Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Kokku II järk:

3 505 595,25

Kokku III järk: Kõik kokku:

1 436,39 3 507 031,64

XXX

Harju Maakohtu 27.04.2010 määrusega on kuulutatud välja AS RLG pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Andres Hermet. Võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.05.201 võttis vastu otsuse lõpetada ettevõtte tegevus, ja likvideerida juriidilisest isikust võlgnik AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuks. Harju Maakohus kinnitas 27.05.2010 määrusega AS RLG (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku otsuse. Jaotusettepanek AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluses on kinnitatud 10.08.2011 Harju Maakohtu määrusega. 02.08.2012 on AS RLG (pankrotis) pankrotihaldur esitanud kohtule kinnitamiseks AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande koos lisadega ja lõppbilansi seisuga 27.07.2012. Lõpparuandes sisalduva taotluse kohaselt palub haldur otsustada AS RLG (pannkrotis) lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine; kinnitada AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused ja väljamaksed summas 126 515,25 eurot; määrata pankrotihaldurile tasu summas 76 129,26 eurot, millest kuulub peale väljamakstud esialgse tasu mahaarvamist täiendavalt väljamaksmisele 35 129,26 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7 025,85 eurot. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXX) ning määrata AS RLG (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks OÜ Archivali Group, registrikood 10893401, asukoht Raja Keskus 5, Rannamõisa küla, Harku vald, 76901 Harjumaa. Teade AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.07.2012. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. AS RLG(pankrotis) lõpparuande kohaselt: I sissejuhatus: Lõpparuanne on esitatud pankrotitoimkonnale ja kohtule tulenevalt PankrS § 162 lg 1 p 2, mille kohaselt esitab haldur lõpparuande kohtule ja pankrotitoimkonnale kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. II Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul rahalisi vahendeid kokku summas 252,34 eurot. AS RLG(pankrotis) pankrotivara hulka kuulus pandiesemena Rae vallas XXXalevikus Kesk tee 14A asuv kinnistu koos laohoone ja sellega kaasneva üürituluga ning kommertspandiga oli koormatud võlgniku vallasvaraks olev mööbel. Kokku laekus pandiesemete müügist pankrotivarasse 1 625 394,08 eurot alljärgnevalt: Nr. Vara Pant Summa eurodes

1 XXX

I järjekoha hüpoteek Swedbank AS II järjekoha hüpoteek Swedbank AS

2 XXX

3 XXX

III järjekoha hüpoteek Swedbank AS

1 500 000,00

I jrk. kommertspant Swedbank AS II jrk. kommertspant Swedbank AS

122 407,62

I järjekoha hüpoteek Swedbank AS II järjekoha hüpoteek Swedbank AS III järjekoha hüpoteek Swedbank AS Kokku:

2 986,46 1 625 394,08

Mööbel, mis asus Riias, võõrandati vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele sõlmitud ostu-müügi lepingule Läti ettevõttele SIA. Riias asunud ja võõrandamata jäänud mööbel toimetati võlgniku omandis olnud XXX asuvasse lattu. Eestis asusid mööbel ja sisustuselemendid XXX keskuses, XXX , XXX ja XXX. Haldur võõrandas ülejäänud mööbli ja sisustuselemendid tervikvarana vastavalt võlausaldajate 20.09.2010.a. otsusele 19.10.2010.a. toimunud avalikul enampakkumisel Läti ettevõttele SIA. XXXalevikus XXX asuv kinnistu võõrandati 15.03.2011.a. toimunud avalikul suulisel enampakkumisel XXX OÜ-le hinnaga 1 500 000,00 eurot. Eelpool nimetatud pind oli osaliselt renditud OÜ-le RG, mille tagajärjel laekus pankrotivarasse ka täiendav renditulu. AÕS § 344 sätestab, et kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata. Seega laienes Swedbank AS hüpoteek ka pankrotimenetluse jooksul laekunud üüritulule. Perioodil 27.04.2010.a. kuni 27.07.2012.a. on AS RLG(pankrotis) pankrotivarasse laekunud rahalisi vahendeid kokku summas 1 633 346,82 eurot järgmiselt: Nr. Laekunud vahendid

1 XXX

Summa eurodes

Kokku:

