2-12-25515/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-25515 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.10.2012 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. E. B. P. ) ja U. P. ) 18.04.2007 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 59 801 eurot tagastamise tähtajaga 10.04.2037. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Laenulepingu täitmise tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteek summas 1 216 000 krooni ehk 77 716 eurot kostjale kuulunud kinnisasjale asukohaga Keskuse 16-17 Märja alevik Tartu maakond. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 02.07.2009 laenulepingu üles. Laenulepingu täitmise tagamiseks panditud kinnisasi on võõrandatud täitemenetluse käigus ning pandieseme müügitulemi arvelt ei olnud võimalik rahuldada hageja nõudeid kostja vastu. Kordusenampakkumisel müüdi kinnistu hinnaga 29000 eurot ja hagejale kui sissenõudjale kuulus pärast täitemenetluse tasude mahaarvamist väljamaksmisele 25 599,23 eurot. Selle summa arvelt tagastati laenulepingu põhiosavõlgnevust. Ülejäänud võlgnevust pole kostja senini tasunud. Hageja nõuab kostjalt 47 978,94 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 32 596,26 eurot, intressid 2586,71 eurot, viivis 12 028,77 eurot seisuga 01.07.2012 ja teenustasu 767,20 eurot. Alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt. Kostja vastuväited Kostjatele on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 27.09.2012. Väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja elukaaslane J. K. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2-12-25515 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-36) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 32 596,26 eurot, intressina 2586,71 eurot ja teenustasuna 767,20 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1, § 76 lg 1, § 108 lg 1, ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni taotleb hageja summas 12 028,77 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 02.07.2012 kostjalt viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so käesoleval ajal 8% aastas) põhivõlgnevuselt.

2-12-25515 TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostja kanda jätta menetluskuluna riigilõivu 3515,14 eurot, mille tasumist tõendab maksekorraldus (tl 1). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt RLS §-le 57 lg 1 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hageja on käesolevalt hagilt 21.05.2012 tasunud 3515,14 eurot riigilõivu lähtuvalt hagis näidatud hagihinnast 32 596,26 eurot ( so põhinõue ilma kõrvalnõueteta). Kuna antud hagi on esitatud kohtule 02.07.2012, tuleb hagihinna ja sellest tulenevalt tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel lähtuda alates 01.07.2012 kehtivatest TsMS-i ja RLS-i sätetest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Kohtu hinnangul on hageja hagis hagihinna määranud ja riigilõivu hagi esitamisel tasunud ekslikult kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS-i ja RLS-i sätete alusel. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Et õigesti määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust, on vajalik seda teha. Tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 ( alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) arvutatakse hagi hind põhi- ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagis nõuab hageja lisaks põhinõudele kõrvalnõuetena intressi, teenustasu ja ka viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Seega tuleb hagihinna arvutamiseks liita hageja hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuetele veel ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis. VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär käesoleval ajal on aastas on 8%. Arvestades hageja põhinõuet on lisanduv viivis aastas 2607,70 eurot (32 596,26 x 8%). Seega hagihind on 50 586, 64 eurot (47 978,94 + 2607,70). Lähtudes riigilõivuseaduse Lisas 1 sätestatud määradele tuleb hagihinna 50 586,64 puhul hagi esitamisel muul viisil kui elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda riigilõivu 1 100 eurot. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks hagi esitanud veebilehe www.etoimik.ee kaudu. Seega pidanuks hageja hagi esitamisel riigilõivu tasuma 1100 eurot, kuid on tasunud 3 515,14 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. 4 (5)