2.Kuulutada välja X.X-i (isikukood XXX) pankrot 14. aprillil 2026, kell 12.30 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X.X-i pankrotihalduriks G.W (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 06. mai 2026 kell 14.30 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, , saal nr 1 asukohaga Sauna 5, Rapla ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
Kohustada X.Xa ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 06. mai 2026 kell 14.25.
6.Kohus hoiatab X.Xa, et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada 1
haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 20. aprillil 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku X.X kanda.
11.Määrata usaldusisiku G.W tasu suuruseks 1986,50 eurot, millele lisandub käibemaks 476,76 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
13.Mõista võlgnikult X.X välja usaldusisiku tasu summas 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 eurot (kokku 1290,22 eurot). Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X.X (avaldaja, võlgnik) esitas 06.02.2026 Harju Maakohtule enda maksejõuetusavalduse. Harju Maakohus 10.02.2026 määrusega edastas tsiviilasja nr 2-26-2931 kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis avalduse 11.02.2026 käiguta ning X.X kõrvaldas kohtu osundatud puudused 11.02.2026. 25.02.2026 esitas X.X täiendava maksekorralduse tõendamaks avalduselt ette nähtud riigilõivu tasumist.
2.Avalduse kohaselt 2014 aastal kolis võlgnik koos selleaegse elukaaslasega Soome. Elukaaslase õhutusel sai võetud laene, mida lubas aidata tasuda, kuid ei teinud seda. Ja siis algas ring – võttis uue laenu, et vana ära maksta. Laenud võttis auto ostmiseks ja elamu renoveerimiseks. Võlgnik töötas Soomes, kus majandasid eestlased ning palk oli väike ja tekkisid raskused võlg tagasi maksta. Palka saab kätte miinimumi. Töötab X vallas ja elab SSSSl, tööl käimiseks sõidab igapäevaselt 130 km. Nii väikesest sissetulekust ei ole võlgade tasumine võimalik. Proovis 2
kohtutäituriga maksegraafikut sõlmida aga sellega ei oldud nõus. Avaldaja soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus võttis 13.03.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur G.W ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik G.W esitas 06.04.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse.
4.1.Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto XXXX registrimärk XXXXXX, mis võlgniku selgitusel jäi aastaid tagasi seisma ja amortiseerus täielikult, kuid ei saanud aresti tõttu registrist kustutada. Digitaalne vara, seosed äriühingutega, muu oluline vara, nõuded kolmandate isikute, vabatahtlik pensionifond ja täiendava kogumispensioni kindlustusleping puuduvad. Võlgniku igakuine sissetulek on 1150 eurot kuus. Brutotasu on viimase aasta jooksul olnud 1377-1898 eurot, Kohtutäitur on alates augustist 2025 sellest pidanud kinni arestitava osa ja võlgniku kontole on laekunud 868-897 eurot.
4.2.Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud kinnisvara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad. 10.07.2024 võõrandati sõiduauto ZZZZ võlgnikule, sõiduki omanik oli Primero Finance OÜ. Sõiduki registrikanne peatatud, ülevaatus ja liikluskindlustus puuduvad. Võlgnik selgitas, et auto sai makstud, kuigi viimased aastad maksis kui „surnud hobust“, sest sõiduk ei olnud enam sõidukõlbulik.
4.3.Võlgnikul on kontod LHV Pank AS-is, Luminor Bank AS-is ja Revolt Bank UAB-s, kontode jook 31.03.2026 seisuga kokku 8,35 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.
