Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-12-2931

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2012. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-12-2931 X AS hagi K. P. võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X AS (rk xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxx; esindaja E. P. ; e-post x)

asuk

Kostja: K. P. xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: adv K. K. (Advokaadibüroo xxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x)

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

TsMS §168 lg 2, §423 lg 2 p 1, §425, §427, §463-466, §660 ja 661, kohus määras: Jätta X AS hagi K. P. läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

10.04.2012. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X AS hagi K. P. tasumata maksete nõudes - halduskulu, remondireservi ning kommunaalteenuste võlad. 11.04.2012. a võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse. Kostja tunnistas, et võlgneb makseid remondifondi ning ta tasus oma võlgnevuse selles osas 07.06.2012. a. Kostja on samas seisukohal, et X AS-l puudub alus haldustasu kogumiseks. Kostja peab hageja nõuet valitsemiskulude ja kommunaalteenuste osas põhjendamatuks.

Kohtu põhjendused

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lõige 2 alusel korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 sätestavad, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10, p 10 on leitud, et tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-11, p 12 leitakse, et KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X AS ei saa olla hageja, vaid hagejateks oleks käesoleval juhul kõik korteriomanikud ning X AS saab olla vaid korteriomanike esindaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus viitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.