Kohtulahend

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ning võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotipessa võib tekkida vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mh läbi tõenäoliste tagasivõitmise nõuete esitamise, kui vastavate nõuete esitamise põhjendatus detailsema analüüsi tulemusena edasise pankrotimenetluse käigus tuvastatakse. Ajutise halduri hinnangul katab võlgnikule kuuluv vara pankrotimenetluse kulusid. Kohtuistung Kohtuistungile 08.10.2012 võlgniku esindaja ei ilmunud. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja märkis, et toidukaupade väärtus kolmandate isikute osundamise alusel võib olla 3 000 eurot. Haldur soovis vara müüa PankrS § 133 lg 3 alusel. Haldur palus pankrot välja kuulutada ja ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja SNWOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Urmas Ustavi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 31 224,21 euro ulatuses ja vara 7 387,04 ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku makseraskused püsiva iseloomuga, võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võib pankrotipessa tekkida vahendeid läbi tõenäoliste tagasivõitmise nõuete esitamise. Kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole ajutisele haldurile võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni nõuetekohaselt esitanud, on nad jätnud täitmata seadusest tuleneva teabe andmise ja kaasaaitamiskohustuse. Kohus leiab, et kuna SNWOÜ vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatuse liikmete hoolsuskohustuste rikkumise ja raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega võivad juhatuse liikmete tegevuses (tegevusetuses) esineda KarS §-des 3811 ja 3851 sätestatud süüteo tunnused, milliste osas tuleb halduril edasise pankrotimenetluse käigus esitada uurimisorganitele vastav informatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri hinnangul on vajalik kohustada võlgniku vannet andma võlgniku juhatuse liikmeid SKKJ, KS ja TPH . Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed SKKJ, KS ja TPH. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SKKJ, KS ja TPH trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Lõige 2 kohaselt kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa. Lõike 3 kohaselt lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Haldur on 08.10.2012 toimunud kohtuistungil teavitanud kohut vajadusest müüa vara enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kuivõrd võlgniku vara näol on tegemist kiiresti rikneva kaubaga, leiab kohus, et haldur võib alustada pankrotivara müüki enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust ning ajutise halduri taotlusest tuleb ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot, võlgnikult SNWOÜ Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks välja mõista. Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.