1 633 346,82

OÜ RLGja OÜ NP sõlmisid 19.10.2007.a. krediidilepingu nr. 1/07 summas 206 000 eesti krooni. Krediidi tagastamise tähtaeg oli esialgu 19.04.2008.a. 19.04.2008.a. sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 19.04.2009.a. OÜ NP krediiti tähtaegselt ei tagastanud. Viru Maakohtu 09.06.2010.a. kohtumäärusega kuulutati välja OÜ NP pankrot, pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 15.06.2010.a. esitas OÜ RLG (pankrotis) pankrotihaldur nõudeavalduse OÜ NP (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 366 371

eesti krooni. 19.10.2011.a. kinnitas Viru Maakohus kohtumäärusega pankrotimenetluses esitatud jaotusettepaneku, mille kohaselt kuulus AS RLG (pankrotis) nõue rahuldamisele 210,22 euro ulatuses. AS RLG (pankrotis) pangakontol on seisuga 31.07.2012.a. rahalisi vahendeid kokku 33 922,61 eurot. Maksu- ja tolliameti ettemaksu kontol on rahalisi vahendeid summas 1 206,65 eurot. Nimetatud vahenditest kuulub tasumisele pankrotihalduri tasu. Halduri tasult tasutud sisendkäibemaks kuulub Maksu- ja Tolliameti poolt pankrotivarasse tagastamisele. III Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest PankrS § 146 alusel Pankrotihaldur on antud menetluses pankrotivarast teinud järgmised väljamaksed: Nr. Kulu liik Summa eurodes

1 XXX

Kokku: 126 515,25 AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses seni tehtud kulutused ja veel väljamaksmata kulud on üle vaadatud ja kinnitatud pankrotitoimkonna 27.07.2012 otsusega. IV Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Jaotusettepaneku koostamise hetkeks moodustasid AS RLG (pankrotis) tunnustatud nõuded kokku 5 696 718,81 eurot. Peale jaotusettepaneku kinnitamist teatas Swedbank Liising AS, et võlausaldajale Faktooringulepingu nr 155 alusel Ego järelmaksu müügilepingust loovutatud rahalised nõuded summas 288,17 eurot on käesolevaks hetkeks tasutud, mistõttu võlausaldajal nõue AS RLG (pankrotis) vastu puudub.

Harju Maakohtu 22.01.2010 määrusega kuulutati välja AS DE pankrot. Pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Indrek Naur, kes esitas 20.02.2012 kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Harju Maakohtu 22.02.2012 määrusega kinnitati AS DE (pankrotis) lõpparuanne ja pankrotimenetlus lõpetati. AS DE on kustutatud äriregistrist , AS DE(pankrotis) tunnustatud nõue AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses 4 369,67 eurot, on seoses juriidilise isiku kustutamisega registrist lõppenud. Vara välistamise taotluse esitas AS DNB Liising, kes soovis välistada pankrotivarast XXX laohoones asuvad kaubariiulid. Nimetatud vara pankrotihaldur pankrotivarast ka välistas. Kokkuleppel AS-iga DNB Liising ei eemaldatud kaubariiuleid laohoonest koheselt, kuna polnud selge, kas uuel omanikul on huvi laoriiulite omandamise osas. Enampakkumise kohaselt ei olnud AS-ile DNB Liising kuuluvad riiulid enampakutava vara ehk XXX asuva kinnistu ja sellel asuva laohoone koosseisus. Peale kinnistu võõrandamist selgus, et uuel omanikul huvi kaubariiulite vastu siiski puudus ja riiulid demonteeriti/ teisaldati halduri ning liisingufirma pikaajalise töö tulemusel 2011 aasta septembris. 18.07.2012.a. on AS DNB Liising haldurit teavitanud asjaolust, et eelpool nimetatud laoriiulid on omaniku poolt realiseeritud ja seega AS DNB Liising nõue võlgniku vastu vähenenud kokku 85 008,41 euro võrra. Peale jaotusettepaneku kinnitamist on oma nõude suuruse muutusest teada andnud ka Swedbank AS. Kolmandate isikute (TI, OÜ ST ja OÜ Fi (likvideerimisel)) poolt antud tagatiste arvelt on tänaseks osaliselt summas 270 388,73 eurot rahuldatud Swedbank AS nõuet. Samas ulatuses on nimetatud kolme võlausaldaja varasemalt tingimuslike nõuetena tunnustatud nõuded muutunud, kuna edasilükkav tingimus on saabunud. Võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded moodustavad vastavalt TI nõue 99 908,64 eurot, OÜ ST nõue 67 757,33 eurot ja OÜ F nõue 102 722,76 eurot. Seega, varasemalt tingimuslike nõuetena esitatud nõuded tingimuse saabumisel vähenesid. AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses ei õnnestu rahuldada II järgu võlausaldajate nõudeid, mille hulka kuuluvad ka endiste töötajate töötasu nõuded. Seetõttu loetakse Maksu- ja Tolliameti tingimuslik nõue võimaliku töötajatele väljamakstavalt tasult arvutatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse osas summas 12 673,47 eurot lõppenuks. AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, nõuete rahuldamisjärgud ja nõuete rahuldamiseks tehtud väljamaksed moodustavad alljärgnevalt: Võlausaldaja Pandieseme müügist saadud,€ Järk Väljamaks, €

