AS-i ISS Eesti hagi Eidi Oja vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2012.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
47,93 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eidi Oja apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS ISS Eesti (registrikood: 10031220, asukoht: Tallinn), hageja tehinguline esindaja Evi Tänak-Aruksaar; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eidi Oja (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx), kostja tehinguline esindaja Marko Jaani
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.05.2012.a otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, AS-i ISS Eesti kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-31588 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.07.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 47,93 eurot ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse kostja kui võlgniku suhtes seisuga 01.04.2011 põhivõla summas 435,38 euro ja avalduse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõivu 47,93 euro saamiseks. 12.05.2011 tehti võlgnikule makseettepanek, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.06.2011 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist täitis kostja oma põhikohustuse hageja ees täies ulatuses, mitmes osas alates 23.05.2011. Viimane osamakse laekus hageja arveldusarvele 06.06.2011, so peale makseettepanekule vastuväite esitamist. 21.06.2011 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse. Kuna põhinõue oli selleks momendiks täielikult täidetud, puudus hagejal alus edasiseks võlanõude esitamiseks hagimenetluses ja hageja loobus hagist. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja taotluse kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 euro väljamõistmiseks. Kuna kostja kohustuste mittekohane täitmine tingis hageja võlanõude avalduse esitamise ja riigilõivu 47,93 euro tasumise, on kostja põhjustanud hagejale varalise kahju summas 47,93 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ja alusetu. Nõudesumma on teises tsiviilasjas (2-11-18493) tasutud riigilõiv. Tsiviilasjas nr 2-11-18493 võttis kohus seisukoha riigilõivu väljamõistmise osas ja jättis rahuldamata hageja taotluse välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv sumas 47,93 eurot. Nimetatud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-18493 jõustus 15.07.2011. Kostja leidis, et menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi eraldi hagimenetluses. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-80-11, p-s 23. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 18.05.2012.a otsuse, millega rahuldas AS-i ISS Eesti hagi Eidi Oja vastu kahju hüvitamiseks ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 47,93 eurot ja menetluskulu 63,91 eurot. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude kahju osas, mida ta kandis seoses riigilõivu tasumisega maksekäsu kiirmenetluse algatamise avalduselt. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, Pärnu Maakohtu 12.05.2011 ja 15.06.2011 kohtumäärustega on tõendatud, et hageja algatas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse, mis lõpetati kostja esitatud vastuväite tõttu ja anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 29.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-18493 keeldus kohus hagiavaldust menetlusse võtmast, kuna avaldaja esitas kohtule hagist loobumise avalduse. Määruse põhjendustest nähtuvalt esitas avaldaja avalduse hagist loobumiseks enne tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamist, seega ei ole võimalik tsiviilasja menetlust lõpetada, vaid tuleb selle algatamisest keelduda. Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse mõista välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, kuna hagimenetlus ei olnud kostja suhtes alanud, ei saanud kohaldada TsMS § 168 lg-t 5.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-31588 Pärnu Maakohus ei teinud võlgniku suhtes maksekäsku, maksekäsu kiirmenetlust ei lõpetatud avaldaja avalduse alusel ja Harju Maakohus ei ole hageja avaldust kostja vastu hagimenetluses edasi lahendanud, vaid keeldus selle menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelnevast tulenevalt ei ole tsiviilasja nr 211-18493 kohtu menetluses olnud. Kohtu menetluses on käesolev tsiviilasi ja alust menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ei ole. Kuna tsiviilasja nr 2-11-18493 ei ole kohtu menetluses olnud, ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv muutunud hageja menetluskuluks TsMS § 138 mõttes. TsMS § 174 lg 7, mis sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil, ei kuulu kohaldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama kahjud üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Pooltel ei ole vaidlust, et hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja korteriomandi haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste võla tõttu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tuli hagejal RLS § 57 lg 6 alusel tasuda riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte alla 47,93 euro ja mitte üle 1 278,23 euro. Hageja tasus 20.04.2011 riigilõivu 47,93 eurot. