustada sai teine õnnetuses osalenud sõiduk BMW. Kostjat karistati väärteoasjas nr 2602,09,019716 liiklusõnnetuse põhjustamise ja alkoholijoobes juhtimise eest. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures poliisi SMK36782518 alusel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline on liiklusõnnetuses osalenud BMW juhi süü avarii tekkimisel ning kahju suuruse üle. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse skeemist, politsei kogutud väärteomenetluse materjalidest ja ekspertiisi aktist tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjapoolne liiklusekirja § 160 rikkumine on leidnud tõendamist. Väärteomenetluse protokolli ja otsusega, Tartu Maakohtu 7.5.2010 otsusega on tõendatud, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes. Seega on tõendatud, et kostja rikkus LE § 76 p 3 sätteid. Kostja on väärteomenetluses väitnud, et tema sõidukiirus oli 30-40 km/h, ekspertiisist nähtub, et BMW kiirus oli veidi suurem, kui kostja oma. Vaidlust ei ole selles, et BMW lähenes kostja sõidukile paremalt. Ei ole tõendatud BMW juhi poolt liikluseeskirjade rikkumist, eelkõige lubatud sõidukiirus ületamist. Tõenditest võib järeldada, et kui kostja sõidukiirus oli 30-40 km/h ja BMW juhi kiirus veidi suurem, siis jäi ka BMW kiirus lubatud sõidukiiruse piiridesse. Oletatavad muud juhtimisvõtted, mida BMW juht oleks võinud õnnetuse ärahoidmiseks rakendada, ei ole asjas

olulised. Oluline on tuvastada, et BMW juht käitus LE reeglite kohaselt. Kostja väide on õige, et liiklusõnnetuse puhul on tegemist kahe suurema ohu allikaga. Samas ei ilmne BMW juhi tegevuses minetusi, kuid kostja on rikkunud kahte väga olulist LE reeglit, joobesjuhtimise keeldu ja parema käe reeglit, seega kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel on 100%. Esitatud ekspertiisist nähtub, et sõiduki BMW väärtuseks on ekspert hinnanud enne avariid 6400 eurot ja pärast avariid 1100 eurot. Kohtule esitatud väljavõtetest auto müügiportaalist auto 24.ee nähtub, et õnnetuses kannatada saanud BMW sarnaste sõidukite hind 2010. aasta talvel oli 46009267 eurot. Ei ole alust kahelda eksperdi määratud sõiduki hinnas. Kannatanule tuli hüvitada kahju selle tekkimise aja väärtuses. Hageja on hüvitanud kannatanule 80 000 krooni, mis on sarnane eksperdi väljendatud sõiduki väärtusega. Kostja esitatud väljavõtteid samast portaalist ei saa arvestada, sest need kajastavad 2012 aasta hindasid. BMW väärtusena väljamakstud 80 000 krooni on vastavuses sõiduki tegeliku väärtusega. Hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingust nähtub, et hagejale osutas kahjukäsitlemise teenust Salva Kahjukäsitluse OÜ. Seadus ei piira liikluskindlustusandjal tellida kahjukäsitlusteenust. Kohtule esitatud arvest nähtub, et hageja tasus teenuse eest 12 000 krooni. Kostja ei ole vastuväidetes esitanud andmeid selle kohta, milline oleks tema arvates kohane kahjukäsitlustasu suurus. Kahjukäsitlustasu on mõistlik ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista 5879,87eurot (92 000 krooni). Hageja palub viivise välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuistungi toimumiseni 21.05.2012. Hagi on esitatud 19.09.2011, seega on kostja viivitanud kohustuse täitmisega 250 päeva. Õige ei ole hageja esitatud viivise määr 11 % aastas. Vaidlusalusel perioodil oli seaduslik viivise määr 8 % aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 322 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata liiklusõnnetuses osalenud sõiduki BMW juhi käitumise ja sõiduki BMW juhi osa õnnetuse põhjustamisel. Kostja tugineb Riigikohtu lahendi 3-21-118-06 p-le 21 ja leiab, et kui mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid rikkusid liikluseeskirja, pidi ringkonnakohus asja lahendamisel lähtuma mõlema sõidukijuhi süü eeldusest. Poolte tõendamiskoormist ei muuda asjaolu, et kahe suurema ohu allika kokkupõrkes on tekitatud kahju ühele liiklusõnnetuses osalenule. Selleks, et kohus saaks tuvastada liiklusõnnetuse põhjustamises 100% kostja süüd, peab kohus tuvastama ka teise õnnetuses osalenud juhi süü puudumise. Käesoleval juhul kohus sõiduki BMW juhi süü puudumist õnnetuse aset leidmises tuvastanud ei ole. Ekspertiisi