Kokku II järk: XXX XXX Kokku III järk: Kõik kokku:

3 505 595,25 61,97 § 153 lg 1 p 3 1 374,42 § 153 lg 1 p 3 1 436,39 5 132 425,71

0,00 0,00 0,00 0,00 1 473 161,30

Vastavalt Harju Maakohtu 10.08.2011 määrusega kinnitanud jaotusettepanekule on haldur teostanud väljamakseid pandipidajale Swedbank AS summas 1 473 161,30 eurot. Pandipidaja Swedbank AS on kandnud pankrotimenetluse kulusid summas 152 232,77 euro ulatuses, mis moodustab pandieseme müügist laekunud rahast 9,37 %. V Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Hagiavaldusi pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamise osas kohtule ei esitatud. Haldur toob ära andmed pankrotimenetluses tunnustatud nõuete ja võlausaldajate rahuldamata nõuete suuruse osas: Võlausaldaja Tunnustatud nõue Rahuldamata nõue XXX 1 911 752,65 1 911 752,65 12 267,92 12 267,92 467,97 467,97 11 586,56 11 586,56 348,62 348,62 271,81 271,81 10 398,55 10 398,55 0,63 0,63 0,80 0,80 289,50 289,50 19,50 19,50 274,82 274,82 214 758,01 214 758,01 188,54 188,54 46,74 46,74 32 947,83 32 947,83 90,12 90,12

72,35 72,35 102 722,76 102 722,76 67 757,33 67 757,33 995 871,31 995 871,31 95,87 95,87 12 701,02 12 701,02 1 374,70 1 374,70 48,66 48,66 726,42 726,42 122 834,61 122 834,61 5 679,66 5 679,66 Kokku II järk: 3 505 595,25 3 505 595,25 XXX 61,97 61,97 1 374,42 1 374,42 Kokku III järk: 1 436,39 1 436,39 Kõik kokku: 3 507 031,64 3 507 031,64 VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja AS RLG(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ja viinud 19.05.2010 läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku, kogunud kokku esitatud nõuded ja viinud 20.09.2010 läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Lisaks on korraldatud veel mitmeid pankrotitoimkonna koosolekuid. Pankrotitoimkonnale tasu antud menetluses makstud ei ole. Haldur on pankrotivara müügiks korraldanud mitmeid enampakkumisi ja taganud vara säilimise kuni selle realiseerimiseni. Riias asunud mööbel toimetati võlgniku omandis olnud XXX asuvasse lattu. Eestis asusid mööbel ja sisustuselemendid XXX laos, Tallinnas XXXkeskuses, XXX, XXX üüripinnal ja XXX, kus haldur teostas varade ülevaatuse ja inventuuri. Haldur pidas mitmeid läbirääkimisi erinevate ostuhuvilistega ning korraldas ja koostas vajalikud dokumendid seoses vara omandi üleminekuga. Pankrotihaldur on taotlenud neljateistkümnele AS RLG(pankrotis) töötajale Eesti Töötukassast maksejõuetuse hüvitist kokku summas 21 637,10 eurot. Haldur on korraldanud olemasoleva raamatupidamise erikontrolli läbiviimise ning esitanud täiendavad järelepäringud võlgniku lepingupartneritele ja juhtorgani liikmetele ning organiseerinud nendega seotud võimalike kohtuasjade perspektiivikuse analüüsi teostamise. Pankrotihaldur on koostanud ja kohtule esitanud AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku, PankrS § 66 lg 1 kohased aruanded, PankrS § 132 kohase aruande ning PankrS § 165 lg 1 kohase aruande. Haldur on teinud väljamakse võlausaldajale vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ja koostanud käesoleva lõpparuande. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur taotleb kohtult AS RLG (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 76 129,26 eurot. Tasu arvutatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse

tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (PankrS § 65 lg 2). AS RLG (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud raha (koos Eesti Töötukassa hüvitistega) kokku on olnud summas 1 654 983,92 eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Ülemmäär sellise pankrotivara suurust arvestades on 5% pankrotivarast, haldur taotleb tasu ülemmäärast väiksemas ulatuses – 4,6%. Haldur lisab kohtule ka tasu arvestuse: 1 654 983,92 eurot * 4,6% = 76 129,26 eurot. Harju Maakohtu 10.08.2011.a. määrusega on pankrotihaldurile määratud esialgne tasu summas 41 000,00 eurot, millega tuleb täiendava väljamakse tegemisel arvestada. Pankrotihalduri tasu kuulub täiendavalt väljamaksmisele summas 35 129,26 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7 025,85 eurot. Pankrotihalduri eeldatava tasu suuruse on üle vaadanud ning heaks kiitnud AS RLG(pankrotis) pankrotitoimkonna 27.07.2012 koosolek. VII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta AS RLG(pankrotis) pankrotimenetluses haldur hagisid esitanud ei ole. VIII Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta AS RLGalustas majandustegevust 1996 aastal. Aktsiaseltsi põhitegevusaladeks on olnud mööbli ja muude sisustuskaupade müük nii Eesti Vabariigis kui ka välisriikides. Võlgniku makseraskuste alguseks võib halduri hinnangul pidada 2009 aasta teist poolt. AS RLG juhtkonnale pidi olema teada, et tema vallasvara on Swedbank AS’i kasuks kommertspandiga ja kinnisvara hüpoteegiga koormatud ning laenulepingute ülesütlemisel kogu majandustegevuse jätkamise seisukohast oluline vara arestitakse ja võidakse võõrandatakse täitemenetluses. Haldur hindab AS RLG (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009 aasta detsembrit, kui kohtutäituri poolt arestiti AS Swedbank nõude alusel võlgniku kogu vara. Haldur on endiselt seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankroti väljakuulutamine on tingitud eelkõige juhatuse poolsetest vääradest majandus- ja investeerimisotsustest. Pankrotihaldur tellis OÜ-lt F võlgniku raamatupidamise erikontrolli, mille raames analüüsiti AS RLG pankrotieelseid tehinguid ja toiminguid seotud isikutega perioodil 01.01.2007.a – 27.04.2010.a. OÜ F t poolt koostatud erikontrolli aruanne valmis 06.12.2011.a. Erikontrolli järelduste kohaselt on AS RLG endine juhatus rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid. Samuti oli erikontrolli aruandes esiletoodud mitmeid tehinguid ja toiminguid lähikondsetega, mis erikontrolli läbiviija hinnangul olid põhjendamatud ja mis kahjustasid AS RLG võlausaldajate huve. Et selgitada tulenevalt erikontrolli aktis väljatoodud võimalike nõuete sissenõudmise võimalusi AS RLG (pankrotis) osanike, juhatuse liikmete ja lähikondsete osas seoses aktsiaselts RLG (pankrotis) poolt perioodil 01.01.2007.a – 27.04.2010.a tehtud tehingute ja

toimingutega, tellis haldur õigusarvamuse Advokaadibüroolt Kaevando & Partnerid. Õigusarvamus valmis 25.07.2012.a.

