Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 01.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-9097 rahuldati T. M. hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja O. P.i vastu ja kohus tunnistas kehtetuks 05.03.2008 vara enampakkumise 1 (7)

Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve kohtutäituri Kristel Maalmani täiteasjas nr 095/2007/4883 korteriomandi xxx müümise kohta hinnaga 90 000 krooni O. P.ile. KÜ Ravi 19 Kohtla-Järve (hageja) esitas 27.03.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse O. P.i vastu võlgnevuse nõudes summas 2 403,35 eurot. Hagi asjaolude kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx Kohtla-Järvel omanik. Korterelamus asukohaga Ravi 19 on moodustatud korteriühistu Ravi 19 Kohtla-Järve, kes teostab maja hooldamist ja arveldusi osutatud teenuste eest. Osutatud teenuste eest on kostjale esitatud igakuiselt arved. Kostjal on tekkinud perioodi eest 01.11.2008 kuni 01.12.2011 võlgnevus summas 2403,35 eurot. Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Hageja on esitanud kostja vastu hagi korteriühistu liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. 05.03.2008 kohtutäitur Kristel Maalmani poolt läbiviidud enampakkumise käigus müüdi T.M.le kuuluv korteriomand asukohaga Ravi 19-2 Kohtla-Järve. T.M. vaidlustas kohtus eelmainitud enampakkumise ja kohus 01.12.2008 aasta kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-9097 tunnistas kehtetuks 05.03.2008 kohtutäitur Kristel Maalmani poolt läbiviidud vara enampakkumise täiteasjas nr 095/2007/4883 korteriomandi xxx (registriosa 1589907) müümise kohta O.P.ile. Järelikult on korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järve linn omanikuks jätkuvalt T.M.. Sama kohtumenetluse käigus oli 25.03.2008 kohtumäärusega hagi tagamiseks seatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonnas korteriomandile asukohaga xxx Kohtla-Järve linn käsutamise keelumärge T.M. kasuks. Korteri asukohaga xxx Kohtla-Järve linn valdust ei ole kunagi kostjale üle antud. Kuna korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve linn Ravi 19-2 võõrandamise tehing O.P. ́i kasuks on tunnistatud kehtetuks ja talle ei ole kunagi temast mittesõltuvatel põhjustel üle antud sama korteriomandi valdust, siis O.P. ́i puhul ei ole tegemist korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve linn xxx omanikuna, valdajana ega kasutajana. Eelkirjeldatud asjaolud olid teada hageja seaduslikel esindajatel, sest hageja juhatuse liikmed olid eelnevalt juba mitu aastat tagasi pöördunud kostja poole seoses võlgnevusega hagejale. Siis kostja selgitas hageja seaduslikele esindajatele väljakujunenud olukorda ja edastas neile jõustunud kohtuotsuste koopiad tsiviilasjas nr 2-08-9097. Kuna korteriomandi asukohaga: Kohtla-Järve linn xxx omanikuks alates 2004 aastast on kogu aeg olnud T.M., siis O.P. ei saa olla sama korteri omanik. Hagiavaldusele lisatud arved on pärit alates aastast 2009. Järelikult hagetava võlgnevuse kujunemise ajal oli Ravi 19-2 korteriomanikuks T.M.. Kostja leidis, et O.P.`i puhul tegemist mittekohase kostajaga ja kuna eelmainitud asjaolud olid hagejale teada, siis käesoleva hagi esitamine O.P.i vastu on hagejapoolne pahatahtlik käitumine ja kohtu eksitamine. 22.05.2012 esitas hageja taotluse kostjana T. M. kaasamiseks menetlusse. Samas suurendas hageja nõuet kostja vastu ja palus kostjatelt välja mõista 2 879,80 eurot (tl 89-91). Viru Maakohtu 28.05.2012 määrusega kaastati tsiviilasjas nr 2-11-61251 menetlusse kostjana T.M., kellele kohus saatis esitatud tsiviilasja materjalid ja kohustas teda kirjalikult vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (tl.110-112). Kostja T.M. vastust kohtule ei esitanud. 24.09.2012 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale ja kostja I oma vastuses toodud seisukohale. Talle ei ole korterit üle antud. Korterisse ei ole ta kunagi pääsenud, sest puudusid võtmed. Kostja II T.M. vaidles hagile vastu. Samas tunnistas, et tema on Viru Maakohtu 01.12.2008 kohtuotsuse järgi korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järvel omanikuks. Peale kohtuotsuse jõustumist ilmnes, et keegi on korteri luku ära vahetanud. Kostja I püüdis korterit müüa, kuid 2 (7)