kohaselt oli BMW kiiruseks 52,9 km/h. Kui sõiduk BMW liikunuks lubatud sõidukiirusega 50 km/h või juhul kui sõiduki BMW juht teinuks vahetult enne avariid kasvõi hetkelise pidurduse, ei oleks avariid järgnenud. Maakohus on kohtuotsust tehes rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohtu väide, et „Samas ei ilmne BMW juhi tegevuses minetusi“, on ebaõige. Lubatud sõidukiiruse (50 km/h) ületamise näol on tegemist liikluseeskirja nõuete minetusega. Ka sõiduki hoolimatult ja ettevaatamatult juhtimise näol on tegemist liikluseeskirja nõuete minetusega. Maakohtu otsus sõiduki BMW turuväärtuse osas on põhjendamata. Kostja esitas maakohtule 13.05.2012 selgitused ja tõendid selle kohta, et sõiduki BMW väärtuse kohta tehtud ekspertiis oli puudustega. Juhul, kui kohtu hinnangul sõiduki väärtuse eksperthinnang on õige, põhjendatud ja usaldusväärne ja kostja sellekohased vastuväited on valed, peab kohus otsuses selgitama, miks ta

usaldab paljasõnalist ja põhjendamata eksperthinnangut ja miks ta ei arvesta sellekohaseid kostja seisukohti ega esitatud tõendeid. Maakohus ei ole kostja esitatud tõenditega arvestanud ega ole tõendite arvestamata jätmist põhjendanud. Maakohtu otsus kahjukäsitlusteenuse väljamõistmise osas on põhjendamata ega tugine mitte ühelgi tõendil. Lisaks on kohtu väljamõistetud kahjukäsitluskulu 766,94 eurot ilmselgelt ülemäärane. Käesolevas asjas on kohtu määratud ekspert teostanud nii liiklustehnilise ekspertiisi kui sõiduki jääkväärtuse ekspertiisi eest kokku 450 eurot. Asjassepuutuva sõiduki turuväärtuse ekspertiisi turuhind on maksimaalselt 200 – 250 eurot. Juhul kui hageja on sõiduki väärtuse kindlakstegemiseks teinud kulutusi summas 12 000 krooni, siis on hageja teinud kulutusi põhjendatud ja vajalikust ulatusest mitu korda rohkem. Kostjal ei ole kohustust hüvitada hagejale kahjukäsitluskulusid, mille kandmine hageja poolt ei olnud põhjendatud ega vajalik. Maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas on puudustega ja ebaselge. Maakohtu arvestuse järgi olevat ajavahemikus 19.09.2011 kuni 21.05.2012 250 päeva ja seega tuleb kostjalt viivis välja mõista 250 päeva eest. Tegelikult on ajavahemikus 19.09.2011 kuni 21.05.2012 246 päeva. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 657 lg1 p-st 2 on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud: - 19.12.2009 toimus Tartus Riia ja Turu tn ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk Ford Focus reg. nr xxxxxxxx (edaspidi ka Ford) ei andnud teed liikunud sõidukile, kahjustada sai teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk BMW reg. nr xxxxxxxxx (edaspidi ka BMW); - kostja rikkus LE § 76 p 3 ja § 160, s.o joobesjuhtimise keeldu ja parema käe reeglit; - kostjat karistati väärteoasjas nr 2602,09,019716 liiklusõnnetuse põhjustamise ja alkoholijoobes juhtimise eest. - hageja maksis liiklusavarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks BMW omanikule 80 000 krooni. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas liiklusavariis oli süüdi ka BMW juht ning milline oli BMW väärtus enne avariid ja avariijärgselt. Samuti ei olnud kostja nõus kahjukäsitluskulu ning viivise suurusega. Järgnevalt kolleegium kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Apellandi väidetel on maakohus põhjendamatult jätnud arvesse võtmata liiklusõnnetuses osalenud sõiduki BMW juhi käitumise ja tema osa liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kolleegium nõustub selle väitega. Lõuna Politseiprefektuuri poolt 19.12.2009 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis kostja sõiduautot Ford Focus reg. nr xxxxxxxxx alkoholijoobes ning reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul ei andnud teed paremalt lähenevale sõiduautole BMW reg. nr xxxxxxxxxxxx, millega rikkus LE § 76 p 3 ja § 160 ning põhjustas liiklusavarii ja varalise kahju tekkimise BMW reg. nr xxxxxxxxxx omanikule. Lõuna Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2602,09,019716 karistati kostjat LE § 160 ja § 76 p 3 rikkumise eest rahatrahviga. Seega kostja süü liiklusavarii põhjustamises leidis väärteomenetluses tõendamist ning hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.