Õigusarvamuse kohaselt on AS RL juhatus rikkunud seadusest ja põhikirjast tulenevat juhatuse lojaalsuskohustust. Eelpool nimetatud kohustuste rikkumiste eest võib tulla kõne alla järgmiste juhatuse liikmete vastutus: JD (juhatuse liige 30.12.1996.a – 05.11.2009.a), OM (juhatuse liige 11.11.2004.a – 05.11.2009.a), KK (juhatuse liige 11.11.2004.a – 05.11.2009.a), IK (juhatuse liige alates 05.11.2009.a). TsÜS § 37 lg 1 kohaselt vastustavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud juriidilisele isikule kahju, juriidilise isiku ees solidaarselt. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Memorandumi koostaja leiab, et teoreetiliselt võib raamatupidamiskohustuse korraldamise ja majandusaasta aruannete vastavalt RPS-le koostamise kohustuse rikkumise puhul RAE’le tekitatud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses käsitleda neid Swedbank’i poolt väljamakstud laenusummasid, mis kanti võlgnikule pärast 2007.a majandusaasta aruande avaldamist (kahju). Täiendavalt võib väita, et võlgniku varasemad juhatuse liikmed JD, OM ja KK rikkusid ka juhtimiskohustust. Nimetatud juhatuse liikmed ei loonud organisatsioonilisi tingimusi, et Swedbank AS’le tagastada võetud laenud. Selle asemel otsustasid juhatuse liikmed Swedbank AS’lt saadud laenud osaliselt edasi laenata juhatuse liikmete, nõukogu liikmete või aktsionäridega seotud äriühingutesse. Samuti ilmneb juhatuse ebaotstarbekas ja mittelojaalne käitumine eriti selgelt SIA MZ ́ga tehtud tehingutes. AS RLG ja SIA MZ olid sõlminud krediidilepingu üheks aastaks, mille alusel laenati SIA MZ’le 260 113,95 eurot, kuid enne laenu tagastamise tähtaja saabumist pikendati laenu tagastamise tähtaega täiendavalt kahe aasta võrra (15.06.2011.a). Laenulepingu alusel jäi SIA MZ erikontrolli aruande kohaselt võlgu 303 271,48 eurot. Enne esialgse laenu tagastamise kuupäeva saabumist pidi AS RLG juhtkonnal, kui SIA MZ tegevuse üle kontrolli omavad isikud (aktsionärid ja juhatuse liikmed kattusid), olema teada SIA MZ ulatuslik kahjum 2007 aastal ja asjaolu, et omakapital oli miinuses. Selle asemel, et laenuleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu tagastamist, pikendas AS RLG juhtkond laenu tagastamise tähtaega. 31.12.2007.a seisuga oli SIA MZ AS ́ile RLG täiendavalt võlgu ka võõrandatud kauba eest kokku 303 765,38 eurot. Selle asemel, et nii suure võlgnevuse tõttu keelduda edaspidisest kauba võõrandamisest, müüdi kaupa ka 2008.a. 31.12.2008.a seisuga oli SIA MZ võlgnevus kauba eest võrreldes 2007.aastaga ligi 3 korda suurenenud kuni 818 549,80 euroni. Kusjuures vaatamata nii suurele võlgnevusele ja asjaolule, et 2009.a SIA MZ ́il müügitulu puudus, jätkati ka 2009.a kauba saatmist. 01.07.2009.a oli SIA MZ võlgnevus AS RLG ees juba 906 241,01 eurot. SIA MZ pankrotistus ja kuigi nõudeavaldus AS RLG poolt pankrotimenetluses esitati, puudus pankrotivaras raha isegi nõude osaliseks rahuldamiseks. Õigusarvamuses on analüüsitud ka pikemalt võimalusi rahaliste nõuete sissenõudmiseks nii AS RLG (pankrotis) osanike, juhatuse liikmete kui ka lähikondsete osas. Arvamuses on leitud, et osad juriidilised isikud on tänaseks juba ise maksejõuetud või äriregistrist kustutatud, mistõttu ei ole nende vastu nõude esitamine otstarbekas. Osanike ja juhatuse liikmete osas on vastastikuste nõuete tasaarveldamise võimalus (tunnustatud nõuded pankrotimenetluses), kusjuures enamuses jääksid tunnustatud nõuded siiski täies ulatuses rahuldamata, mistõttu ei ole ka juhtorgani liikmete vastu nõuete esitamine otstarbekas. IX Järeldused ja taotlused kohtule Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam

