2-12-45593/2 - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

4.Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-45593, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 07.11.2012 esitas kohtutäitur Katrin Vellet (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palub lubada kohtutäitur Katrin Vellet’il siseneda IS’i (võlgnik) omandis olevasse eluruumi (asukohaga XXX) 60 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest, eesmärgiga viia läbi arestimistoiming. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Katrin Vellet’i menetluses võlgniku vastu Osaühing Aktiva Finants (sissenõudja) avalduse ja tsiviilasjas nr 2/1-58/03/03 tehtud kohtuotsuse alusel algatatud täiteasi nr 031/2003/849. Võlgnikule on täitmisteade edastatud 23.04.2003 aadressil XXX täitmisteate postitamise hetkel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud viisil. Kohtutäitur edastas võlgnikule 14.09.2012 koostatud täitetoimingust teatamise teate, mis on võlgnikule kätte toimetatud allkirja vastu 29.09.2012. Teates määras kohtutäitur võlgnikule kuuluva korteriomandi arestimise kuupäeva (17.10.1012) ja kellaaja. Kohtutäitur kohustas võlgnikku võimaldama juurdepääsu arestitava varaga tutvumiseks eesmärgiga määrata arestitava vara väärtus ja teha fotod enampakkumisel müüdava vara tutvustamiseks. Arestimise toimingu läbiviimise päeval oli võlgnik kohal, kuid keelas kohtutäituril siseneda tema valduses olevasse eluruumi. Avaldaja viitab TMS § 28 lg-le 1, 2 ja § 84 lg-le 21. Avaldaja lisab, et oma tegevusega takistab võlgnik täitemenetluse läbiviimist. Võlgnik keelas kohtutäituril siseneda tema valduses olevasse eluruumi, mida kohtutäitur arestimise eesmärgil üle vaatama ja pildistama tuli. Kuna kohtutäituril ei ole õigust ilma võlgniku nõusolekuta tema valduses olevasse ruumi siseneda, on selleks vajalik kohtu nõusolek. Kohtutäituri arvates on kohtu poole pöördumine vastava määruse saamiseks õigustatud, kuna kohtutäituril ei ole muul viisil võimalik arestimisele kuuluvat vara hinnata.

Kohtutäitur palub koostada määruse võlgniku eluruumi sisenemiseks piisava ajavaruga (60 päeva), kuna eelnevalt on kohtutäitur kohustatud võlgniku teavitama täitetoimingu läbiviimisest ja kättetoimetamisega võib kaasneda ajaline nihe. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnisasja XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX) omanik võlgnik IS. Asja materjalidest nähtub, et täitemenetlus on alustatud sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 26.02.2003 tehtud otsuse alusel. Kohtutäitur on 14.09.2012 määranud vara uue arestimise, kuna vara on alla hinnatud maksimaalses seadusega lubatud määras ja kõik kordusenampakkumised on nurjunud. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude järgi on võlgnik oma tegevusega takistanud täitemenetluse läbiviimist kuna arestimistoimingu läbiviimisel päeval, s.o 17.10.2012, keelas võlgnik kohtutäituril siseneda tema valduses olevasse eluruumi. TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind ning loa võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-107-12, p 11). TMS § 84 lg 21 esimese lause järgi kinnisasja müügi korral avaldatakse kuulutus vähemalt 20 päeva enne enampakkumise algust väljaandes Ametlikud Teadaanded, Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis ja vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sama lõike kolmanda lause järgi avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamine on mh võlgniku huvides, sest võimaldab enampakkumisel osalejatel varaga tutvuda. Võlgnik saab talle kuuluvad vallasasjad fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende fotografeerimist. Käesoleval juhul on kohtutäitur põhjendanud fotografeerimise vajalikkust uue arestimistoimingu ning eduka enampakkumise läbiviimiseks. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik kohtutäituril arestimiseks vajalike toimingute teostamist. Kohus leiab, et taotletavat täitetoimingut ei saaks teostada muul, võlgnikku vähem koormaval viisil, kui lubada kohtutäituril varaga tutvuda, see hinnata ja fotografeerida. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Võttes arvesse, et kohtutäitur on eelnevalt kohustatud võlgnikku täitetoimingu läbiviimisest teavitama, on kohtu arvates arestimistoimingu läbiviimiseks 60 päevane tähtaeg, alates käesoleva määruse jõustumisest, põhjendatud.