Apellandi väidetel tuli kohtul kaaluda ka teise suurema ohu allika valdaja süüd, millega kolleegium nõustub. LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) 53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS §1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 2.03.2011 otsuses nr 3-2-1-161-10 juhtinud tähelepanu, et kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Mootorsõiduki käitaja vastutab suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Suurema ohu allika valitseja riskivastutus kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale. Seega tekib VÕS §1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Eelnimetatud otsuse punktis 12 jäi kolleegium oma varasemas praktikas toodud seisukoha juurde, et ka liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab VÕS § 139 vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. LKindlS § 44 lg 2 teine lause näeb ette, et kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kostja on esitanud vastuväite hagile ning on palunud arvestada BMW juhi osa kahju tekkimises. Seega tulnuks kohtul kaaluda VÕS § 139 kohaldamist. Maakohus seda teinud ei ole. Väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud BMW reg. nr xxxxxxxxxx juhtinud V Z andis ütlusi, et tema sõiduki kiiruseks oli 30-40 km/h, mis on ümber lükatud ekspert H R arvamusega. 16.04.2012 ekspert H R arvamuses liiklusõnnetuse kohta on asutud seisukohale, et sõiduki BMW reg. nr xxxxxxxxxxx liikumiskiirus enne kokkupõrget oli 52,9 km/h ning kostja poolt juhitud Ford Focus reg. nr xxxxxxxxx 41,2 km/h. Lubatud kiirus liiklusavarii sündmuskohas oli 50 km/h. Maakohtu seisukohaga, et BMW juhi kiirus jäi lubatud piiridesse, on vastuolus ekspert H R arvamus. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LE § 154 järgi pidi juht ristmikule lähenedes olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. BMW juhtinud V Z 21.12.2009 seletusest politseile ilmneb, et ristmikule lähenedes ta vaatas üksnes paremale. Seega ta ei veendunud, kas ka vasakult mingit sõidukit ei tule. Liikluseeskirja kohaselt ei ole juhil lubatud ületada lubatud kiirust. Ekspert H R andis arvamuse, et BMW sõitis ristmikule lubatust kiiremini. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.11.2006 otsuses nr 3-2-1-118-06 asunud seisukohale, et kui mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid rikkusid liikluseeskirja, pidi ringkonnakohus asja lahendamisel lähtuma mõlema sõidukijuhi süü eeldusest. Kolleegium on seisukohal, et

alkoholijoove iseenesest ei pruugi olla liiklusõnnetuse põhjuseks. Käesolevas tsiviilasjas rikkus hageja nii LE § 76 p 3 kui ka § 160 ja nende koosmõjus sai võimalikuks liiklusõnnetuse tekkimine. Samas on kolleegiumi hinnangul 19.12.2009 liiklusõnnetuses süüdlaseks osaliselt ka BMW juht, kes sõitis lubatust suurema kiirusega ning ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik. Seega vaidlusaluse liiklusavarii puhul tuleb kohaldada segasüüd. Arvestades asjaolu, et BMW sõiduki kiirus ei ületanud lubatud kiirust oluliselt, s.o 2, 9 km/h võrra ning puuduvad tõendid, et sõites lubatud kiirusega oleks liiklusõnnetus välistatud, tuleb BMW juhi süüks lugeda 10 % ja kostja süüks 90 %. Seega puudub alus nõuda kostjalt teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi osa kahju tekkimises 10 % ulatuses tulenevalt LKindlS § 44 lg-st 2. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas BMW osas tekkinud kahju suurus on tõendatud või mitte. Maakohus tugines BMW avariieelse ja avariijärgse väärtuse määramisel eksperdi arvamusele ning põhjendas otsuses, miks ta sellega nõustub. Eksperdi 12.04.2012 arvamuses on ekspert T A, kellel on autode hindamise kogemus aastast 1994, põhjendanud, millist informatsiooni on arvamuse andmiseks kasutatud ning miks ta leidis, et BMW avariieelne väärtus oli vahemikus 6300-6500 ning avariijärgne 1000-1200 eurot. Tegemist on kogemustega eksperdiga ning puudub alus kahelda eksperdi arvamuse usaldusväärsuses. Salva Kahjukäsitluse OÜ komisjoni otsuses kahjujuhtumi nr S29-092755 osas hinnati sõiduki