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-11-18493 on tõendatud, et riigilõivu hagejale ei tagastatud. Järelikult on hagejal kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja korteriomandi haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste tasumata jätmisega. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu 18.05.2012 otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada asja menetlus või alternatiivselt maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja hinnanud vääralt tõendeid. Kostjalt väljamõistetud 47,94 eurot on tsiviilasjas nr 2-11-18493 tasutud riigilõiv. Nimetatud tsiviilasjas jättis kohus rahuldamata hageja taotluse välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Harju Maakohtu tsiviilkantseleilt saadud info kohaselt kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-18493 jõustus 15.07.2011. Et kohus jättis eelmises menetluses hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata, on kohus andnud sisulise hinnangu hageja taotlusele menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 211-18493 esitatud menetluskulude taotlust jätnud läbi vaatamata. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-82-02 p-s 19 leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muid osi vaatamata. Seega tuleb kohtulahendi täitmisel lähtuda otsuse resolutiivosast, mitte asuda otsust ise tõlgendama ja sisustama lähtuvalt selle põhjendustest ja sisust. Maakohus on eeltoodud põhimõtet rikkunud, asudes määruse põhjendudustest lähtuvalt resolutiivosa omavoliliselt laiendavalt tõlgendama. Kuna Harju Maakohtu 29.06.2011 määrus on käesolevas tsiviilasjas käsitletav dokumentaalse tõendina, on kohus kõnealust lahendit eeltoodud viisil tõlgendades tõendeid ebaõigesti hinnanud ja rikkunud TsMS §-s 436 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kuna käesoleval juhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel sama
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-31588 hagieseme üle, mille puhul on jõusutnud kohtulahend, on maakohus vääralt jätnud kohaldamata TsMS § 428 lg 1 p 2. 05.06.2011 hagiavalduse kohaselt hageja loobus hagist tsiviilasjas nr 2-11-18493 kuna põhinõue oli selleks momendiks täidetud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega esitas hageja kohtule põhjendatult taotluse tsiviilasjas nr 2-11-18493 menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulud olid seotud ülalnimetatud tsiviilasjaga, mistõttu pidi kohus otsustama menetluskulude jaotuse. 29.06.2011 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata. Kui hageja ei nõustunud eeltoodud määrusega, oleks ta pidanud 15 päeva jooksul alates dokumendi kättetoimetamisest esitama selle peale määruskaebuse. Hageja määruskaebust ei esitanud ja määrus jõustus 15.07.2011. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna tsiviilasja nr 2-11-18493 ei ole kohtu menetluses olnud, ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv muutunud hageja menetluskuluks TsMS § 138 ning TsMS § 174 lg 7 mõttes, mis sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil, ei kuulu kohaldamisele. Tulenevalt sellest, et hageja on 05.06.2011 esitanud hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks, mis seisneb teises kohtuasjas, tsiviilasjas nr 2-11-18493 tasutud riigilõivu, so menetluskulu nõudes, on hageja esitanud eraldi hagi teises kohtuasjas kantud menetluskulu hüvitamiseks kahju hüvitise nõudena. Rahuldades eeltoodud nõude, on kohus vääralt tõlgendanud TsMS § 174 lg-s 7 ja TsMS §-s 138 sätestatut. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-80-11 p-s 23 võtnud seisukoha, et menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi eraldi hagimenetluses. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 174 lg-t 7 ja seetõttu jättis kohaldamata TsMS §-s 423 sätestatu ning ei jätnud hagi läbi vaatamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja raha maksmisele suunatud nõude, mille alusena tugines sellele, et ta kandis kahju seoses teises tsiviilasjas kohtusse nõude esitamisega (teise tsiviilasja menetluskulud). Vastavaid kulusid tuleb pidada menetluskuludeks TsMS § 174 lg 7 tähenduses. Vastavast normist tuleneb, et menetlusosaline ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku suhtes nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sarnasel viisil. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et TsMS § 174 lg 7 kohaldamise välistab TsMS § 372 lg 6. TsMS § 174 lg 7 kehtib kõikide tsiviilasjade suhtes, nii nende suhtes, mis lahendatakse otsusega, kui ka nende suhtes, mille puhul jäetakse hagi läbi vaatamata, hagi menetlusse võtmisest keeldutakse või tsiviilasja menetlus muul põhjusel
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-31588 lõpetatakse. Nendel põhjustel on käesolevas tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise nõude esitamine välistatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäetakse maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.