4.4.Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 39235,37 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.OK Perintä OY 1639,23 eurot; 2. kohtutäitur Rocki Albert 278,38 eurot; 3. Soome Sotsiaalkindlustusamet (Kansaneläkelaitos) 9601,76 eurot; 4. Axactor Finland OY 5440,73 eurot; 5. PRA Suomi OY 3267,44 eurot; 6. Lowell Suomi OY 15 369,34 eurot ja 7. Bankaktiebolaget Nordiska (publ) 3638,49 eurot. Axactor Finland OY, PRA Suomi OY ja Lowell Suomi OY on Soome inkassofirmad. Bankaktiebolaget Nordiska (publ) on Rootsi finantsettevõte, mis tegutseb ka Soomes. Soome riiklik täitemenetluse teenistus (UO Ulosottolaitos) on võlgnikule teatanud, et nende menetluses on 6 asja, nõuete kogusummaga 29 454,31 €, mis jaguneb nelja sissenõudja vahel. Vastuseks usaldusisiku päringule on teenistus teatanud, järgmist: Kui võlgnik ei maksa võlga ega oma ka sissenõutavat tulu ega arestitavaid varasid, tuvastab täitemenetleja, et võlgnikul puuduvad vahendid, ja tagastab täitemenetluse võlausaldajatele (puuduvad vahendid – takistus). Sel juhul, kui võlausaldaja on selle taotlenud, võib võlg jääda passiivsete nõuete registrisse 2 aastaks, selle asemel et see täitemenetlusest eemaldada. Passiivsete nõuete registrisse kantud võlgu ei nõuta aktiivselt, kuid neid saab aktiveerida näiteks juhul, kui võlgnikule makstakse maksutagastus või leitakse sissenõutavat tulu või arestitavaid varasid uute võlgade menetlemisel. Täitemenetluses on X.Xa vastu praegu viie võlausaldaja kaheksa nõuet, nõuete kogusummaga 37 317,76 € Vajalike dokumentide ja algaandmete saamiseks tuleb usaldusisikul pöörduda eraldi iga võlausaldaja poole. Kuna käesolevaks ajaks ei ole usaldusisikule esitatud nõuete aluseks olevaid alusdokumente ja seetõttu pole selge, kas ja mis ulatuses on nõuete aluseks tarbijakrediidilepingud. Soome Sotsiaalkindlustusamet nõuab sisse kahte toetust: Eluasemetoetust perioodi 01.11.201631.03.2019 eest ja Toimetulekutoest perioodi 01.11.2016-31.03.2019 eest. Eestis on võlgniku suhtes käesoleval ajal avatud 1 täitetoimik- 05.06.2025 avatud toimik OK Perintä OY nõudes, algne nõudesumma 3831,00 €, praegune jääk 1 639,23€. Kohtutäituri algne nõue oli 788,20€, praegune jääk 278,38€. Kohtutäitur on teatanud, et täitemenetluse jooksul on laekunud 2601,59€. Usaldusisiku andmetel on laekumised toimunud alates augustist 2025 kohtutäituri poolt arestitud võlgniku sissetuleku arvelt. Sealjuures on võlgniku suhtes ka varasemalt olnud Eestis avatud 3
mitmeid täitetoimikuid. Võlgniku sõnul on kõik varasemad nõuded tasutud kohtutäiturite poolt tema töötasu arestimise arvelt. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et: Talle ei kuulu praegu, ega ole viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisvara ega äriühingute osalusi. Tema nimele registrisse kantud sõiduk on aastaid tagasi täielikult amortiseerunud, kuid seda pole kohtutäiturite arestide tõttu olnud võimalik registrist kustutada. Registri andmetel tema nimele liisinguandja poolt võõrandatud sõiduk on amortiseerunud. Igapäevastest masinatest/tehnikavahenditest kuulub talle mobiiltelefon, mis on abikaasa poolt talle kingitud. Tema nimel on GO3 pakett, igakuise tasuga 16€. Ei ole järelmaksuga soetanud vara. Tema valduses ei ole teiste isikute vara ja teiste isikute valduses ei ole tema vara. Ei ole võlgnevusi eraisikute ees ja ta pole ise andnud eraisikutele laene. Elab koos abikaasaga viimasele kuuluval elamispinnal. Aitab võimalusel tasuda eluasemega seotud kulusid. Töötab alates 13.12.2023 XXX maakonnas, X vallas perede tugiisikuna. Töötasu on praegu bruto 1404,54€ ja see laekub tema kontole Revolut pangas. Tööd teeb perede juures kodus, toetades peresid, kus on erivajadusega laps või lapsevanem. Toetab ja abistab igapäevastes toimingutes. Tööl käimiseks sõidab igapäevaselt ca 130 km. Tööl käib abikaasa autoga. Soome võlgade osas on tal ainult täitevameti e-kiri, aga nõuete täpseid aluseid ja suurusi erinevate võlausaldajate ees ei tea. II pensionisamba osakud võttis kohe välja ja suurem osa sellest läks kohtutäituritele võlgade katteks. Endale elamiseks jäi vaid väike osa. Täiendavalt on usaldusisikule selgitanud, et maksejõuetuse põhjuseks on väike palk. Tegelikult teadis ta seda juba laenude võtmise ajal, et ei suuda oma palgast neid laene maksta. Kuna aga selleaegne elukaaslane lubas tasumistel aidata, siis võttis ikkagi laenud. Maksejõuetusavalduse esitamise mõte oli tal juba ammu, aga avalduse esitamiseni jõudis alles nüüd. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: Rahvastikuregistri andmetel on X.X (varasemad perenimed XXXX): Kehtiva elukohana alates 31.10.2021 registreeritud XXX, . Perekonnaseisult on ta abielus. Abielu h X.X-iga sõlmiti . Abielludes valisid abikaasad varalahususe varapõhimõtte. Puuduvad ülalpeetavad. Tal on kaks täiskasvanud last- XXXXXXXXX Võlgniku nimele kinnisvara, äriühinguid ja tulirelvi registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku nimele registreeritud sõiduki andmed on esitatud eelnevalt punktis 2.2. ja talle liisinguandja poolt võõrandatud sõiduki kohta eelnevalt punktis 3.2. Pensioni II samba osakud võttis ta välja 2021-l aastal. Septembris 2021 laekus tema kontole Pensionikeskus AS-ist kokku 3 584,64 €. Nimetatud summast tasus pooleliolevate täitemenetluste katteks 1162,85€ ( tasus 1599,23€, millest täitur tagastas 436,38€). Poja kontole kandis ta summast üle kokku 2420 €. Võlgniku viimase aasta konto väljavõttest nähtub, et ta on kandnud mitmetele eraisikutele 30-50€ kaupa summasid. Vastuseks usaldusisiku päringutele on võlgnik selgitanud, et DDD on tema ema, kellele ta vahel on raha kandnud. Samuti on ta mõnikord raha andnud AAA Tegemist ei ole laenudega. MMM on ta vennapoeg, kellele on raha kandnud oma õele üleandmiseks (õel oli mingi jama pangakaardiga). Võlgniku konto väljavõtte kohaselt on viimastel kuudel toimunud pidevad ülekanded, mille saajaks on HHH. Selgus, et tegemist on Harju maakonnas, XXXX poe makseterminaliga. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku viimase 4 aasta deklareeritud maksustatav tulu olnud järgmine: 2022 bruto 12 325€ neto 10 028€ sh keskmiselt kuus 836 €; 2023 bruto 12 312€ neto 10 750€ sh keskmiselt kuus 896 €; 2024 bruto 16 739€ neto 14 236€ sh keskmiselt kuus 1 186 €; 2025 bruto 18 019€ neto 14 864€ sh keskmiselt kuus 1 239 €; 2026 2 kuud bruto 3 489€ neto 2 989€ sh keskmiselt kuus 1 494 €. Sissetulekuks on olnud töötasu ja sellega sarnased või sellega seotud väljamaksed. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgniku sissetulekuks on praegu töötasu bruto 1404,54 € (neto 1232,01€). Nimetatud summast on üldkorras arestimisele kuuluv summa 190,67 ja TMS § §132 lg 1 2 alusel arestimisele kuuluv summa 307,60€ (st 20% elatusmiinimumi ületavast summast). Võlgnikul igasugune vara puudub. Tema sõnul tema nimele registrisse kantud sõidukeid füüsiliselt enam ei eksisteeri. Võlgniku kohustused: X.X teadaolevate kohustuste suuruseks seitsme võlausaldaja ees on kokku 39 235,37 €. Sealhulgas on nõuetest 37 317,76€ (95,11% ) Soomes. Soome nõuete aluseks on ca 75 % 4
ulatuses 9 aastat vanad kohtuotsused ja 25 % nõuete aluseks Sotsiaalkindlustusameti 7 aastat vanad otsused. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on X.X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude võtmine Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Arvestades praeguseks veel tasumata Soomes tehtud kohtuotsuseid, siis muutus võlgnik maksejõuetuks juba 2017 aasta alguses. X.X on maksejõuetusavalduses soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult ka võlgniku vanne. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja X.X-i pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud); 3. kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne; 4. algatada X.X kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgniku esindajale päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1,5 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1 tundi; andmete analüüs kogumis sh Soomes olevate nõuete ning Soomes tarbijakrediidile kehtestatud tingimuste tuvastamisega tegelemine ning võla- ja varanimekirja koostamine 8,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 137 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1986,500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa summas 1986,50 eurot, millele lisandub käibemaks 476,76 eurot (kokku 2463,26eurot), millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,0 eurot (kokku 1173,04eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 eurot (kokku 1290,22eurot) mõista välja võlgnikult. Usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 06.04.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on X.X-i sissetulekuks töötasu netosummas ca 1150 eurot. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku kuni 39 235,37 eurot ning kõik kohustused on sissenõutavaks muutunud. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks. 5
7.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks G.W ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. G.W on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
10.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
11.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
13.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
14.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest 6
võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
15.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
16.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.05.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 2463,26 eurot (käibemaksuga).
19.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 7
20.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 eurot, kokku 1290,22 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.