korteril oli võõrandamise kohta keelumärge ja notar keeldus tehingut tegemast. Samuti oli Kinnistusraamatu kohaselt korteri omanikuks jätkuvalt kostja I. Peale seda huvi korteri vastu kadus. Kande muutmiseks kinnistusraamatus ja ukseluku vahetamiseks kostja I midagi ette ei võtnud. Korterit kasutas ta aprillini 2009. 22.08.2012 suurendas hageja nõuet ja palus kostjatelt välja mõista 2 965,83 eurot (tl 141).

OTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata ja hagi kostja II vastu tuleb tervikuna rahuldada. Hagi esemeks korteriomandiga (asukoht: xxx) seotud hoolduskulude võlgnevuse summas 2 965,83 eurot väljamõistmine korteriomanikult. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg.1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg.1 suuruses. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Viru Maakohtu 01.12.2008 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-9097 rahuldati kostja II hagi ja tunnistati kehtetuks 05.03.2008 vara enampakkumine täiteasjas nr 095/2007/4883 korteriomandi Ravi 19-2 Kohtla-Järvel müümine kostjale I; 2) Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I taotles kinnistusosakonnas kande muutmist, et korteriomanikuna kantaks kinnistusraamatusse kostja II, kuid kinnistusosakond, leidis, et sellist taotlust saab esitada üksnes kostja II, kui korteriomanik; 3) Kostja II ei ole kunagi taotlenud kinnisturaamatu kande muutmist; 4) Keelumärke kinnistusraamatusse korteriomandi käsutamise keelamiseks (kande nr 3) tegi kinnistusosakond kostja II taotlusel. 5) Kostjad ei vaidlustanud võlgnevuse suurust. AÕS § 56 lg.1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Samas on kinnistus omandit tõendavaks dokumendiks antud juhul Viru Maakohtu 01.12.2008 jõustunud otsus korteri asukohaga xxx Kohtla-Järvel omaniku kohta, so TsÜS § 90 lg.1 järgi jäi korteri omanikuks kostja II. Kinnisturaamatuseaduse (KRS) § 34 lg.1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Seega oli kostjal II õigus ja kohustus nõuda peale 01.12.2008 Viru Maakohtu otsuse jõustumist kande muutmist kinnistusraamatus. Kostja I nõusolekt asendas antud juhul jõustunud kohtuotsus vastavalt KRS § 34 lg.8. Vaidlust pole selle üle, et kostjale I enampakkumisel ostetud korterit üle ei antud ja ta ei saanud hagiavalduses hagetaval perioodil korterit kasutada. Kostja II kinnitas, et kasutas korterit kuni aprillini 2009, so ka peale 01.08.2008 Viru Maakohtu otsuse jõustumist tsiviilasjas 2-08-9097. Sisuliselt kostja II hagi ei vaidlustanud, tunnistades, et kui tal ei õnnestunud peale kohtuotsuse jõustumist korterit notari juures võõrandada, seoses sellega, et kinnistusraamatuse oli omanikuna kantud kostja I ja korteril oli võõrandamise keeld (kostja II enda taotluse asemel), kostja huvi korteri vastu kadus. Samas jäid tema kohustused kinnistu omamisega seoses tema suhtes kehtima, sh KOS § 13 lg.1 ja 2 tulenevad kohustused. 3 (7)

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja II suhtes tervikuna.

MENETLUSKULUD

Kohus leiab, et TsMS § 162 lg.1 ja 2 ning 165 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja II (T.Merzljakova) kanda, kelle tegevus (tegevusetus eelkõige kinnistusraamatu kande muutamta jätmisega seoses) selle tsiviilasja menetlemise kohtus põhjustas. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

4 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.