Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamine
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 13. aprill 2026 2-25-116829 Aktiva Finance Group OÜ hagi P.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 290 eurot 67 senti Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, Harju Maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja P.S (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 15.09.2025 hagi P.S vastu võlgnevuse saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 159 eurot 81 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, 15.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 95 senti eurot ning edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 16.09.2025 kuni põhivõla (159 eurot 81 senti) tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg (159 eurot 81 senti).
3.Jätta menetluskulud P.S kanda. Mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 200 eurot ning võlausaldusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus P.S-ile kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.07.2025 P.S (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 263 eurot 33 senti tulenevalt Elisa Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel 17.11.2013 sõlmitud Mobiil-ID kasutamise ja sideteenuse osutamise lepingust elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes (lepingud). Kostja rikkus lepinguid, kui jättis 01.10.2023–01.01.2024 neli järjestikust osamakset tasumata. Teenusepakkuja ütles seetõttu 23.12.2023 lepingud üles ning loovutas 16.01.2025 lepingutest tulenevad nõuded hagejale.
1.1.Pärnu Maakohus tegi kostjale 03.07.2025 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 13.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
1.2.Tartu Maakohus jättis 03.09.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva. Hageja esitas 15.09.2025 kohtule hagiavalduse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: põhivõlg 159 eurot 81 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot 15.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 95 senti edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 16.09.2025 kuni põhivõla (159 eurot 81 senti) tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 358 eurot. Hageja palus lisaks mõista menetluskuludelt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 09.10.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus proovis kostjale hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetada järgmiselt (dtl 137): 09.10.2025 Avaliku E-toimiku kaudu kätte toimetatuks tehtud
2
17.10.2025, 22.10.2025 ja 25.02.2026 saadetud e-mail e-posti aadressile XXX (avalduselt, Rahvastikuregistris kehtiv alates 17.02.2014, Maksu- ja Tolliametis), vastust ei ole Helistatud Rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliametis märgitud telefoninumbrile XXX (rahvastikuregistris kehtiv alates 17.02.2014) – ei saa ühendust Helistatud rahvastikuregistris märgitud telefoninumbrile XXX– ei saa ühendust Elukoht rahvastikuregistris – XXX, XXX, XXX kuulub kostja emale. Kostja ema kinnitas 07.08.2025, et kostja ei ole Eestis, rändab ringi välismaal. Lubas edastada kostjale info, et kostja vastaks e-mailile 13.11.2025 saadetud teavitus Facebooki kasutajale, vastus puudub 17.12.2025 asutustele ja Politsei- ja Piirivalveametile tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud
Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt 13.03.2026. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 03.04.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
5.1.Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 25), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 358 eurot. Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega ning palus lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuta. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele.
5.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et 3
menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
5.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Menetlusdokumendi sisu arvestades on aru saada, et dokument seostub käesoleva asjaga üksnes osaliselt. Tegemist on kas AI abil koostatud dokumendiga või blanketiga, kus pool teksti on asjakohatu. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot.
6.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 200 eurot (km-ta). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.