liiklusõnnetuse eelseks harilikuks väärtuseks 105 000 krooni ja kahjujuhtumi järgseks väärtuseks 25000 krooni (t.lk. 52). Kahjukäsitluse otsusele on alla kirjutanud kolm isikut, sealhulgas ka ekspert A K. BMW omanikule hüvitati kahju summas 80 000 krooni, mis vastab 5112,93 eurole. Võrreldes eelnimetatud kahjukäsitluse komisjoni otsuses olevat sõiduki väärtust eksperdi T A arvamusega, ei esine sõiduki väärtuse määramisel olulist vahet. Kahjukäsitluse otsuse alusel väljamakstud kahjuhüvitis on isegi 200 euro võrra väiksem. Kolleegium leiab, et apellandi väited BMW avariieelse ja avariijärgse väärtuse osas, ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks eelnimetatud asjaolu osas. Liiklusõnnetuses osalenud BMW osas välja makstud kindlustushüvitise tagasinõudeks kostjalt annab õigusliku aluse LKindlS § 48 lg 2 p 2. Varaliseks kahjuks BMW osas oli 5112,93 eurot (80 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 139 lg-st 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 90 % BMW varalisest kahjust ning hagi tuleb rahuldada summas 4601,64 eurot (72000 krooni). Kahjukäsitluskulu Apellant leiab, et liikluskahju käsitluskulu on põhjendamatult suur, millise väitega kolleegium nõustub. Maakohus on jätnud kostja vastuväidetele vastamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. LKindlS § 48 lg 3 tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud. Salva Kahjukäsitluse OÜ on esitanud arvestuse kulude kohta summas 12 000 krooni (t.lk.53). Õige on, et selle summa väljamakse kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid see ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks, kuivõrd hageja on põhistanud rahalise kohustuse olemasolu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud, millised kahjukäsitluse kuludest on põhjendamatud, kuid see ei võtnud kohtult kohustust hinnata kahjukäsitluse kulude põhjendatust. Kolleegium on seisukohal, et esitatud arvestuses on teate ja nõude vastuvõtmiseks kulunud kokku 2 tundi ning summaks kokku 800 krooni, mis on põhjendamatult suur summa. Eelnimetatud toimingute osas ei ole mingit põhjendust esile toodud, miks kulus selleks 2 tundi. Kolleegium on seisukohal, et põhjendatuks tuleb lugeda ühte tundi ning kuluks 400 krooni. Üldkulu 290 krooni on arvestuses lahti kirjutamata. Arvestuses on märgitud võimalike muude kuludena summat kokku

5010 krooni. Asjaolu kohta, et arvestuses märgitud võimalikud kulud ka tekkisid, tõendid puuduvad. Seega ei saa kolleegium nende võimalike kuludega arvestada. Seega tuleb LKindlS § 48 lg 3 järgi lugeda põhjendatud kahjukäsitluse kuluks kokku 5700 krooni, s.o 364,30 eurot, millest kostja peab VÕS § 139 lg 1 kohaselt hüvitama 90 % , s.o 327,87 eurot. Viivis Maakohus, mõistes välja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi arvates hagi esitamisest 19.09.2011 kuni 21.05.2012, sai kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitatud päevade arvuks 250 päeva. Kolleegium nõustub apellandiga, et tegelikult on kostja viivitanud 246 päeva. Arvestades kostja süüastet liiklusõnnetuse tekkimises, mida kolleegium hindas 90 %-le, tuleb viivis arvestada kokku varalise kahju ja sellega seotud kahjujuhtumi käsitluskulude summalt 4929,51 eurot, s.o 4601,64 eurot+ 327,87 eurot. Arvestades VÕS § 113 lg 1 järgset viivise määra 8 % aastas perioodil. 19.09.2011 kuni 21.05.2012, saame viivise suuruse järgnevalt: 2011.a. viivituses oldud päevade arv on 103 (aastas 365 päeva). Viivis 103 päeva korral on: 8 % 4929,51 ═394,36 : 365 x 103═111,24 eurot. 2012.a. viivituses oldud päevade arv 143 päeva (aastas 366 päeva). Viivis 143 päeva korral on 8 % 4929,51 ═394,36: 366x143═154,44 eurot. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 265,68 eurot. Menetluskulu jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalisel rahuldamisel tuleb menetluskulu jaotamisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele 90 % ulatuses, siis tuleb maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta 90% ulatuses kostja E T kanda ja 10 % ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.