hagiavaldusi. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada AS RLG (pankrotis) pankrotimenetlus. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud lõpparuandega ja selles esitatud materjalidega, kohus leiab, et AS RLG (pankrotis) lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Teade AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.07.2012. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et AS RLG (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. PankrS § 162 lg3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Halduri lõpparuandes väljendatud arvamuse kohaselt on võlgniku majandustegevuse raskused, kujunenud maksejõuetus ning pankroti väljakuulutamine tingitud eelkõige juhatuse poolsetest vääradest majandus- ja investeerimisotsustest. Võlgniku raamatupidamise erikontrolli järelduste kohaselt on juhatus rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid, teinud mitmeid selliseid põhjendamatuid tehinguid ja toiminguid lähikondsetega, mis kahjustasid AS RLG võlausaldajate huve. Võimalike nõuete sissenõudmisvõimaluste väljaselgitamiseks seoses AS RLG (pankrotis) poolt perioodil 01.01.2007– 27.04.2010 tehtud tehingute ja toimingutega, tellis haldur õigusarvamuse Advokaadibüroolt Kaevando & Partnerid. Õigusarvamuse kohaselt on AS RAE Logistik juhatus rikkunud seadusest ja põhikirjast tulenevat juhatuse lojaalsuskohustust. Võlgniku varasemad juhatuse liikmed J.D , O.M ja K.K rikkusid ka juhtimiskohustust. Õigusarvamuses on analüüsitud ka pikemalt võimalusi rahaliste nõuete sissenõudmiseks ja leitud, et osad juriidilised isikud on tänaseks juba ise maksejõuetud või äriregistrist kustutatud, mistõttu ei ole nende vastu nõude esitamine otstarbekas. Osanike ja juhatuse liikmete osas on vastastikuste nõuete tasaarveldamise võimalus (tunnustatud nõuded pankrotimenetluses), kusjuures enamuses jääksid tunnustatud nõuded siiski täies ulatuses rahuldamata, mistõttu ei ole ka juhtorgani liikmete vastu nõuete esitamine otstarbekas. Seega, haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankroti väljakuulutamine on tingitud eelkõige juhatuse poolsetest vääradest majandus- ja investeerimisotsustest. Tellitud õigusarvamuse kohaselt on AS RLG juhatus rikkunud seadusest ja põhikirjast tulenevat juhatuse lojaalsuskohustust, võlgniku varasemad juhatuse liikmed rikkusid ka juhtimiskohustust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole üheselt ja täpselt selgusele jõutud selles, kas AS RLG (pankrotis) maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu või muu põhjus. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb esitada käesolevas asjas kuriteoteade prokuratuurile, välja selgitamaks kas juhatuse liikmete tegevuses esines kuriteo tunnustega tegu.

PankrS § 168 ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Pankrotihalduri tasu määramine Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu. PankrS § 66 lg 3 järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on AS RLG (pankrotis) pankrotihaldur teinud pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulutusi ja väljamakseid kokku summas 126 515,25 eurot ja palub need kohtul kinnitada. AS RLG (pankrotis) pankrotimenetluses seni tehtud kulutused 126 515,25 eurot on üle vaadanud AS RLG (pankrotis) pankrotitoimkond ja kinnitanud need 27.07.2012 otsusega. Kohus nõustub pankrotitoimkonna otsusega lõpparuandes märgitud kulude 126 515,25 eurot vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Kohus leiab, et juba varasemalt Harju Maakohtu 27.04.2010 määrusega kinnitatud ajutise menetluse kulud (ajutise halduri tasu ja kulud) kokku summas 2 058,66 eurot ning Harju Maakohtu 10.08.2011 määrusega kinnitatud halduri esialgne tasu 3 485,10 eurot kohtu poolt teistkordselt kinnitamisele ei kuulu. Kohus leiab, et pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmiseks tehtud ülejäänud 120 971,49 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kohtumäärusega kinnitamisele. AS RLG (pankrotis) pankrotihaldur palub määrata pankrotihaldurile tasuks 76 129,26 eurot, millest kuulub peale väljamakstud esialgse tasu 41 000 eurot mahaarvamist täiendavalt väljamaksmisele 35 129,26 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7 025,85 eurot. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur Andres Hermet tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXX). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotimenetluse lõpparuandega ja halduri tasu taotlusega leiab, et pankrotihalduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud. Tasu suurus summas 76 129,26 eurot on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud. Pankrotihalduri eeldatava tasu suuruse on üle vaadanud ning heaks kiitnud AS RLG(pankrotis) pankrotitoimkonna 27.07.2012 koosolek. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasuks 76 129,26 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele haldurile 10.08.2011 kohtumäärusega määratud esialgse tasuga 41 000 eurot ja millest peale väljamakstud esialgse tasu mahaarvamist kuulub väljamaksmisele 35 129,26 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7 025,85 eurot. Vastavalt halduri taotlusele kuulub tasu (sh käibemaks) väljamaksmisega büroole OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXX), mille kaudu pankrotihaldur Andres Hermet tegutseb.

Võlgniku dokumentide hoiuleandmine PankrS § 165 lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pärast AS RLG(pankrotis) kustutamist äriregistrist tuleb Andres Hermet vabastada AS RLG(pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus nõustub halduri taotlusega selles, et AS RLG(pankrotis) dokumendid tuleb anda OÜ Archivali Group (registrikood 10893401) vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.